Kohtulahend

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul, arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Eelnev menetluse käik Harju Maakohus rahuldas 24.09.2012 otsusega põhihagi osaliselt ning vastuhagi täielikult. Poolte menetluskulud jäeti nende endi kanda. Tallinna Ringkonnakohus 24.01.2013 tühistas Harju Maakohtu 24.09.2012 otsuse menetluskulude jaotuse osas ja vastuhagis esitatud nõude tasaarvestamata jätmise osas. Maakohtus kantud menetluskuludest jäeti 41% EZ kanda ja 59% RM kanda. Apellatsioonimenetluses kantud kulud jäeti hageja kanda. Riigikohus jättis 08.04.2013 kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud EZ kanda. Kohtulahend jõustus 08.04.2013. EZ esitas 07.05.2013 avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Hagejale on õigusabi osutatud 82,5h ulatuses tunnihinnaga 80 eurot, s.t kokku 6 600 euro eest. Hageja palus tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu 24.01.2013 otsuses toodud menetluskulude jaotusest kostjalt välja mõista 2 070,73 eurot. RM esitas kohtule menetluskulude kindlaks määramise avalduse 08.05.2013, millest nähtub, et õigusabi osutati tunnihinnaga 144 eurot (käibemaksuga) 27,75h ulatuses kokku 3 996 euro eest. Lisaks on kostja menetluskuluks riigilõiv apellatsioonkaebuselt 75 eurot. Kostja menetluskulud on kokku 4 071 eurot. Kostja kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega ning et kostja ei ole käibemaksukohustuslane. Hageja vaidles kostja taotlusele osaliselt vastu ja leidis, et kostja põhjendatud menetluskulud on maksimaalselt 795 eurot. Hageja leidis, et poolte menetluskulud tuleb tasaarvestada. Kostja ei nõustunud hageja menetluskuludega ja selgitas, et maakohtu menetluses on hageja esindaja Vladimir Kuznetsov allkirjastanud dokumente kokku 10 lehekülje ulatuses, ülejäänud hageja menetlusdokumendid allkirjastas kas hageja ise või tema teine lepinguline esindaja vandeadvokaat Juho-Enn Aule. Hageja allkirjastatud dokumente tuleb lugeda tema enda poolt koostatud dokumentideks. Menetlusdokumendi koostamisele ei tohiks õigusharidusega juristil kuluda rohkem kui 1 tund lehekülje kohta. Seega on võimalik lugeda põhjendatud kuluks mitte rohkem kui 10 tundi, mis tunnihinna 80 eurot tunnis juures teeb kokku 800 eurot. Kohtuistungi ettevalmistamisele ei tohiks esindajal kuluda rohkem kui 1 tund. Seega põhjendatud kulu 24.01.2012 istungil esindamise ja ettevalmistamise eest on 1,5 tundi. 29.03.2012 toimunud kohtuistung ei kestnud samuti üle ühe tunni. Vladimir Kuznetsov ei ole esitanud ühtegi tõendit temale tasu maksmise kohta ega ka selle kohta, et lepingulise esindaja tasu oleks arve alusel muutunud maksekohustuseks. Kuna 05.04.2010 sõlmitud lepingu pooleks on TÜ Gamme & K ja mitte Vladimir Kuznetsov, siis hageja menetluskulu saab tõendada üksnes selle äriühingu poolt väljastatud arved. Arved peaksid olema kas tasutud või hageja maksekohustus peaks olema muutunud sissenõutavaks. Vladimir Kuznetsovi koostatud hagiavaldusele kulutatud 16 tundi on põhjendamatu. Tõendatud ei ole, et tegemist on tema koostatud dokumendiga. Lisaks on hagiavaldus ise 2,5 lehekülge. On arusaadav, et selle koostamiseks oli vaja ette valmistada ja asja materjalidega tutvuda, kuid arvestades asja keerukust, siis mitte rohkem 3-4 tundi. Seega ei saaks sellise hagi koostamisele kuluda koos asja materjalidega tutvumisega mitte rohkem kui 6,5 tundi. Vladimir Kuznetsov kulutas 09.07.2010 esitatud määruskaebusele 5 tundi. Esiteks ei olnud kostja selles määruskaebuse menetluses pooleks ja teiseks ei olnud tegemist selle maakohtu menetlusega, milles kostjalt menetluskulu välja mõisteti. Igal juhul on alusetu seda

2(9)

menetluskulu kostjalt välja mõista. Samuti on põhjendamatu 6 tunni kulutamine 02.11.2012 kohtumääruse vastusele, mis on vaevalt ühel leheküljel. Kostjat ei olnud siis veel isegi menetlusse kaasatud, seega puudub igasugune mõistlik põhjendus temalt seda kulu välja mõista. Isegi kui pidada menetlusdokumente põhjendatuks, siis ajakulu ei ole suurem kui 4 tundi. Hageja 24.01.2012 menetlusdokument on Juho-Enn Aule koostatud ja puuduvad igasugused alused lugeda seda Vladimir Kuznetsovi tööks. Samuti 05.02.2012 menetlusdokument. See on Juho-Enn Aule allkirjastatud dokument, mis on vaevalt 1 lehekülg ja sellele ei saa põhjendatud kulu olla rohkem kui 1 tund. Vladimir Kuznetsovi vastuväited kostja esindaja vandeadvokaat Tõnu Tuulase 20.02.2012 menetlusdokumendile on allkirjastanud Juho-Enn Aule ja need on vaevalt 2 leheküljel. Seda ei saa lugeda Vladimir Kuznetsovi tööks ja pealegi veel tunnimääraga 6 tundi. Vladimir Kuznetsovi nimetatud töö: 3 tundi seoses seisukohaga kostja avaldusele kohtuvea parandamiseks, on tehtud juba maakohtu menetluse väliselt ning puudub alus sellise kulu väljamõistmiseks kostjalt endalt. Tegemist oli kostja taotlusega, mis oli tehtud pärast maakohtu menetlust ja hageja seisukohaga sellele. Kuna Tallinna Ringkonnakohtu otsusega 24.01.2013 jäeti kõik apellatsioonimenetluses kantud kulud hageja kanda, siis puudub igasugune alus välja mõista kostjalt hageja kasuks Vladimir Kuznetsovi apellatsiooniastmes tehtud tööde eest tasu. Esimese astme kohtu määrus Maakohus rahuldas EZ avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Kohus mõistis RMlt välja EZ kasuks menetluskulud 1 966,66 eurot ja jättis rahuldamata EZ avalduse menetluskulude väljamõistmiseks 104,07 euro ulatuses. Maakohus rahuldas RM avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Kohus mõistis EZlt välja RM kasuks menetluskulud 1 610,07 eurot ja jättis rahuldamata RM avalduse menetluskulude väljamõistmiseks 59,04 euro ulatuses. Kohus tasaarvestas hageja ja kostja vastastikused määrusega väljamõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõistis RMlt EZ kasuks välja menetluskulud 356,59 eurot. RM viivisetaotluse jättis kohus rahuldamata. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulu on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostja märkis oma vastuväites, et Vladimir Kuznetsov on koostanud käesolevas tsiviilasjas menetlusdokumente kokku 10 lehekülge. Kõik ülejäänud hageja menetlusdokumendid on allkirjastanud kas hageja ise või tema teine lepinguline esindaja vandeadvokaat Juho-Enn Aule. Hageja kinnitab, et kõik dokumendid, mis on kohtule esitatud tema allkirjaga, on talle koostatud esindaja poolt. Kohus märkis antud vastuväite osas, et on üsna tavapärane kui menetlusosaline allkirjastab esindaja poolt koostatud menetlusdokumendi erinevatel põhjustel isiklikult. Oluline on sealjuures asjaolu, et esindaja osalemine menetluses oleks tuvastatav. Antud juhul on Vladimir Kuznetsov esitanud kohtule ka oma allkirjaga dokumente, mis annab kohtule aluse arvata, et hageja menetlusdokumendid on siiski koostanud tema esindaja. Arvestades ka hageja isikut ning tema esitatud menetlusdokumentide sisu, on nende koostamine hageja enda poolt suuresti ebatõenäoline. Dokumendid on koostatud isiku poolt, kes orienteerub õigusruumis tavapärasest asjatundlikumalt.

3(9)

Hageja on kinnitanud, et tema poolt allkirjastatud dokumendid on koostatud esindaja poolt. Eeltoodust tulenevalt puudub alus kahelda asjaolus, et hageja menetlusdokumendid on koostatud tema esindaja poolt. Riigikohus oma 01.10.2001 lahendis nr 3-2-1-112-01 leidis, et kuludokumendiks võib lisaks õigusabi eest tasumist tõendavale dokumendile olla ka dokument, millest nähtub esindaja osutatud õigusabi eest tasumise kohustus. Reeglina on õigusabi tasuline. See tuleneb ainuüksi VÕS § 627 lg-st 1, mille kohaselt on käsundisaajal (kelleks on ka õigusabiteenuse osutaja) õigus tasule. Õigusabi eest tasu maksmise kohustus ei tekkinud antud juhul mitte arvete väljastamise vms-ga, vaid õigusabilepingu sõlmimisega. Puudub kahtlus, et hagejale osutatud teenuse näol ei ole tegu tasuta õigusabi osutamisega. Kuna hageja ei ole majanduslikult võimeline õigusabi eest koheselt tasuma, pole hageja esindaja jooksvalt menetluse käigus väljastanud hagejale arveid. Hageja esindaja ja hageja on kokku leppinud, et hageja esindaja nõue hageja vastu muutub sissenõutavaks alates sellest, kui hagimenetlus on lõppenud. Hageja tasub esindajale kostja poolt tasutava võlasumma arvelt. Käesolevaks hetkeks on hagimenetlus lõppenud ja kohtuotsus jõustunud. Seega õigusabi eest tasumise kohustus on tekkinud ning nõue on muutunud sissenõutavaks. Eeldused lepingulise esindaja kulude hüvitamise nõudmiseks on täidetud. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindajal on hagiavalduse koostamiseks kulunud kokku 16h. Hagiavaldus ise on 2,5 lk pikk, millele on lisatud ca 37 lk tõendeid. Kohtu hinnangul on märgitud ajakulu ülemäärane. Hagiavalduse maht on kohtupraktika kohaselt alla keskmise. Ka nõue ei olnud tavapärasest keerulisem. Avalduse koostamiseks oli vajalik nõuet analüüsida, koostada õiguslikult ja faktiliselt põhistatud tekst ning lisada avaldusele vajalikud tõendid. Arvestades eeltoodut, on hagiavalduse koostamise põhjendatud ajakuluks on 9,5h. Hageja esindajal on määruskaebuse koostamiseks kulunud kokku 5h. Määruskaebuse esitamise hetkel ei olnud kohus hageja hagi menetlusse võtnud ja kostja antud määruskaebusmenetluses osapool olla ei saanud, kuid hagi oli esitatud kostja vastu. Ringkonnakohus rahuldas määruskaebuse osaliselt, mistõttu oli maakohus kohustatud hagi osaliselt menetlusse võtma. Kui hageja ei oleks määruskaebust esitanud, oleks tema õigused kaitseta jäänud. Arvestades hilisemaid kohtuotsuseid, on selge, et hageja nõudel oli alust, mistõttu on tegemist vajaliku õigusabikuluga. Kohus ei nõustunud aga määruskaebuse koostamise ajakuluga. Kaebuse tekst on osaliselt üle võetud hagiavaldusest ning ka sellele lisatud tõendid kattuvad osaliselt hagiavaldusele lisatud tõenditega. Arvestades ka kaebuse mahtu ja sisu on selle koostamise põhjendatud ajakuluks 3,5h. Hageja riigilõivust vabastamise taotluse sisuline maht on ca 1 lk ning sellele on lisatud täidetud menetlusabi taotluse vorm ja pangakonto väljavõte. Taotluse koostamise põhjendatud ajakuluks on 1,5h, menetlusabi taotluse vormi täitmise ajakuluks 0,5h ning pangakonto väljavõtte hankimise ajakuluks 0,25h. Kokku antud toimingute põhjendatud ajakuluks on 2,25h. Hageja esindajal on 27.09.2011 menetlusdokumendi koostamiseks kulunud kokku 4h. Menetlusdokumendi sisu ja mahtu (1,25 lk) ning sellele lisatud tõendeid arvestades on antud toimingu põhjendatud ajakuluks 2h. Hageja esindajal on vastuhagile vastuse koostamiseks kulunud kokku 3h. Menetlusdokumendi sisu ja mahtu (ca 1 lk) arvestades on antud toimingu põhjendatud ajakuluks 2h. Hageja esindajal on 20.02.2012 kostja vastuväidetele vastuse koostamiseks kulunud kokku 6h. Menetlusdokumendi sisu ja mahtu (sisuline maht 3 lk) arvestades on põhjendatud ajakuluks 4h.

4(9)

Hageja esindajal on 29.03.2012 istungil osalemiseks (40min), kliendiga nõupidamiseks (1h) ning kohtukõne teeside koostamiseks (1h 20min) kulunud kokku 3h. Märgitud ajakulu on ülemäärane. Kohtuistung kestis protokolli kohaselt 40 min, kliendiga nõupidamine on põhjendatud 1h. Kuna aga kohtukõne teese kohtule ei esitatud, ei ole vastava kulu väljamõistmine vastaspoolelt põhjendatud. Antud toimingute põhjendatud ajakulu kokku on 1h 40min. Hageja esindajal on kostja kokkuvõtlikele seisukohtadele vastuse koostamiseks kulunud kokku 4h. Menetlusdokument koosnes suuresti varasema menetluse käigus esitatud seisukohtade kokkuvõttest ja hageja esindaja oli kostja varasemate seisukohtadega hästi kursis. Menetlusdokumendi sisu ja mahtu (sisuline maht ca 1,25 lk) ning kostja menetlusdokumendiga tutvumise ning selle analüüsimise mõistlikku ajakulu arvestades on antud toimingu põhjendatud ajakuluks 2,25h. Hageja esindajal on kohtunõudele vastuse koostamiseks kulunud kokku 3h. Menetlusdokumendi sisu ja mahtu (sisuline maht ca 0,75 lk) arvestades on antud toimingu põhjendatud ajakuluks 1h. Hageja esindajal on apellatsioonkaebuse koostamiseks kulunud kokku 8h, apellatsioonkaebuse vastusele vastuse koostamiseks 6h ning kostja apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks 5h. Antud kulud kokku 19h ulatuses ei ole hüvitatavad, kuna Tallinna Ringkonnakohtu 24.01.2013 otsuse menetluskulude jaotuse kohaselt jäid apellatsioonmenetluse kulud hageja kanda. Ülejäänud osas on hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud. Kokku on hageja lepingulise esindaja kulud seoses kohtumenetlusega maakohtus põhjendatud 41h 40min (82h 30min – 40h 50min), mis vastab hageja esindaja tunnihinda (80 eurot) arvestades 3 333,33 eurole. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 1 966,66 eurot (tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu 24.01.2013 otsuse menetluskulude jaotusest 59% hageja menetluskulude summast 3333,33 eurot). Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 104,07 eurot (taotletud summa 2070,73 eurot – taotluse rahuldatud osa 1966,66 eurot). Hageja põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja kulude hüvitis ei ületa hagiavalduse ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” § 1 lg-s 1 kehtestatud piirmäära. Kostja menetluskuluks on riigilõiv apellatsioonkaebuselt 75 eurot. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga. Kostja menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja esindajal on kohtuvea parandamise taotluse koostamiseks kulunud 1h. Kohus jättis taotluse 19.10.2012 kohtumäärusega rahuldamata. Kuivõrd kohus jättis vastava taotluse rahuldamata, ei ole õige TsMS § 169 lg 3 kohaselt selliste kulutuste väljamõistmine vastaspoolelt. Ülejäänud osas on kostja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud. Kokku on kostja lepingulise esindaja kulud seoses kohtumenetlusega maakohtus põhjendatud 26,75 (27,75 – 1h), mis vastab kostja esindaja tunnihinda (144 eurot käibemaksuga) arvestades 3852 eurole. Kostja menetluskulud on kokku 3927 eurot (lepingulise esindaja kulu 3852 eurot + riigilõiv 75 eurot). Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista 1610,07 eurot (tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu 24.01.2013 otsuse menetluskulude jaotusest 41% kostja menetluskulude summast 3927 eurot). Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 59,04 eurot (taotletud summa 1669,11 eurot – taotluse rahuldatud osa 1610,07 eurot). Kostja põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja kulude hüvitis ei ületa hagiavalduse ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr

5(9)

137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” § 1 lg-s 1 kehtestatud piirmäära. Lähtudes TsMS § 445 lg-st 1 tasaarvestas kohus hageja ja kostja vastastikused välja mõistetavad menetluskulud ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 356,59 eurot (1966,66 – 1610,07). Kuna tasaarvestuse tagajärjel kuulus kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud summas 356,59 eurot, ei ole kostja viivisetaotlus enam asjakohane. EZ määruskaebus EZ palub tühistada maakohtu määruse ja tunnistada hageja menetluskulusid summas 6540 eurot ja mõisata see RMlt hageja kasuks välja. Kohus on ebaseaduslikult vähendanud hageja esindaja tööaja mahtu. Puudub seadus, mis sätestab, kui palju aega kulub menetlusosalisel dokumendi ühe lehe koostamiseks. Kohus on jätnud tähelepanuta kostja esindaja Tõnu Tuulase ajakulu (8 tundi) vastuhagi koostamiseks, istungi ettevalmistamiseks ja seal osalemiseks. Vladimir Kuznetsovi avalduses menetluskulude kindlaksmääramiseks ei olnud kajastatud vandeadvokaat Juho-Enn Aule tööaega. Vandeadvokaat Juho-Enn Aule kulutas hageja esindamiseks aega kokku 12,5 tundi tunnihinnaga 100 eurot. Vladimir Kuznetsovi ajakulu oli 61,5 tundi ja Juho Aule ajakulu 12,5 tundi, kokku 74 tundi. Seega olid hageja õigusabi kulud kokku 6540 eurot. RM palub jätta EZ määruskaebuse rahuldamata. RM määruskaebus RM palub tühistada maakohtu määruse ja teha uue määruse, millega jätta EZ avaldus rahuldamata, muus osas jätta määrus muutmata. Juhul, kui kohus leiab, et EZl on maksekohustus tekkinud, siis tühistada maakohtu määrus ja mitte välja mõista rohkem kui (40 000 krooni) 2556,46 eurot, millest 59% on 1508,31 eurot. Kuna RM kasuks kuulub välja mõistmisele ka riigilõiv 75 eurot, siis 3060+75= 3135 eurot, millest 41% on 1285,35 eurot + apellatsioonimenetluse kulud 936 eurot = 2221,35 eurot, millest tasaarvestuse tulemusel tuleb maha lahutada 1508,31 eurot = 713,04 eurot. Nimetatud tasaarvestuse tulemusel kuulub EZlt väljamõistmisele RM kasuks menetluskulu summas 713,04 eurot. Maakohtu määrus ei vasta Tallinna Ringkonnakohtu 24.01.2013 otsuses toodud menetluskulude väljamõistmise otsusele. Ringkonnakohus otsustas jätta apellatsioonimenetluse kulud hageja EZ kanda. Kaevatavas määruses on maakohus teinud arvutuse, millega on võtnud kõikidest RM menetluskuludest 41%. Seetõttu on vale ka maakohtu teostatud tasaarvestus. Hageja esindaja ei ole esitanud õigusabi väljamõistmiseks dokumenti, millest saaks järeldada, et tal on tekkinud esindaja osutatud õigusabi eest tasumise kohustus. Määruskaebuse esitaja on jätkuvalt seisukohal, et hageja esindaja esitatud leping ei ole kuludokument, vaid esindusõigust tõendav dokument. Dokumenti, millest saab järeldada, et hageja esindaja nõuab hagejalt õigusabikulu sisse, maakohtule ei esitatud. Isegi juhul, kui hageja ja tema esindaja vahel sõlmitud lepingut saaks pidada dokumendiks, mille alusel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus, siis selle lepingu kohaselt garanteerib hageja oma esindajale tasu maksmise summas 40 000 krooni, mis vastab 2556,46 eurole. Pole välistatud tõlgendus, millest saaks järeldada, et hagejal ei ole tekkinud maksekohustust rohkem kui 2556,46 eurot. Vastavalt sellele summale tuleb arvestada ka vastaspoolelt väljamõistetav summa.

6(9)

Kostja esindaja õigusabi kulu 1 tund kohtuvea parandamise avalduse koostamiseks oli põhjendatud ja vajalik. Vandeadvokaadist esindaja lähtus oma erialastest teadmistest ja oli nende põhjal selgel arusaamal, et kohus on teinud otsuses ilmselge arvutusliku vea. Maakohus on pidanud esindaja põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamiseks 9,5 tundi. Antud menetlustoimingu puhul saab olla põhjendatud ajakuluks 6,5 tundi. Hagiavaldus ise on 2,5 lehekülge pikk. On arusaadav, et selle koostamiseks oleks vaja ka ette valmistada ja asja materjalidega tutvuda, kuid arvestades asja keerukust, siis mitte rohkem 3-4 tundi. Seega ei saaks sellise hagi koostamisele kuluda koos asja materjalidega tutvumisele mitte rohkem kui 6,5 tundi. Seega tuleks esindaja antud töö ajakulu vähendada 3 tunni võrra, mis vastab 3 x 80 eurole = 240 eurot. Määruskaebuse esitaja ei pea õigeks maakohtu järeldust, Vladimir Kuznetsov on 09.07.2010 määruskaebuse koostamisele kulutanud põhjendatult 3,5 tundi. Pool peab olema teadlik, et ta osaleb kohtumenetluses ja et see menetlus võib talle kaasa tuua kohustuse kanda menetluskulu. Seetõttu ei saa välja mõista poolelt menetluskulu selliste toimingute eest, mille tegemise ajal pool ei olnud veel menetluses pooleks. Selles määruskaebuse menetluses ei olnud kostja veel pooleks. Tegemist ei ole ka selle maakohtu menetlusega, milles kostjalt menetluskulu välja mõisteti. Seega tuleks esindaja antud ajakulu vähendada 3,5 tunni võrra, mis vastab 280 eurole. Maakohus luges Vladimir Kuznetsovi tööd seoses seisukohaga kostja avaldusele kohtuvea parandamiseks 3 tunnist põhjendatuks 1 tunni. Ei ole põhjendatud kui kostja esindaja tööd on peetud mittevajalikuks, kuid samas on hageja esindaja vastust vajalikuks. Juhul kui antud kohtuvea parandamise katse oli täielikult ebavajalik, ei ole põhjendatud kummagi poole menetluskulu. EZ vaidleb RM määruskaebusele vastu. Maakohus määruskaebusi ei rahuldanud ja saatis need TsMS § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja esitatud määruskaebustega, leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada, kuna maakohus on ebaõigesti määranud hüvitamisele kuuluva menetluskulude summa. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulu on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Harju Maakohus rahuldas 24.09.2012 otsusega hagi osaliselt ning vastuhagi täielikult. Poolte menetluskulud jäeti nende endi kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 24.01.2013 Harju Maakohtu 24.09.2012 otsuse menetluskulude jaotuse osas ja vastuhagis esitatud nõude tasaarvestamata jätmise osas. Maakohtus kantud menetluskuludest jäeti 41% hageja ja 59% kostja kanda.

7(9)

Apellatsioonmenetluses kantud kulud jäeti hageja kanda. Riigikohus jättis 08.04.2013 kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud hageja kanda. Kolleegium nõustub maakohtuga, et EZ kohustus tasuda oma esindajale Vladimir Kuznetsovile osutatud õigusabi eest tuleneb 05.04.2010 õigusabilepingust, mille kohaselt on EZ teinud Vladimir Kuznetsovile ülesandeks enda esindamise käesolevas tsiviilasjas ja seoses ülesande täitmisega tagab ta tasu maksmise summas 40 000 krooni ehk 2 556,47 eurot. Kolleegiumi arvates ei välista see, et lepingus oli kokku lepitud summas, suurema tasu hüvitamise kohustust, kui esindamisel oli tehtud tööd enam. Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise taotluses on E. Z selgitanud, et õigusabi eest tuli tal tasuda alles pärast kohtuotsuse täitmisel kostjalt raha saamist. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest ja lg 3 kohaselt esitatakse avaldus asja lahendanud esimese astme kohtule ning sellele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. See tähendab, et pool, kes esitab TsMS § 174 lg-s 1 sätestatud taotluse, peab selles esile tooma kõik kantud menetluskulud, mille hüvitamist ta soovib. EZ on esitanud avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks 07.05.2013 ja näidanud õigusabi osutamisena, mille eest on tekkinud tasumise kohustus, ainult Vladimir Kuznetsovi poolt osutatud õigusabi. Taotluses ei ole soovitud seoses adv J.-E. Aule poolt õigusabi osutamisega tekkinud kulude hüvitamist. Eeltoodust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus ainult Vladimir Kuznetsovi poolt osutatud õigusabi eest tasumisele kuuluva väljamõistmist RMlt. Maakohus on lähtunud E. Z avalduses toodud tööde kirjeldusest ja sellele lisatud tundide arvust, mis ei kattu täpselt avalduse lõpus oleva tundide summaga. Kolleegium maakohtu määruse kontrollimisel lähtub samuti E. Z avalduse kirjeldavas osas toodud tundide arvust. E. Z avalduse kohaselt kulus maakohtu menetluses Vladimir Kuznetsovil kliendile õigusabi andmiseks 61,5 tundi. Kolleegium ei arvesta siinjuures taotluse esimesel lehel märgitud adv J.-E. Aule tööd 2 tundi, mis eelnesid hagi esitamisele ja mida maakohus on ekslikult arvestanud menetluskulude kindlaksmääramisel. Ringkonnakohtus kantud menetluskulude hüvitamist ei ole E. Zl Tallinna Ringkonnakohtu 24.01.2013 otsuse järgi õigust nõuda. Maakohus on leidnud, et mittevajalikud ja ülepaisutatud olid taotluses toodud teenused maakohtu menetluses 21 tunni ja 50 minuti ulatuses. Kolleegium nõustub eeltooduga ja leiab, et määruskaebuste väited ei anna alust teistsuguseks järelduseks. Kolleegium leiab, et R. M määruskaebuse väited, mille kohaselt oli hageja esindajal võimalik hagiavalduse esitamiseks vajalik dokumentatsioon koguda ja hagiavaldus vormistada lühema ajaga, kui maakohus tuvastas, ei anna alust teha maakohtust erinevat järeldust. Samuti pole alust lugeda mittevajalikuks 09.07.2010 määruskaebuse vormistamiseks kulunud aega. Ringkonnakohus on määruskaebuse rahuldanud ja tühistanud maakohtu määruse, millega keelduti hagi menetlusse võtmast. Seega oli määruskaebuse esitamine vajalik. Ringkonnakohus nõustub ka maakohtuga ajakulu osas, mis oli E. Z esindajal vajalik selleks, et vastata R. M esindaja taotlusele kohtuvea parandamiseks. Seega oli E. Z esindamiseks kulunud põhjendatud ajakulu 39h ja 40 minutit (80h ja 30min – 21h ja 50min – 19h), mille eest tuleks E. Zl tasuda 3 173,33 eurot. Vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 24.01.2013 otsusele pidi R. M hüvitama E. Z kuludest 59% ehk 1 872,07 eurot. Kuna E. Z soovis 2 070,73 euro väljamõistmist, siis tema avaldus jääb rahuldamata 198,66 euro ulatuses. Järgnevalt analüüsib kolleegium RM menetluskulude hüvitamist. Õige on R. M määruskaebuse väide, et maakohus ei ole tema menetluskulude kindlaksmääramisel arvestanud Tallinna Ringkonnakohtu

8(9)

24.01.2013 otsuses toodud menetluskulude jaotust. RM menetluskulude osas otsustas Tallinna Ringkonnakohus, et maakohtus kantud menetluskuludest jääb tema kanda 59%, seega pidi E. Z hüvitama R. M kuludest 41%. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäid kõik E. Z kanda. Kolleegium nõustub maakohtuga, et põhjendatud ei ole TsMS § 169 lg 3 järgi hüvitada maakohtus kantud kuludest kulusid ajale, mis kulus kohtuvea parandamise avalduse tegemiseks, s.o 1 tund, kuna avaldus jäeti kohtu poolt 19.10.2012 rahuldamata. Kokku kulus vandeadvokaat Tõnu Tuulase poolt R. Mle õigusabi osutamisele maakohtus 20,25 tundi. Kuna R. M ei ole käibemaksukohuslane, siis tuleb talle hüvitada ka käibemaksu osa ja koos käibemaksuga oli osutatud teenuse tunnihinnaks 144 eurot. Õigusabikulud olid maakohtu menetluses kokku 2 916 eurot, millest 41% on 1 195,56 eurot. Ringkonnakohtus kulus õigusabile 6,5 tundi, mille eest tuli tasuda 936 eurot. Apellatsioonkaebuselt tasuti riigilõivu 75 eurot. Seega peab E. Z hüvitama R. Mle kokku 2 206,56 eurot. Rahuldamata jääb avaldus 59,04 euro osas. TsMS § 445 lg 1 kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. TsMS § 463 lg 2 kohaselt kohtumäärusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Lähtudes eeltoodust määrab ringkonnakohus tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused kohtumäärusega välja mõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista E. Z R. M kasuks välja menetluskulud 334,49 eurot (2 206,56 – 1 872,07). TsMS § 177 lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. R. M on vastava taotluse esitanud ja taotlus kuulub rahuldamisele.

Margo Klaar

Ande Tänav

Iko Nõmm

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.