Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 24. septembril 2012.a. tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas.
Tsiviilasja number
2-10-28001
Kohtuasi
Põhihagi: EZ hagi RM vastu 38.346,99 euro põhivõla ja viiviste väljamõistmiseks Vastuhagi: RM väljamõistmiseks.
hagi
EZ
vastu
1260.-
euro
Tsiviilasja hind
Põhihagi hind 38.346,99 eurot Vastuhagi hind 1260.- eurot
Menetlusosalised
Hageja (vastuhagis kostja) EZ(ik XXX, elukoht XXX) EZesindajad vandeadvokaat Juho-Enn Aule (Arkins AB OÜ, Gonsiori 21, Tallinn 10147) ja VK Kostja (vastuhagis hageja) RM (ik XXX, elukoht XXX) RM esindaja vandeadvokaat Tõnu Tuulas (AB Leppik ja Partnerid, Veetorni 4, Tallinn 10119)
Menetluse liik
Asja arutamine kohtuistungil 29.03.2012.a. ja jätkuvalt kirjalikus menetluses.
Resolutsioon.
1.Rahuldada põhihagi osaliselt ja vastuhagi täielikult.
2.Tasaarvestada EZ nõue RM vastu summas 38.346,99 eurot RM poolt esitatud vastuhagiga summas 1260.- eurot ja RM poolt tehtud tasaarvestuse avaldustes esitatud nõuetega, mille tulemusena mõista välja RM EZ kasuks 29.353,21 (kakskümmend üheksa tuhat kolmsada viiskümmend kolm eurot ja 21 senti) eurot.
Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt on RM kohustatud tasuma EZ 29.353,21 eurot samaaegselt EZ poolt korteriomandi valduse üleandmisega.
Menetluskulude jaotamine.
4.Jätta EZ menetluskulud tema enda kanda.
5.Jätta RM menetluskulud tema enda kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused.
1.Pooled allkirjastasid 30.08.2005.a. lepingueelsete läbirääkimiste protokolli, mille kohaselt pidi EZ müüma RM korteri XXX, Tallinnas.
2.12.09.2005.a. sõlmisid EK T , RM ja EZ notariaalse korteriomandi üleandmise lepingu, korteri võlaõigusliku müügilepingu, avalduse eelmärke kinnistamiseks ja asjaõiguslepingud, millega EK T võõrandas korteri tasuta EZ ja EZ müüs korteri 800.000.- krooniga RM . Müügihinnast 37.000.- krooni oli RM tasunud notarikontole ning notar edastas raha EK-le T, 163.000.- krooni oli RM tasunud EZ enne lepingu sõlmimist ja 600.000.- krooni pidi RM tasuma 2 päeva jooksul pärast asjaõiguslepingu sõlmimist või hoiustama selle asjaõiguslepingut tõestava notari notarikontol (t/l 107-111). Pooled leppisid kokku, et sõlmivad asjaõiguslepingu korteri omandiõiguse üleandmiseks hiljemalt 13.12.2005.a.
3.27.09.2005.a. kanti EZ kinnistusraamatusse korteriomandi XXX, Tallinnas omanikuna.
4.RM tasus 12.12.2005.a. notari deposiiti 600.000.- krooni (t/l 12) ja kutsus EZ notari juurde asjaõiguslepingut sõlmima. Kuid kuna asjaõiguslepingut nimetatud päeval ei sõlmitud, esitas RM 28.12.2005.a. notarile avalduse raha tagastamiseks, mis kantigi tema kontole tagasi 28.12.2005.a.
5.12.12.2005.a. tegi EZ notariaalse avalduse poolte vahel sõlmitud 12.09.2005.a. müügitehingu tühistamiseks TsÜS § 97 ja 98 lg 1 ning 94 alusel.
6.17.05.2007.a. kohtuotsusega tunnistati kehtetuks EZ poolt 12.12.2005 tehtud notariaalne võlaõigusliku müügilepingu tühistamise avaldus, kohustati Z tegema tahteavaldus asjaõiguslepingu sõlmimiseks korteriomandi XXX, Tallinnas üleandmise kohta RM , tuvastati
EZ kohustust anda nõusolek tema korteriomandi omanikuna kinnistusregistrist kustutamiseks ja RM sisse kandmiseks ning kohustati EZ vabastama korteriomand XXX, Tallinnas kolme kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest (t/l 8-11).
7.16.01.2009.a. kanti RM korteriomandi XXX, Tallinnas omanikuna kinnistusraamatusse (t/l 18).
8.RM müüs korteriomandi edasi SS, kes kanti korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse 13.03.2009.a.(t/l 18).
9.Hagiavalduses väidetu kohaselt ei ole RM tasunud hagejale 600.000.- krooni, milles EZ ja RM korteriomandi võõrandamise lepingus kokku leppisid.
10.Hageja palub kostjalt välja mõista 38.346,99 eurot (600.000.- krooni) kostja poolt tasumata korteriomandi müügihinda ja seadusjärgset viivist alates 16.01.2009.a. kokku summas 9227,24 eurot (t/l 178-179).
11.Oma nõude tõendamiseks esitas hageja järgmised dokumentaalsed tõendid: Harju Maakohtu otsuse tsiviilasjas 2-06-3245 17. maist 2007.a., notar Aivar Mesikäpa pangakonto väljavõtte, millest nähtub RM poolt 600.000.- krooni deponeerimine notari kontole, Tallinna Ringkonnakohtu otsus 29.08.2009.a., millega jäeti muutmata Harju Maakohtu otsus 17. maist 2007.a., kinnistusraamatu väljavõtte korteriomandi XXX, Tallinnas kohta, notari kirja advokaat Juho-Enn Aulele RM poolt 600.000.- krooni deponeerimisest ja selle tagastamisest notari kontolt, RM poolt Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse tehingu tühistamise avalduse kehtetuks tunnistamiseks, kahe tahteavalduse andmise kohustuse tuvastamiseks, kinnistusraamatus ebaõige kande kustutamiseks ning uue kande tegemise ja valduse üleandmise nõuetes, Tallinna Ringkonnakohtu määruse 26.oktoobrist 2009.a. menetluskulude väljamõistmisest EZ RM kasuks. Vastuväited põhihagile ja vastuhagi.
12.Kostja hagi ei tunnista. Kostja vastuväidete kohaselt on tema käitunud heas usus, kuid hageja ei ole talle kuni käesoleva ajani korteriomandit üle andnud ning seda vaatamata sellele, et kohtuotsusega tsiviilasjas 2-06-3245 kohustati muuhulgas EZ vabastama korteriomand XXX, Tallinnas 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.
13.Kostja juhib tähelepanu ka sellele, et poolte vahel kehtib kuni tänaseni 12.09.2005.a. sõlmitud notariaalne leping, mille p. 5.4. kohaselt on kostjal kui ostjal õigus pakkuda hagejale müügihinna asemel korterit.
14.Kostja on seisukohal, et kuna hageja ei ole vabastanud korterit kuni käesoleva ajani ning seda vaatamata sellele, et kohtuotsusest, mis teda seda tegema kohustas, on möödunud palju aega, puudub hagejal õigus nõuda kostjalt korteriomandi müügihinna tasumist enne omapoolse kohustuse täitmist.
15.05.09.2011.a. esitas kostja hagejale kohtu kaudu tasaarvestusavalduse, milles kostja teatab, et tasaarvestab oma nõude hageja vastu summas 48.720,35 krooni, s.o. Tallinna Ringkonnakohtu määrusega 26.oktoobrist 2009.a. EZ RM kasuks välja mõistetud menetluskulud mis on siiani tasumata, mille tagajärjel ei saa hageja nõue tema vastu olla igal juhul suurem kui 551.279,65 krooni (600.000-48.720,35) ehk 35.233,19 eurot.
16.23.01.2012.a. esitas RM kohtule vastuhagi, milles palub EZ välja mõista 1260.- eurot.
Vastuhagi põhjendab RM järgnevaga: - 03.09.2009.a. sõlmisid SS ja RM nõudeõiguse loovutamise lepingu, millega SS loovutas RM kõik oma rahalised nõuded EZ vastu (t/l 153). - Harju Maakohtu otsusega 2-06-3245 kohustati EZ vabastama korteriomand XXX, Tallinnas 3 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsus jõustus 18.12.2008.a., millest tulenevalt pidi EZ vabastama korteri hiljemalt 18.03.2009.a. - kuna EZ ei andnud korteriomandit üle RM , ei saanud viimane seda üle anda ka SS - arvestades asjaoluga, et tavapärase üüri hind sarnase korteri eest oli 2009.a. 180.- eurot kuus, 2010.a. 210.- eurot kuus ja 2011.a. 200.- eurot kuus, moodustab EZ üürivõlg hagejale 2009.a. eest 1620.- eurot, 2010.a. eest 2520.- eurot ja 2011.a. eest 2400.- eurot ning 2012.a. eest 200.eurot ehk kokku 6740.- eurot. RM palub välja mõista EZ 1260.- eurot ning täpsustab, et see on nõue valduse rikkumise eest aprilli kuni oktoobri 2009.a eest.
17.Vastuhagi tõendamiseks esitas RM nõudeõiguse loovutamise lepingu RM ja SS vahel, Kaanon Kinnisvara eksperthinnangu 23.01.2012.a., RM kirja EZ 3. septembrist 2009.a. EZ vastuväited vastuhagile.
18.EZ on seisukohal, et vastuhagi põhjendamatu ja rahuldamisele ei kuulu. Kostja seisukoha kohaselt ei ole temal Silver Saiaga üürisuhet, mistõttu ei pea ole ta kohustatud ka temale midagi tasuma. EZ on seisukohal, et tegelikult on tema korteriühistu T liige ning talle kuulub ka korter XXX, Tallinnas. Oma väite tõendamiseks esitas ta KÜ T poolt väljastatud sellesisulise teate. RM täiendavad vastuväited ja seisukoht viivisenõude osas.
19.RM on seisukohal, et poolte vahel on soorituskondiktsioonisuhe, mis põhineb ühisel vastastikusel lepingul, mis sõlmiti poolte vahel 12.09.2005.a. Võlaõiguslik leping kehtib poolte vahel täitmisena kuni käesoleva ajani, kohtuotsus tsiviilasjas 2-06-3245 asendas EZ nõusoleku asjaõiguslepingus omandi üleminekuks ja kohustas teda vabastama korteri hiljemalt 19.03.2009.a. Kuna nimetatud lepingust tulenevad pooltel vastastikused kohustused - EZ kohustus vabastada korteri valdus ja RM kohustus tasuda müügihind, on kostjal õigus nõuda hagejalt temapoolse kohustuse täitmist. Alates 01.01.2009.a. kehtiva VÕS § 111 lg 7 esimeses lauses sätestatakse, et kui võlausaldaja nõuab võlgnikult kohtus kohustuse täitmist ja võlgnik täitmisest VÕS § 111 lg 1 või 4 alusel keeldub, kohaldatakse VÕS § 110 lõikes 5 sätestatut. Kostja on keeldunud VÕS § 111 lg 1 alusel oma kohustuse täitmisest. VÕS § 110 lg 5 sätestab, et kui võlausaldaja nõuab võlgnikult kohustuse täitmist ja võlgnik täitmisest VÕS § 110 alusel keeldub, teeb kohus otsuse, millega võlgnikku kohustatakse otsust täitma üksnes juhul, kui võlausaldaja on oma kohustuse tema suhtes täitnud või võlgnik on täitmise vastuvõtmisega sattunud viivitusse. Kostja palub tulenevalt eeltoodust teha kohtuotsus vastavalt eeltoodule ja kohustada kostjat tasuma korteriomandi müügihind hagejale üksnes juhul, kui hageja on talle üle andnud korteriomandi valduse.
20.20.02.2012.a. menetlusdokumendis asus kostja ka seisukohale, et hageja nõue korteriomandi
müügihinna saamiseks on aegunud. Kostjal oli kohustus tasuda hagejale korteriomandi müügihind 13.12.2008.a., s.o. ajal, mil pooled pidid sõlmima asjaõiguslepingu. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ja TsÜS § 142 lg 1 kohaselt aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist seaduses sätestatud tähtaja jooksul Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Eeltoodust tulenevalt aegus hageja nõuekostja vastu 13.12.2008.a., sest selleks ajaks ei olnud hageja kostja vastu hagi kohtusse esitanud ja kostja taotleb kohaldada hageja nõude osas hagi aegumist.
21.Hageja poolt esitatud viivitusintressi nõude osas leiab kostja, et VÕS § 113 lg 4 alusel ei pea võlgnik viivist tasuma aja eest, mil ta ei saanud kohustust täita võlausaldaja vastuvõtuviivituse tõttu, samuti aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustust täitmast. Kuna kostja on õigustatult keeldunud müügihinna tasumisest, puudub hagejal õigus nõuda viivitusintressi. Nimetatu on aluseks hageja viivisenõude rahuldamata jätmiseks. Lisaks nimetatule on kostjal õigus keelduda VÕS § 110 lg 1 alusel viivise maksmisest, sest hageja on keeldunud kostjale tasumast menetluskulu, mille Tallinna Ringkonnakohus temalt kostja kasuks välja mõistis. Kostja on ka seisukohal, et hageja ei ole viivitusintressi arvutanud välja õigesti, hageja ei ole millegagi põhjendanud miks ta arvestab viivist alates 16.01.2009.a.
22.Tulenevalt asjaolust, et kostja esitas hagejale 05.09.2011.a. tasaarvestusavalduse, kus teatas, et tasaarvestab menetluskulude nõude 48.720,35 krooni hageja nõudega 600.000.- krooni ja hageja ei ole tasaarvestusele vastu vaielnud, palub RM välja mõista EZ ka viivitusintressi seaduses sätestatud suuruses perioodi 01.01.2010.a. kuni 01.09.2011.a. eest kohtukulu summas 48.720,35 krooni tasumisega viivitamise aja eest. Viivise suuruseks, mille RM palub EZ välja mõista on kokku 6498,05 krooni. RM esitas ka nimetatud nõude osas tasaarvestuse avalduse, mille tulemusena saab EZ nõue RM vastu olla maksimaalselt 544.781,60 (551.279,65 – 6498,05) krooni ehk 34.817,89 eurot. Vaatamata sellele, et hageja on esitanud kostja vastu vastuhagi 1260.- euro väljamõistmiseks, palub RM tasaarvestada nimetatud nõude kohtuotsusega EZ nõudega. Kuna RM on EZ suhtes nõue valduse rikkumise eest kokku summas 5480.- eurot (mitte 6740.- eurot nagu ta vastuhagiavalduses esialgselt märkis), saab EZ olla kokku RM vastu nõue maksimaalselt 29.337,89 eurot (34817,89-5480) arvestades RM poolt tehtud tasaarvestusavaldusi. Lisaks esitas RM EZ vastu nõude 2012.a. veebruarikuu ja märtsikuu eest XXX, Tallinnas tasuta ja õigusliku aluseta kasutamise eest kokku summas 400.- eurot mille palus samuti ostuhinnast maha arvestada. Lõplikult leidis RM, et üle 28.937,89 euro (29337,89-400) ei ole EZ õigus igal juhul korteriomandi ostuhinda saada. EZ seisukoht aegumise osas.
23.EZ ei nõustu RM seisukohaga nagu oleks hageja nõue kostja vastu aegunud. Aegumine ei alanud 13.12.2005.a. ega lõppenud 13.12.2008.a. Kostja ise toetub samuti oma vastuses ja vastuhagis Harju Maakohtu otsusele 17.05.2007.a., mis jõustus alles 16.12.2009.a. ning mille kohaselt pidi EZ andma korteri RM kolme kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. EZ nõude vähendamine.
24.EZ ei vaidle vastu sellele, et võlgneb RM 48.720,35 krooni menetluskulusid, millest tulenevalt vähendab ta oma nõuet kostja vastu 44.460,43 euroni (t/l 225). Kohtuotsuse põhjendused.
25.Kohus asub seisukohale, et poolte poolt kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega on tuvastatud järgmised asjaolud:
- 12.09.2005.a. sõlmisid EK T, RM ja EZ notariaalse korteriomandi üleandmise lepingu, korteri võlaõigusliku müügilepingu, avalduse eelmärke kinnistamiseks ja asjaõiguslepingud, millega EK T võõrandas korteri tasuta EZ ja EZ müüs korteri 800.000.- krooniga RM (t/l 107-111); - müügihinnast 37.000.- krooni oli RM tasunud notarikontole ning notar edastas raha EK-le T, 163.000.- krooni oli RM tasunud EZ enne lepingu sõlmimist ja 600.000.- krooni pidi RM tasuma 2 päeva jooksul pärast asjaõiguslepingu sõlmimist või hoiustama selle asjaõiguslepingut tõestava notari notarikontol; - RM ja EZ leppisid kokku, et sõlmivad asjaõiguslepingu korteri omandiõiguse üleandmiseks hiljemalt 13.12.2005.a. - 27.09.2005.a. kanti EZ kinnistusraamatusse korteriomandi XXX, Tallinnas omanikuna. - RM tasus 12.12.2005.a. notari deposiiti 600.000.- krooni (t/l 12) ja kutsus EZ notari juurde asjaõiguslepingut sõlmima. Kuid kuna asjaõiguslepingut nimetatud päeval ei sõlmitud, esitas RM 28.12.2005.a. notarile avalduse raha tagastamiseks, mis kantigi tema kontole tagasi 28.12.2005.a. - 12.12.2005.a. tegi Z notariaalse avalduse poolte vahel sõlmitud 12.09.2005.a. müügitehingu tühistamiseks TsÜS § 97 ja 98 lg 1 ning 94 alusel. - 17.05.2007.a. kohtuotsusega tunnistati kehtetuks EZ poolt 12.12.2005 tehtud notariaalne võlaõigusliku müügilepingu tühistamise avaldus, kohustati Z tegema tahteavaldus asjaõiguslepingu sõlmimiseks korteriomandi XXX, Tallinnas üleandmise kohta RM , tuvastati EZkohustust anda nõusolek tema korteriomandi omanikuna kinnistusregistrist kustutamiseks ja RM sisse kandmiseks ning kohustati EZ vabastama korteriomand XXX, Tallinnas kolme kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsus jõustus 18.12.2008.a. (t/l 8-11). - 16.01.2009.a. kanti RM korteriomandi XXX, Tallinnas omanikuna kinnistusraamatusse (t/l 18). - RM müüs korteriomandi edasi SS, kes kanti korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse 13.03.2009.a.(t/l 18). - 03.09.2009.a. sõlmisid SS ja RM nõudeõiguse loovutamise lepingu, millega SS loovutas RM kõik oma rahalised nõuded EZ vastu (t/l 153). Poolte vahel puudub vaidlus selles, et: - EZ kasutab korteriomandit XXX, Tallinnas kuni käesoleva ajani ja valdust korteriomandile ei ole ta andnud üle ei RM ega ka SS; - RM ei ole kuni käesoleva ajani tasunud EZ korteriomandi müügihinda summas 600.000.- krooni; - EZ on kuni käesoleva ajani tasumata RM temalt Tallinna Ringkonnakohtu määrusega välja mõistetud menetluskulu 48.720,35 krooni.
26.Kohus asub seisukohale, et korteriomandi XXX, Tallinnas omanik oli kuni 17.05.2007.a. EZ, seejärel alates nimetatud kuupäevast RM ja alates 19.03.2009.a. SS. Nimetatut tõendab kinnistusraamatu elektrooniline väljavõte ning sellega on ümber lükatud ka EZ väide nagu oleks korteriomandi omanik ja korteriühistu liige kuni käesoleva ajani tema. Põhihagi. Kohus võtab kõigepealt seisukoha RM seisukoha osas põhihagi aegumisest.
27.Kohus on seisukohal, et RM seisukoht nagu oleks EZ nõue 600.000.- krooni saamiseks tema vastu aegunud, sest hagi esitamise ajaks oli möödunud pooltevahelisest lepingust, mis sõlmiti 12.09.2005.a., 3-aastane tähtaeg, ei ole õige. Käesoleval juhul tegi EZ 12.12.2005.a. RM võlaõigusliku müügilepingu tühistamise avalduse, mille Harju Maakohus tunnistas kehtetuks oma 17.05.2007.a. kohtuotsusega (t/l 8-11). Kuna nimetatud kohtuotsus jõustus 18.12.2008.a., muutus EZ nõue 600.000.- krooni saamiseks sissenõutavaks nimetatud kuupäeval ja hageja nõue
müügihinna saamiseks ei olnud aegunud TsÜS § 146 lg 1 ja § 147 lg 1 kohaselt hagi esitamise ajaks 11.06.2010.a. Edasi käsitleb kohus põhihagi sisulist põhjendatust.
28.Kohus on seisukohal, et EZ nõue mõista RM välja korteriomandi müügihind 600.000.krooni, mis käesoleva ajani on maksmata, on põhjendatud, sest VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele ja VÕS § 208 lg 1 sätestab, et ostja kohustuseks on müügilepingu kohaselt tasuda ostetud asja eest müüjale asja ostuhind. Kohus nõustub aga ka RM , et müügilepingust tulenevad kohustused on vastatstikused soorituskohustused, sest müügilepingu kohaselt peab müüja tegema võimalikuks asja omandi ülemineku ostjale (VÕS § 208 lg 1), millise kohustuse on omakorda jätnud täitmata EZ. Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes VÕS § 110 lg 5 ja § 111 lg 7 sätestatust tuleb kohustada Riho Maidlat tasuma korteriomandi müügihind hagejale üksnes juhul, kui EZ on talle üle andnud korteriomandi valduse. Vastuhagi ja RM tasaarvestusavaldused EZ valduse rikkumisest tulenevalt.
29.Vastuhagi osas seisukoha võtmisel juhindub kohus VÕS § 1037 lg 1 sätestatust, mille kohaselt peab õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. Seega on VÕS § 1037 lg 1 kohaldamise eeldusteks teise isiku õiguse rikkumine ning selle tõttu teise isiku arvel rikastumine ja sätte eesmärgiks aga kõrvaldada rikastumine väärtuse osas, mida rikastunud isik ei oleks pidanud saama. Alusetu rikastumise teel saaduks ja hüvitamisele kuuluvaks esemeks võib sellisel juhul olla muu hulgas rikkumise teel saadud kasutuseelised TsÜS § 62 lg 1 järgi, kusjuures kostja kasutuseeliseks saab olla kasu, mida ta sai seetõttu, et ei pidanud teiselt isikult eluruumi üürima ajal mil ta elas hageja korteris. Sellele seisukohale on oma lahendis nr 3-2-1-8-08 asunud ka Riigikohus ning leidnud, et hageja tõendamise koormuseks on asjaolu kui palju kostja tema arvel oma kulutusi kokku hoidis.
30.Hageja esitas kostja vastu vastuhagi 1260.- euro väljamõistmiseks ja tasaarvestusavalduse nimetatud summa + 5480 euro + 400.- euro tasaarvestamiseks EZ poolt nõutava korteriomandi ostuhinnaga. Kohus on seisukohal, et RM on teinud tasaarvestusavalduse selleks lubatavas vormis ning poolte nimetatud nõuded on teineteise suhtes tasaarvestatavad. Hageja on esitanud kohtule Kaanon Kinnisvara eksperthinnangu, mis tõendab, et 3-t toalise korteriomandi turuüür Õismäel oli 2009.a. 180.- eurot kuus, 2010.a. 210.- eurot kuus ja 2011.a. 200.- eurot kuus ( t/l 160-161). Nimetatust tulenevalt moodustab EZ üürivõlg hagejale 2009.a. novembri ja detsembri eest 360.eurot, 2010.a. 12 kuu eest 2520.- eurot ja 2011.a. 12 kuu eest 2400.- eurot ning 2012.a. jaanuari kuni märtsi eest 600.- eurot. Kokku on see 5880.- eurot.
31.Arvestades asjaoluga, et RM esitas EZ tasaarvestusavalduse ka viimaselt kohtuotsusega väljamõistetud 48.720,35 krooni osas, ning pooled ei vaidle selle üle, et nimetatud summa kuulub tasaarvestamisele, sest EZ vähendas selle summa võrra oma põhihagi RM vastu, moodustab RM võlg EZ kokku summa 38346,99 eurot (600.000.- krooni) – 5880.- eurot – 3113,78 eurot (48.720,35 krooni) = 29.353,21 eurot, mis kuulub temalt kohtuotsusega väljamõistmisele.
Viivisenõuded.
32.Kohus asub seisukohale, et poolte vastastikused viivisenõuded tuleb jätta rahuldamata VÕS § 113 lg 4 alusel, sest osundatud seadusesätte kohaselt ei pea võlgnik viivist tasuma aja eest, mil ta ei saanud kohustust täita võlausaldaja vastuvõtuviivituse tõttu, samuti aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustust täitmast. Kuna EZ ei andnud üle RM korteriomandit ja viimane ei tasunud müüjale ostuhinda, jätab kohus poolte vastastikused viivisenõuded rahuldamata. Menetluskulude jaotamine.
33.Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab hageja põhihagi osaliselt ja vastuhagi täielikult ning tasaarvestab nii vastuhagi kui kostja tasaarvestusavaldustest tulenevad kostja nõuded hageja põhihagiga, peab kohus põhjendatuks jätta poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel poolte endi kanda. Tsiviilasja hinna määramine.
34.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa ning hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 133 sätestatust, mille kohaselt arvutati hagihind põhinõude järgi. Kuna põhihagi nõudeks oli 38.346,99 ja vastuhagi nõudeks oli 1260.- eurot, ongi nimetatud summad tsiviilasja hinnaks käesolevas asjas.
Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.