E Z hagi R M vastu 38 346 euro 99 sendi põhivõla ja viivise väljamõistmiseks ning R M vastuhagi E Z vastu 1260 euro väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 24.09.2012 otsus
Tsiviilasja hind
E Z apellatsioonkaebusel 5879 eurot 99 senti, R M
apellatsioonimenetluses
apellatsioonkaebusel 350 eurot
Kaebuste esitajad ja kaebuste
E Z apellatsioonkaebus
liigid
R M apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende
Hageja E Z (IK XX), esindaja Vladimir Kuznetsov;
esindajad
Kostja R M (IK XX) esindaja vandeadvokaat Tõnu Tuulas.
Kohtuistungi aeg
10.01.2013
RESOLUTSIOON:
Harju Maakohtu 24.09.2012 otsus tühistada menetluskulude jaotuse osas ja vastuhagis esitatud nõude tasaarvestamata jätmise osas ning teha selles osas uus otsus, millega rahuldada vastuhagi 1260 euro väljamõistmises.
1.Hagi osalise rahuldamise ja otsuse täitmise korra osas jätta otsus muutmata.
Sõnastada kohtuotsuse resolutsioon järgmiselt: a) Hagi rahuldada osaliselt ja mõista R Mlt E Z kasuks 29 353 eurot ja 21 senti. b) Vastuhagi rahuldada täielikult ja mõista E Zlt R M kasuks välja 1260 eurot.
c) Tasaarvestada hagis ja vastuhagis rahuldatud nõuded ja tasaarvestuse tulemusena mõista R Mt E Z kasuks välja 28 093 eurot 21 senti. d) Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt on R M kohustatud tasuma E Zle 28 093 eurot 21 senti samaaegselt E Z poolt korteriomandi valduse üleandmisega.
e) Maakohtus kantud menetluskuludest jätta 41% hageja E Z ja 59% kostja R M kanda. E Z apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt menetluskulude jaotust puudutavas osas. R M apellatsioonkaebus rahuldada täielikult. Jätta apellatsioonimenetluses kantud kulud hageja kanda. Jätta hageja taotlus apellatsioonimenetluse jätkamiseks rahuldamata.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.11.06.2010 esitatud hagiavalduses palus E Z (hageja) R Mlt (kostja) välja mõista võlgnevuse 600 000 krooni (38 346 eurot 21 senti) ja tsiviilasjas nr 2-06-3245 hagejalt kostja kasuks välja mõistetud menetluskulu 48 720 krooni (3113 eurot 78 senti). Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Pooled allkirjastasid 30.08.2005 lepingueelsete läbirääkimiste protokolli, mille kohaselt pidi hageja müüma kostjale Tallinnas, XX asuva korteri. 12.09.2005 sõlmisid EK Taara, hageja ja kostja notariaalse korteriomandi üleandmise lepingu, korteri võlaõigusliku müügilepingu, avalduse eelmärke kinnistamiseks ja asjaõiguslepingud, millega EK Taara võõrandas korteri tasuta hagejale ja hageja müüs korteri 800 000 krooni eest kostjale. Müügihinnast 37 000 krooni oli kostja tasunud notarikontole ning notar edastas raha EK-le Taara, 163 000 krooni oli kostja tasunud hagejale enne lepingu sõlmimist ja 600 000 krooni pidi kostja tasuma 2 päeva jooksul pärast asjaõiguslepingu sõlmimist või hoiustama selle asjaõiguslepingut tõestava notari notarikontol (I kd, tl 107-111). Pooled leppisid kokku, et sõlmivad asjaõiguslepingu korteri omandiõiguse üleandmiseks hiljemalt 13.12.2005. 27.09.2005 kanti hageja XX korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse. Kostja tasus 12.12.2005 notari deposiiti 600 000 krooni (I kd, tl 12) ja kutsus hageja notari juurde
asjaõiguslepingut sõlmima. Kuna asjaõiguslepingut nimetatud päeval ei sõlmitud, esitas kostja 28.12.2005 notarile avalduse raha tagastamiseks ja raha kanti samal päeval tema kontole tagasi. 12.12.2005 tegi hageja notariaalse avalduse poolte vahel 12.09.2005 sõlmitud müügitehingu tühistamiseks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 97 ja § 98 lg 1 ning § 94 alusel. 17.05.2007 kohtuotsusega tsiviilasjas 2-06-3245 tunnistati hageja 12.12.2005 võlaõigusliku müügilepingu tühistamise avalduse kehtetust, kohustati hagejat tegema tahteavaldus asjaõiguslepingu sõlmimiseks XX korteriomandi kostjale üleandmise kohta, tuvastati hageja kohustus anda nõusolek tema korteriomandi omanikuna kinnistusregistrist kustutamiseks ja kostja sissekandmiseks ning kohustati hagejat vabastama XX korteriomand kolme kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest (I kd, tl 8-11). 16.01.2009 kanti kostja korteriomandi XX, Tallinnas omanikuna kinnistusraamatusse (I kd, tl 18). Kostja müüs korteriomandi S Sle, kes kanti korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse 19.03.2009 (I kd, tl 18). Hagiavalduses väidetu kohaselt ei ole kostja tasunud hagejale 600 000 krooni, milles pooled korteriomandi võõrandamise lepingus kokku leppisid. Hageja palus kostjalt välja mõista 38 346 eurot 99 senti (600 000 krooni) tasumata korteriomandi müügihinda ja viivise alates 16.01.2009 kokku 9227 eurot 24 senti (I kd, tl 178-179). Hageja ei nõustunud kostja väidetega nõude aegumise kohta. Aegumine ei alanud 13.12.2005 ega lõppenud 13.12.2008. Kostja ise toetub vastuses ja vastuhagis Harju Maakohtu 17.05.2007 otsusele, mis jõustus 16.12.2009 ning mille kohaselt pidi hageja andma korteri kostjale üle kolme kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Hageja ei vaielnud vastu, et võlgneb kostjale 48 720 krooni 35 senti menetluskulusid, millest tulenevalt vähendas ta oma põhinõuet kostja vastu (I kd, tl 225). Kostja vastuväited ja vastuhagi
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Ta on käitunud heas usus, kuid hageja ei ole talle kuni käesoleva ajani korteriomandit üle andnud, vaatamata sellele, et kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-06-3245 kohustati hagejat vabastama XX korteriomand 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Poolte vahel kehtib tänaseni 12.09.2005 sõlmitud notariaalne leping, mille p 5.4 kohaselt on kostjal kui ostjal õigus pakkuda hagejale müügihinna asemel korterit. Kuna hageja ei ole korterit kuni käesoleva ajani vabastanud ning vaatamata sellele, et kohtuotsusest, mis teda seda tegema kohustas, on möödunud palju aega, puudub hagejal õigus nõuda kostjalt müügihinna tasumist enne omapoolse kohustuse täitmist. 05.09.2011 esitas kostja hagejale kohtu kaudu tasaarvestusavalduse, milles teatab, et tasaarvestab oma nõude 48 720 krooni 35 senti, s.o Tallinna Ringkonnakohtu 26.10.2009 määrusega hagejalt kostja kasuks välja mõistetud menetluskulud, mis on siiani tasumata. Tasaarvestuse tagajärjel ei saa hageja nõue kostja vastu olla igal juhul suurem kui 551 279 krooni 65 senti (600 000 - 48 720,35) ehk 35 233 eurot 19 senti.
3.23.01.2012 esitas kostja vastuhagi, milles palub hagejalt välja mõista 1260 eurot. Vastuhagi kohaselt sõlmisid S S ja kostja 03.09.2009 nõudeõiguse loovutamise lepingu, millega S. S loovutas kostjale kõik oma rahalised nõuded hageja vastu (I kd, tl 153). Harju Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-06-3245 kohustati hagejat vabastama korteriomand XX, Tallinnas 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsus jõustus 18.12.2008. Seega
pidi hageja korteri vabastama hiljemalt 18.03.2009. Kuna hageja ei andnud korteriomandit kostjale üle, ei saanud viimane seda üle anda ka S. Sle. Arvestades asjaoluga, et tavapärase üüri hind sarnase korteri eest oli 2009.a 180 eurot kuus, 2010.a 210 eurot kuus ja 2011.a 200 eurot kuus, moodustab hageja üürivõlg 2009.a eest 1620 eurot, 2010.a eest 2520 eurot, 2011.a eest 2400 eurot ning 2012.a eest 200 eurot ehk kokku 6740 eurot. Kostja palus hagejalt välja mõista 1260 eurot ning täpsustas, et see on nõue valduse rikkumise eest 2009.a aprilli kuni oktoobrikuu eest.
4.20.02.2012 esitatud täiendavates vastuväidetes hagile leidis kostja, et poolte vahel on 12.09.2005 lepingust vastastikused kohustused. Võlaõiguslik leping kehtib poolte vahel täitmiseks kuni käesoleva ajani, kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-06-3245 asendas hageja nõusolekut asjaõiguslepingus omandi üleminekuks ja kohustas teda vabastama korteri hiljemalt 19.03.2009. Kostjal on õigus nõuda hagejalt temapoolse kohustuse täitmist, millest kostja on keeldunud võlaõigusseaduse (VÕS) § 111 lg 1 alusel. Seega palus kostja teha otsuse ja kohustada kostjat tasuma korteriomandi müügihind hagejale üksnes juhul, kui hageja on talle üle andnud korteriomandi valduse. Kostja leiab, et hageja nõue korteriomandi müügihinna saamiseks on aegunud. Kostjal oli kohustus tasuda hagejale korteriomandi müügihind 13.12.2005, s.o ajal, mil pooled pidid sõlmima asjaõiguslepingu. TsÜS § 146 lg 1 § 142 lg 1 kohaselt aegus hageja nõue kostja vastu 13.12.2008. Hagejal puudub VÕS § 113 lg 4 alusel õigus nõuda viivitusintressi, kuna ta on õigustatult keeldunud müügihinna tasumisest. Lisaks nimetatule on kostjal õigus keelduda VÕS § 110 lg 1 alusel viivise maksmisest, sest hageja on keeldunud kostjale tasumast kohtulahendiga väljamõistetud menetluskulu. Samuti ei ole hageja viivitusintressi arvutanud välja õigesti alates 16.01.2009. Tulenevalt asjaolust, et kostja esitas hagejale 05.09.2011 tasaarvestusavalduse, millele hageja vastu ei vaielnud, palus kostja hagejalt välja mõista ka viivitusintressi seaduses sätestatud suuruses perioodi 01.01.2010–01.09.2011 eest kohtukulude 48 720 krooni 35 sendi tasumisega viivitamise eest. Viivise suuruseks on 6498 krooni 05 senti. Kostja esitas ka nimetatud nõude osas tasaarvestuse avalduse, mille tulemusena saab hageja nõue kostja vastu olla maksimaalselt 544 781 krooni 60 senti (551 279,65 - 6498,05) ehk 34 817 eurot 89 senti. Vaatamata sellele, et kostja on hageja vastu esitanud vastuhagi 1260 euro väljamõistmiseks, palus kostja tasaarvestada nimetatud nõude hageja nõudega. Kuna kostjal on hageja suhtes nõue valduse rikkumise eest kokku 5480 eurot (mitte 6740 eurot nagu kostja vastuhagiavalduses esialgselt märkis), saab hagejal olla kokku kostja vastu nõue maksimaalselt 29 337 eurot 89 senti (34 817,89 - 5480), arvestades kostja tasaarvestusavaldusi. Lisaks esitas kostja hageja vastu XX korteriomandi tasuta ja õigusliku aluseta kasutamise eest 2012 veebruaris ja märtsis 400 euro suuruse nõude, mille palus samuti ostuhinnast maha arvestada. Lõplikult leidis kostja, et üle 28 937 euro 89 sendi (29 337,89 - 400) ei ole hagejal õigus korteriomandi ostuhinda saada. Hageja vastuväited vastuhagile
5.Vastuhagi on põhjendamatu. Kostjal ei ole temal S. Sga üürisuhet ja ta ei ole kohustatud temale midagi tasuma. Tegelikult on hageja KÜ Taara liige ja korter kuulub talle. Maakohtu otsus
6.24.09.2012 otsusega rahuldas maakohus põhihagi osaliselt ja vastuhagi täielikult. Kohus tasaarvestas hageja nõude 38 346 eurot 99 senti kostja esitatud vastuhagiga 1260 eurot ja kostja tehtud tasaarvestusavaldustes esitatud nõuetega, mille tulemusel mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja 29 353 eurot 21 senti. Kohus määras kindlaks otsuse täitmise korra, mille kohaselt on kostja kohustatud tasuma hagejale võlgnevuse samaaegselt hageja poolt korteriomandi valduse üleandmisega. Menetluskulud jäid poolte endi kanda. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja kasutab XX korteriomandit kuni käesoleva ajani ja korteriomandi valdust ei ole ta kostjale ega S Sle üle andnud; kostja ei ole käesoleva ajani tasunud hagejale korteriomandi müügihinda 600 000 krooni; hagejal on kuni käesoleva ajani tasumata kostjale temalt Tallinna Ringkonnakohtu määrusega välja mõistetud menetluskulu 48 720 krooni 35 senti. Kohus asus seisukohale, et korteriomandi XX, Tallinnas omanik oli kuni 17.05.2007 hageja, seejärel alates nimetatud kuupäevast kostja ja alates 19.03.2009 S S. Nimetatut tõendab kinnistusraamatu elektrooniline väljavõte ning sellega on ümber lükatud ka hageja väide nagu oleks korteriomandi omanik ja korteriühistu liige kuni käesoleva ajani tema. Kostja seisukoht, nagu oleks hageja nõue 600 000 krooni saamiseks tema vastu aegunud, sest hagi esitamise ajaks oli möödunud pooltevahelisest lepingust, mis sõlmiti 12.09.2005, 3aastane tähtaeg, ei ole õige. Käesoleval juhul tegi hageja 12.12.2005 kostjale võlaõigusliku müügilepingu tühistamise avalduse, mille Harju Maakohus tunnistas kehtetuks oma 17.05.2007 kohtuotsusega (I kd, tl 8-11). Kuna nimetatud kohtuotsus jõustus 18.12.2008, muutus hageja nõue 600 000 krooni saamiseks sissenõutavaks nimetatud kuupäeval ja hageja nõue müügihinna saamiseks ei olnud aegunud TsÜS § 146 lg 1 ja § 147 lg 1 kohaselt hagi esitamise ajaks 11.06.2010. Kohtu hinnangul on hageja nõue mõista kostjalt välja korteriomandi müügihind 600 000 krooni, mis käesoleva ajani on maksmata, VÕS § 76 lg 1 ja § 208 lg 1 alusel põhjendatud. Kohus nõustus ka kostjaga, et müügilepingust tulenevad kohustused on vastastikused soorituskohustused, sest müügilepingu kohaselt peab müüja tegema võimalikuks asja omandi ülemineku ostjale (VÕS § 208 lg 1), millise kohustuse on omakorda jätnud täitmata hageja. Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes VÕS § 110 lg-s 5 ja § 111 lg-s 7 sätestatust tuleb kohustada kostjat tasuma korteriomandi müügihind hagejale üksnes juhul, kui hageja on talle üle andnud korteriomandi valduse. Vastuhagi osas seisukoha võtmisel juhindus kohus VÕS § 1037 lg-s 1 sätestatust. Nimetatud sätte kohaldamise eeldusteks on teise isiku õiguse rikkumine ning selle tõttu teise isiku arvel rikastumine ja sätte eesmärgiks aga kõrvaldada rikastumine väärtuse osas, mida rikastunud isik ei oleks pidanud saama. Alusetu rikastumise teel saaduks ja hüvitamisele kuuluvaks esemeks võib sellisel juhul olla muu hulgas rikkumise teel saadud kasutuseelised TsÜS § 62 lg 1 järgi, kusjuures hageja (maakohtu otsuses ilmselt ekslikult märgitud kostja) kasutuseeliseks saab olla kasu, mida ta sai seetõttu, et ei pidanud teiselt isikult eluruumi üürima ajal, mil ta elas kostja (maakohtu otsuses ilmselt ekslikult märgitud hageja) korteris. Sellele seisukohale on oma lahendis nr 3-2-1-8-08 asunud ka Riigikohus ning leidnud, et kostja (maakohtu otsuses ilmselt ekslikult märgitud hageja) tõendamise koormuseks on asjaolu, kui palju hageja (maakohtu otsuses ilmselt ekslikult märgitud hageja) tema arvel oma kulutusi kokku hoidis. Kostja esitas hageja vastu vastuhagi 1260 euro väljamõistmiseks ja tasaarvestusavalduse nimetatud summa + 5480 euro + 400 euro tasaarvestamiseks hageja poolt nõutava korteriomandi ostuhinnaga. Kohtu hinnangul on kostja teinud tasaarvestusavalduse selleks lubatavas vormis ning poolte nimetatud nõuded on teineteise suhtes tasaarvestatavad. Kostja
(maakohtu otsuses ilmselt ekslikult märgitud hageja) on esitanud kohtule Kaanon Kinnisvara eksperthinnangu, mis tõendab, et 3-toalise korteriomandi turuüür Õismäel oli 2009.a 180 eurot kuus, 2010.a 210 eurot kuus ja 2011.a 200 eurot kuus (I kd, tl 160-161). Nimetatust tulenevalt moodustab hageja üürivõlg kostjale 2009.a. novembri ja detsembri eest 360 eurot, 2010.a eest 2520 eurot, 2011.a eest 2400 eurot ja 2012.a jaanuari kuni märtsi eest 600 eurot. Kokku on see 5880 eurot. Arvestades asjaoluga, et kostja esitas hagejale tasaarvestusavalduse ka viimaselt kohtuotsusega väljamõistetud 48 720 krooni 35 sendi osas, ning pooled ei vaidle selle üle, et nimetatud summa kuulub tasaarvestamisele, sest hageja vähendas selle summa võrra oma põhihagi kostja vastu, moodustab kostja võlg hagejale kokku 38 346 eurot 99 senti (600 000 krooni) - 5880 eurot - 3113,78 eurot (48 720,35 krooni) = 29 353,21 eurot, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele. Poolte vastastikused viivisenõuded tuleb jätta rahuldamata VÕS § 113 lg 4 alusel, kuivõrd hageja ei andnud üle kostjale korteriomandit ja viimane ei tasunud müüjale ostuhinda. Kuna kohus rahuldas hageja põhihagi osaliselt ja vastuhagi täielikult ning tasaarvestas nii vastuhagi kui kostja tasaarvestusavaldustest tulenevad kostja nõuded hageja põhihagiga, pidas kohus põhjendatuks jätta poolte menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel poolte endi kanda. Hageja apellatsioonkaebus
7.26.10.2012 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada maakohtu otsuse ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 44 460 eurot 43 senti ja 3113 eurot 08 senti. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Maakohtu väide, et hageja oli kuni 17.05.2007 XX asuva korteri omanik, on paljasõnaline. Vastavalt B-kaardile oli hageja vaidlusaluse korteri omanik kuni 22.01.2009 (I kd, tl 17), mil kostja vormistas korteri oma nimele. Seega Harju Maakohtu 17.05.2007 otsus korteriomandi üleandmise kohustamiseks kostjale on täielikult täidetud. Hageja annab aga korteri üle kostjale peale seda, kui kostja tasub hagejale korteri maksumuse 600 000 krooni. Kostja sai 23.01.2009 enda omandisse vaidlusaluse korteri, mistõttu pidi ta täitma VÕS § 208 lg-st 1 tuleneva omapoolse kohustuse ehk tasuma ostuhinna. Kostja on omaks võtnud asjaolu, et hageja pakkus juba mais 2009 vaidlusaluse korteri üleandmist, saades kostjalt vastutasuks korteri eest 600 000 krooni, kuid kostja keeldus nimetatu maksmisest. Kostja pole seda asjaolu vaidlustanud. Kuna kostja juba siis keeldus raha maksmisest, oli hagejal õigus kostjale korterit mitte tagastada. Maakohus on otsuse tegemisel rikkunud menetlusnormi – TsMS § 231 lg-t 4 ja Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-13605 väljendatut. Maakohtu otsus on osas, millega kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja 5880 eurot, vastuolus TsMS §-ga 439 ja kuulub tühistamisele. Kui kohus rahuldab vastuhagi, peaks üüritasu 1260 eurot aprillist kuni oktoobrini 2009 saama S S, mitte kostja, kuivõrd alates 20.03.2009 on korteriomanik S. S. Põhihagi ja vastuhagi ei ole omavahel seotud ning on vastuolus TsMS §-ga 373. Tegemist on kahe erineva hagiga erinevate poolte vahel, seega on neid vaja menetleda eraldi. Kaanon Kinnisvara esindaja 23.01.2012 eksperdiarvamus ei oma õiguslikku jõudu. Arvamusest nähtub, et hindaja ei olnud hageja korteris, seega ei näinud ka korteri seisundit, mistõttu ei saa otsustada üürimäära üle. Kohus on tõlgendanud vääralt ka TsÜS § 62 lg-t 1 – hageja ei ole saanud mingeid eeliseid eseme kasutamisest. Hageja ei rikastunud, kui elas vaidlusaluses korteris pärast maid 2009.
Kostja ega S. S ei ole kunagi kuulunud KÜ-sse Taara ning ei ole sinna ka midagi maksnud. Kostja nõuded on ebaseaduslikud, kuna VÕS reguleerib suhteid vastavalt sõlmitud lepingutele, aga hageja ja kostja ega hageja ja S. S vahel ei ole kunagi mingeid lepinguid olnud. Maakohus on rikkunud materiaalõiguse norme. Kostja ega S. S ei ole hageja korteris käinudki. Kohtu ja kostja viide VÕS-le hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu kohta on õiguslik vaid vaidlusaluse korteri kostja omandisse üleandmise osas. Hagejal ei ole VÕS § 113 lg 4 järgi kohustust tasuda viivist oma võlgnevuselt 48 720 krooni 35 senti kostja ees. Hageja viivisenõue on aga õigustatud, kohus jättis vääralt selle rahuldamata. Otsus on ühepoolselt kostja kasuks, sest kohus on võrdsustanud kostja süülise tegevuse hageja sunnitud tegevuse (korteriomandi üle andmata jätmine, kuna kostja ei tasunud ostuhinda). Kohus jättis vääralt menetluskulud poolte kanda, kohtu järeldus on vastuolus TsMS § 162 lg-s 1 sätestatuga, kuivõrd kohus rahuldas hagi 20 korda suurema summa osas kui vastuhagi. Kohus võttis üldse vastuhagi menetlusse ebaseaduslikult. Seega on otsus hagejalt 5880 euro väljamõistmise osas ebaseaduslik ja tuleb tühistada. Kostja seisukoht
8.Kostja palub jätta hageja kaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja apellatsioonkaebus
9.24.10.2012 esitatud apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus jättis resolutsioonis tasaarvestamata täielikult rahuldatud vastuhagi osaliselt rahuldatud põhihagiga ning teha tühistatud osas asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega tasaarvestada hageja nõue kostja vastu 38 346 eurot 99 senti kostja esitatud vastuhagiga 1260 eurot ja kostja tehtud tasaarvestuse avalduses esitatud nõuetega 5880 eurot ja 3113 eurot 78 senti, mille tulemusena mõista kostjalt hageja kasuks välja 28 093 eurot 21 senti. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Maakohus on otsuse tegemisel rikkunud TsMS § 445 lg-t 1, kuivõrd ei ole tasaarvestanud täielikult rahuldatud vastuhagi nõuet osaliselt rahuldatud põhihagi nõudega. Kohtu arvutuskäigud on ebatäpsed, nimelt on kohus jätnud resolutsioonis hageja nõudest kostja vastu maha võtmata rahuldatud vastuhagi summa 1260 eurot. Hageja seisukoht
10.Hageja palub jätta kostja kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu otsus
11.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuste ja asja materjaliga, leiab, et poolte apellatsioonkaebuste väited annavad alust kohtuotsuse osaliseks tühistamiseks hagi osalise rahuldamise ja vastuhagis esitatud nõude tasaarvestamata jätmise osas. TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas ja vastuhagi rahuldamata jätmise osas. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuste läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti. Hageja kordab apellatsioonkaebuses põhiliselt maakohtus esitatud väiteid ja
seisukohti, millistele kohus on otsuses juba hinnangu andnud. Ringkonnakohus nõustub esimeses astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Vastuseks hageja apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Vaidlust ei ole selles, et kostja ei ole 12.09.2005 müügilepingust tulenevat kohustust tasuda hagejale XX korteriomandi ostuhinda 38 346 eurot 99 senti täitnud. Samuti jättis hageja täitma müügilepingust tuleneva omapoolse kohustuse teha võimalikuks korteri omandi üleminek kostjale. Eeltoodust tulenevalt oli kostja õigustatud hagema maakohtus hageja tahteavaldust asjaõiguslepingu sõlmimiseks XX korteriomandi üleandmiseks talle ja hageja kohustamiseks vabastada eelnimetatud omand, millised nõuded maakohus 17.05.2007 otsusega rahuldas. Vaidlustatud otsuses kohustas maakohus õigesti kostjat tasuma korteriomandi müügihind hagejale juhul, kui hageja on korteriomandi valduse selle omanikule üle andnud. Kostja on nõustunud maakohtu menetluses müügihinna tasumisega hagejale ja ta on õigustanud mittetasumist VÕS § 111 lg-s 1 sätestatud õiguskaitsevahendi kohaldamisega. Hageja on apellatsioonkaebuse lk-l 3 ise sellega nõustunud, selgitades, et valduse üleandmise nõude ta rahuldab kostja poolt rahalise nõude täitmisel. Kostja esitas hagile tasaarvestus vastuväitena hagejalt jõustunud kohtulahendiga väljamõistetud 3113 euro 78 sendi suuruse nõude ja S. S poolt talle loovutatud üürivõla 5880 euro suuruse nõude. Maakohus ei ole rikkunud asja lahendamisel hageja apellatsioonkaebuses väidetud TsMS § 439, sest kostjal oli võimalik esitada hageja vastu nõudeid kahel erineval alusel- nii vastuhagina kui ka tasaarvestuse vastuväitena. Kostja on omaniku S. S käest nõude ostnud (I kd, lk 153). Sellest tulenevalt kuulus hagi rahuldamisele 29 353 euro 21 sendi ulatuses. Poolte vastastikkuste viivisenõuete rahuldamata jätmist on piisavalt otsuses põhjendatud ja ringkonnakohus ei korda TsMS § 654 lg 6 kohaselt otsuse põhjendusi. Kostja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Maakohus on kostja vastuhagi 1260 euro hagejalt väljamõistmist põhjendanud, nõude õigesti rahuldanud ja seda otsuse resolutsioonis märkinud, kuid jätnud tasaarvestuse tehte tegemata. TsMS § 445 lg 1 kohaselt tuleb otsuse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas tasaarvestada. Tasaarvestuse tulemusena tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 28 093 eurot 21 senti. Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, arvestades hagi osalist ja vastuhagi täielikku rahuldamist. Ringkonnakohus leiab, et selles osas tuleb maakohtu otsus tühistada ja jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi ja vastuhagi rahuldamise ulatusega. Hageja nõudeks oli põhivõla ja viivise nõue (38346, 99 eurot ja 9227,24 eurot), milline kuulus rahuldamisele osaliselt 29 353 euro 21 sendi ulatuses. Kostja nõudeks oli põhivõla 1260 euro suurune nõue, mille kohus rahuldas. Arvestades eeltoodut, leiab ringkonnakohus, et maakohtul tulnuks jaotada menetluskulud teisiti ja jätta 41% hageja kanda ja 59% kostja kanda. Kuna hageja apellatsioonkaebus kuulus rahuldamisele menetluskulude jaotuse osas ja kostja apellatsioonkaebus täielikult, peab ringkonnakohus õigeks jätta apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Kuna ringkonnakohus vaatas 10.01.2013 istungil apellatsioonkaebuse läbi, ei ole kohaldatav TsMS § 650 nagu on taotlenud 15.01.2013 apellandi esindaja V.Kuznetsov.
Ulvi Loonurm
Margo Klaar
Kaupo Paal
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.