Kohtulahend

Asjaolud Hagiavalduse kohaselt algatas kohus 07.10.2009 OÜ SVARKA KG pankrotimenetluse ja määras ajutiseks halduriks Rein Vaiksaare. Pankrotimenetluse käigus tuvastas ajutine haldur, et kostja on ettevõtte pangakontolt ajavahemikul 03.04.2008-10.07.2009 võtnud välja sularaha summas 470 234 krooni (30 053 eurot). Äriregistrisse 29.09.2009 tehtud kande kohaselt on hageja juhatuse liikmeks alates kande tegemisest V G. Kohus kuulutas hageja pankroti välja 12.11.2009. Kostja ei ole oma juhatuse liikme staatusest tulenevaid kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega ning on toiminud omakasupüüdlikult, pöörates ettevõtte rahalised vahendid enda kasuks. Kostja on kahjustanud hagejat alljärgnevate tegevustega: • kostja on perioodil 03.04.2008-10.07.2009, sellest perioodil 30.10.2008 - 10.07.2009 hageja juhatuse liikmena hageja pangakontolt välja võtnud kokku 470 234 kr (30 053 eurot), mida ei ole kasutatud äriühingu majandustegevuseks ega ettevõtte huvides; • kostja on käsunduslepingust tulenevaid kohustusi rikkudes tekitanud hagejale kahju 247 000 krooni (15 786,18 eurot) hageja pangakontolt väljavõtmisega perioodil 03.04.2008 19.09.2008, mida ei ole kasutatud äriühingu tarbeks ega huvides; • kostja on rikkunud oma juhatuse liikme ja käsundussuhtest tulenevaid kohustusi hageja ees andes V S tagatiseta laenu summas 277 800 krooni (17 754,66 eurot); • kostja on rikkunud juhatuse liikme kohustusi hageja ees makstes Personal Servis OÜ-le sularahas 60 000 krooni (3834,70 eurot) vastavat teenust saamata; • kostja on rikkunud juhatuse liikme kohustusi hageja ees makstes 28.02.2009 OÜ-le Dimine Grupp 41 204,25 krooni (2633,43 eurot) väidetavate kommunaalteenuste eest, kuigi väidetava rendilepingu kohaselt ei olnud hageja selleks kohustatud. Seega on väljamakse tehtud vastavat teenust saamata; • kostja on rikkunud oma juhatuse liikme ja käsundussuhtest tulenevaid kohustusi hageja ees makstes OÜ-le Dimine Grupp perioodil 01.01.2008 - 02.01.2009 alusetult kokku 365 804,50 krooni (23 379,17 eurot) ja OÜ-le Phonex Land kokku 24 780 krooni (1563,73 eurot), kuna nende summade kohta puuduvad nõuetekohased raamatupidamisdokumendid, mis tõendaks vastavate tehingute toimumist. Seega on kostja juhatuse liikmena tekitanud ettevõttele kahju vähemalt 470 234 krooni (30 053,43 euro) suuruses summas, millest 30 053 eurot palus hageja kostjalt välja mõista. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekitamisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Ainuüksi sularaha väljavõtmine pangast majandustegevuse tarbeks ei saa olla kahju tekkimise aluseks. Kui kostja sai juhatuse liikmeks, siis sularaha kassas ei olnud ja keegi kostjale kassas olevat sularaha üle ei andnud. Kahju hüvitamise nõue ei muutu sissenõutavaks mitte alates kahju kaasa toonud õigusvastase teo tegemisest, vaid selle teo tagajärjel kannatanule süüliselt kahju tekitamisest. Hageja ei ole tõendanud, et väidetav raamatupidamisdokumentatsiooni korraldamise kohustuse rikkumine on põhjustanud hagejale sellise kahju, mille hüvitamist ta kostjalt nõuab ning et kas kahju oleks jäänud olemata, kui kostja ei oleks väidetavat kohustuse rikkumist toime pannud. Hageja ei ole tõendanud, et väidetavalt ebaõigete raamatupidamisdokumentidega kajastatud tehinguid ei toimunud või neil puudub seos hageja majandustegevusega. Seega ei ole hageja tõendanud kostjalt kahju hüvitamise esmast eeldust – juhatuse liikme kohustuse rikkumist. Maakohtu otsus

Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda (ÄS § 187 lg 1 ja 2, VÕS § 127 alusel). Kostja oli hageja juhatuse liige perioodil 30.10.2008 - 29.09.2009. Hageja nõue kostja vastu hõlmab perioodi 03.04.2008 - 10.07.2009, seega osaliselt ka aega, mil kostja ei olnud hageja juhatuse liige. Kuna hageja nõue on suunatud kostja kui äriühingu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamisele, ei saa kostja juhatuse liikmena olla vastutav võimaliku tekkinud kahju eest perioodil 03.04.2008-07.10.2008. Hageja on kostjapoolse konkreetse rikkumisena välja toonud asjaolu, et kostja on võtnud hageja Swedbanga kontolt perioodil 03.04.2008 - 10.07.2009 välja sularaha summas 470 234 krooni (30 053,43 eurot) ning kasutanud seda enda huvides. Väljavõetud sularaha hageja majandustegevuse tarbeks kasutamise tuvastamiseks taotles hageja raamatupidamisekspertiisi. Ekspertarvamuse kohaselt vastab vaadeldaval perioodil hageja arvelduskontodelt sularaha väljavõtmine raamatupidamise seaduse nõuetele, kuna kõnealune raha on arvele võetud ettevõtte kassas. Seega on ekspertiisiga leidnud kinnitamist, et kostja tegevus hageja arvelduskontolt sularaha väljavõtmise näol oli seaduslik ning sellise tegevusega ei tekkinud hagejale kahju. Ekspertiisiga on samuti tõendatud, et kostja poolt vaadeldaval perioodil välja võetud raha eest on antud laenu, makstud palkasid, makstud tagasi laenu ja tasutud arveid. Majandustegevuse tarbeks kulutamise põhjendatuse hindamine ei kuulu aga raamatupidamisekspertide kompetentsi ning seetõttu ei ole eksperdid konkreetsel juhul pädevad ütlema, kui suures ulatuses ettevõttes kasutatud sularaha on kasutatud äriühingu majandustegevuses. Hageja ei ole ka ise esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, et puudulikult vormistatud raamatupidamisdokumentidega kajastatud tehinguid ei toimunud või et neil puudub seos hageja majandustegevusega. Raamatupidamisdokumentide puudumine või puudulikult vormistamine iseenesest ei saanud hagejale kahju põhjustada. Samuti on hageja jätnud tõendamata, et kostjapoolne sularaha kasutamine, so laenu andmine, palkade maksmine, arvete tasumine ei olnud vajalik ja missugused summad on kostja kasutanud enda huvides. Ehkki ekspertiisiaktist nähtuvalt esineb hageja raamatupidamise dokumentides rikkumisi, mis on vastuolus hea raamatupidamistavaga, on eksperdid leidnud, et ettevõte on raamatupidamist teostanud vastavalt raamatupidamise seadusele. Seega ei ole ekspertiisiga tuvastatud, et kostja on hagejale kahju tekitanud. Ekspertarvamus ei kinnita hageja väiteid, nagu oleks kostja juhatuse liikme kohustusi rikkudes kulutanud hageja kontolt võetud raha hageja majandustegevusega mitteseotud eesmärkidel. Kuna tuvastamist ei leidnud, et kostja põhjustas hagejale oma tegudega kahju, puudub vajadus hinnata põhjuslikku seost kahju ja kostja tegevuse vahel ning seda, kas kostja tegutses korraliku ettevõtja hoolsusega. Apellatsioonkaebus Hageja palub tühistada maakohtu otsuse täielikult ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Alternatiivselt tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et hageja nõue ei olnud suunatud ainuüksi kostja kui OÜ Svarka KG (pankrotis) juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamisele. Hageja nõue oli suunatud ka 01.01.2008 sõlmitud käsunduslepingust tulenevate kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamisele, seega puudutab hageja nõue perioodi 01.01.2008-10.07.2009. Kohus on käsitlenud hageja nõuet vaid osas, mis puudutas OÜ Svarka KG (pankrotis) arvelduskontolt sularahas välja võetud summasid, võtmata seisukoha hageja nõuete osas, mis puudutasid V.S tagatiseta laenu andmist, Personal Service OÜ-le, OÜ-le Dimine Grupp, OÜ-le Phonex Land raha maksmisi, teenust vastu saamata.

Kohus ei võtnud seisukohta hageja väite osas, mille kohaselt ekspertide poolt tuvastatud kostja rikkumiste tõttu puuduvad nõuetekohased raamatupidamisdokumendid, mida saaks arvestada reaalsete majandustehingute tõestusena. Seetõttu ei tõenda raamatupidamisdokumentatsioon, et hageja rahalisi vahendeid (805 317,40 krooni, so 51 469,16 eurot) on kasutatud otstarbekalt äriühingu majandustegevuse huvides. Kohus asus ebaõigele seisukohale, et kostja oli hageja juhatuse liige perioodil 30.10.200829.09.2009. Kohus asus ebaõigele seisukohale, et hageja nõue kostja vastu hõlmab perioodi 03.04.2008 - 10.07.2009. Tegelikkuses hõlmab menetlusdokumentidest nähtuvalt hageja nõue kostja vastu hoopis perioodi 01.01.2008 - 10.07.2009. Kohus ei ole nimetatud perioodi täies ulatuses käsitlenud. Kohus asus ebaõigele seisukohale, et asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostjapoolne sularaha kasutamine, so laenu andmine, palkade maksmine, arvete tasumine ei olnud vajalik. Ainuüksi ekspertiisiaktiga on tuvastatud, et minimaalselt summas 805 317,40 ei ole hageja rahalisi vahendeid kasutatud majandustegevuse huvides, kuna selles summas puuduvad nõuetekohased raamatupidamisdokumendid, mis kinnitaks selles summas tehingute toimumist. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on lõppjärelduses õige, kuid selle põhjendusi tuleb täiendada (TsMS § 657 lg 1 p 2l). I Vastutuse alused ja kohustuste rikkumine Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide, et kohus on ebaõigesti tuvastanud perioodi, kui kostja oli hageja juhatuse liige, kostja oli juhatuse liige alates 07.10.2008. Siiski on ebaõige apellatsioonkaebuse väide, et hageja tugines oma menetlusdokumentides perioodile 01.01.2008 – 10.07.2009. Hageja tugines hagiavalduses kostjapoolsete kohustuste rikkumisele perioodil 03.04.2008 – 10.07.2009. Alles kohtukõne teesides on hageja selgitanud, et tulenevalt hageja majandusaasta aruandest on hagi aluseks periood alates 01.01.2008. Kohtukõne teesides uusi väiteid esitada ei saa, mistõttu lähtus maakohus õigesti perioodist 03.04.2008 – 10.07.2009. Aga ka asjaolu, kui hageja oleks tuginenud hagis alates 01.01.2008 algavale perioodile, ei muudaks lõppkokkuvõttes vaidluse tulemust. Hageja heidab nimetatud perioodil kostjale ette hoolsuskohustuse rikkumist (ühingu vara väärkasutamine) ja raamatupidamise ebapiisavat korraldamist. Õige on apellandi etteheide, et kohus ei ole piisavalt käsitlenud hageja nõuet kostja vastu käsunduslepingu rikkumisega seoses, mis puudutas perioodi alates 03.04.2008 – 06.10.2008. Nimetatud vea saab ringkonnakohus parandada. Ajavahemiku 03.04.2008 – 06.10.2008 osas tugineb hageja asjaolule, et kostja oli hageja osanik, tegevjuht ja kelle käes olid pangakaardid. Hageja tugineb käsunduslepingu rikkumisele. Seega ei tugine hageja asjaolule, et hageja äriregistri kanne oli vale ja hageja faktiline juhataja oli kostja. Vaidlustamata asjaolude kohaselt oli kostja hageja juhatuse liige ajavahemikul 07.10.2008 – 29.09.2009 (II kd, tl 152-154). Osaühingu juhatuse liikme vastutust nimetatud perioodil reguleerib ÄS § 187 lg 2, mille kohaselt juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju

osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Vastutuse aluseks tuleb tuvastada, kas tegemist on juhatuse liikmega. Juriidilise isiku ja juhtorgani liikme vahel on lepingutaoline suhe (Riigikohtu lahend 3-2-1-41-05). Seega pidi hageja tõendama, et talle on tekitatud kahju, et tegevjuht rikkus käsunduslepingu tingimusi ja juhatuse liikmena juhatuse liikme kohustusi ning need rikkumised põhjustasud osaühingule hagiavalduses nimetatud kahju. Alles pärast nende asjaolude tõendamist läheb juhatuse liikmele üle vabandatavuse tõendamise koormus VÕS § 103 lg 1 järgi (vt Riigikohtu lahend 3-2-191-11 p 11). Lepingulise vastutuse eelduseks on lepingulise suhte olemasolu. Milliseid kohustusi rikkus kostja enne juhatuse liikmeks saamist tema ja äriühingu vahelise käsunduslepingu alusel (töötades tegevjuhina), seda ei ole hageja esile toonud. Oma 18.02.2013 menetlusdokumendis (III kd, tl 56-59) on hageja tuginenud asjaolule, et kostja oli perioodil 03.04.2008 – 06.10.2008 hageja osanik ja majandusaasta aruandest nähtuvalt hageja tegevjuht, seega saab eeldada, et ka perioodil alates 03.04.2008 teostatud maksed olid teostatud kostja nõusolekul. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja toonud esile selliseid asjaolusid, millest tulenevalt saaks väita, et kostja tegevjuhina tegutses faktiliselt samades ülesannetes nagu juhatuse liikmena. Asjaolu, et kostja oli osanik, andis otsuseid maksete tegemiseks ja tema käes oli pangakaart, ei võimalda järeldada käsunduslepingust tulenevate kohustuste rikkumist. Kostjale hageja tegevjuhina enne tema juhatuse liikmeks saamist ei saa ette heita ka raamatupidamise arvestuse puudulikku pidamist. Nimelt ei ole hageja tuginenud hagis asjaolule, et kostja vastutas käsunduslepingu alusel tegevjuhina hageja raamatupidamisarvestuse pidamise eest. Üldist lepingulist kahju hinnatakse järjekorras: lepingurikkumine, kahju, põhjuslik seos. Hageja heidab kostjale ette tema kohustuste rikkumist hageja raamatupidamise korraldamata jätmise näol ja ettevõtte vahendite enda kasuks pööramist (hoolsuskohustuse rikkumine). Nimetatud on juhatuse liikme kohustused ja saavad olla vastutuse aluseks kostja juhatuse liikmena tegutsemise ajal. Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus leidis ekslikult, et hageja raamatupidamist peeti kohaselt ja seetõttu ei saanud hagejale kahju tekkida. Ekspertarvamusega on tõendatud, et kostja juhatuse liikmeks oleku ajal ei ole kostja korraldanud piisavalt hästi hageja raamatupidamist, so puudulikult olid vormistatud akti lk-l 4 nimetatud tehingud (ülemine tulp alates 31.07.2008 ja alumine tulp alates 30.11.2008). Nimetatust ei ole aga võimalik järeldada, et hageja oleks dokumentidega piisavalt katmata tehingutega saadud raha väärkasutanud. II Kahju tekkimine Sõltumata sellest, kas kvalifitseerida hageja nõue käsunduslepingu rikkumisest tuleneva kahjuna (VÕS § 620 lg 2 ja § 115 lg 1) või juhatuse liikme kohustuste rikkumisena (ÄS § 187 lg 2), on hageja nõude esmaseks eelduseks kahju olemasolu. Põhjendatud on apellatsioonkaebuse punktis 4.1.2 väljendatud seisukoht, et kohus ei ole võtnud seisukohta hageja üksikute kahju hüvitamise komponentide kohta. Maakohus on tuginenud põhiliselt ekspertarvamusele ja jätnud hindamata poolte poolt esitatud tõendid. Hageja tugines ka asjaolule, et seoses raamatupidamiskohustuse rikkumisega puuduvad hagejal raamatupidamisdokumendid, mida saaks arvestada reaalsete majandustehingute tõestusena. Ka nimetatud väitele ei ole maakohus hinnangut andnud. Nimetatud menetlusõiguse rikkumised saab ringkonnakohus parandada.

Sularaha väljavõtmine

Hageja nõue on korduvate parandamiste käigus muutunud ebaülevaatlikuks. Esialgses hagis märkis hageja, et talle on tekkinud kahju 30 053 eurot seoses kostja poolt mitmete küsitavate tehingute tegemisega, sh suures koguses sularaha väljavõtmisega. Apellatsioonikohtu istungil selgitas hageja, et ei tugine sularaha väljavõtmisele, vaid asjaolule, et raha ei kasutatud äriühingu huvides. Siiski analüüsib kohus seoses hageja esitatud nõudega ka sularaha väljavõtmise väidet. Hageja pangakontolt on võetud sularaha ajavahemikus 03.04.2008 – 10.07.2009 30 053 eurot. Nimetatu tõendamiseks esitas hageja enda pangakonto väljavõtte vastava ajavahemiku kohta. Väljavõttelt nähtub, et sularaha on välja võetud kaartidega nr xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxx hageja kontolt. 10.07.2009 on sularaha välja võtnud kostja 33 234 krooni (I kd, tl 2325). Swedbank AS teatisega (III kd, tl 83) on tõendatud, et nimetatud pangakaartide kasutusõigust omasid A S ja J M. Ekspertarvamusest ei tulene, et kostja valduses oleks olnud hageja pangakaart enne tema juhatuse liikmeks saamist. Raamatupidaja J M ütluste alusel (III kd, tl 129-130) ei ole võimalik tuvastada, millisest perioodist tunnistaja räägib V. B käes olnud pangakaartidega seoses. Esiteks ei mäleta tunnistaja seda, kas ta töötas hageja juures 2008 või 2009 aasta. Raamatupidajast tunnistaja ütlused on ebalevad, ta ei täpsusta perioodi, millal oli pangakaart kostja käes ja ta ei tea, kes võttis pangakaartidega raha välja. Tunnistaja on väitnud, et majandustegevusega tegeles V.S, kuid ütlustest ei ole võimalik aru saada, mida peab tunnistaja majandustegevuse all silmas ja mis perioodist ta räägib. Seega ei ole tunnistaja J.M ütlused nimetatud osas usaldusväärseks tõendiks ja nendega arvestada ei saa. Raamatupidamisekspertiisi akti (II kd, tl 81-87) lisaga nr 1 on tõendatud, et hageja võttis pangakontodelt kostja sularaha välja alates 03.02.2009. Ekspertiis tegi kindlaks, et perioodil 03.04.2008 – 10.07 2009 võeti kontolt sularahana 532 134 krooni ja toodi kassasse 859 409 krooni. Ekspertiisiakti lisast nähtub, et raha võtsid välja lisaks kostjale G.K ja V.S. Kostja on ekspertarvamuse kohaselt vaadeldaval perioodil sularaha välja võtnud 238 034 krooni, mis on hageja kassas arvele võetud. Seega ei saa kostjale ette heita sularahas väljavõetud raha arvele võtmata jätmist tema juhatuse liikmeks oleku ajal. Alates kostja saamisest juhatuse liikmeks on sularaha välja võtnud mittejuhatuse liikmena vaid V. S ühel korral 30.10.2008 summas 10 000 krooni. Nimetatud osas hageja kostjale etteheiteid ei ole teinud. Ekspertarvamusest lähtuvalt muutis hageja oma nõuet ja heitis kostjale ette lisas 2 märkustega märgitud väljamakstud summade osas raamatupidamise arvestuse rikkumist. Hageja on tuginenud asjaolule, et ekspertiisiakti lisas 2 märgitud kulutused, mille kohta puuduvad raamatupidamisdokumendid, mida saaks arvestada reaalse majandustehingu tõestusena, on hageja kahjuks. Ringkonnakohtu hinnangul saab arvestada kostja väidetavate rikkumistega alates tema juhatuse liikmeks saamisest. Ekspertarvamuse lisast kaks tulenevalt ei saa lugeda kostja poolt tekitatud kahjuks ka V.Si poolt Phonex Land AS arvete tasumist 01.04.2008, 02.05.2008, 02.06.2008, 01.07.2008 igakordselt 6 195 kr (kokku 4 x 6 195 = 24 780 kr). Samuti ei saa arvestada 31.07.2008 ja 27.09.2008 V.S kassast tasutud lühiajalise laenuga kokku 75 600 + 57 200 = 132 800 kr. Lisaks on ekspertarvamuse lisas 2 märkustega märgitud kulud, mille kohta üldse dokumendid puuduvad: rendiarved 110 614.65 kr, laenu tagastus 6 808.65 kr, laenud V.S 197 800 kr, õigusabi kulude väljamaks 60 000 kr ja lähetused 28 920 kr. Tehingud on tehtud OÜ-ga Dimine Grupp, ASga Phonex Land, V.Siga, OÜ-ga Personal Service ja lisaks on antud laenu töötajale V.S. Ringkonnakohus analüüsib poolte poolt esitatud väiteid ja tõendeid tehingute lõikes. OÜ Dimine Grupp ja AS Phonex Land

Hageja raamatupidamisest kajastatud kuludokumentide osas, mis ei ole ekspertarvamuse kohaselt vastavuses RS-ga, on käesolevas vaidluses arvestatavad väljamaksed Dimine Grupp OÜ-le vastavalt 30.11.2008, 02.01.2009, 02.01.2009 ja 28.02.2009 kokku 323 984.25 kr. 30.11.2008 ja 02.01.2009 maksed kokku 134 720 kr on tasutud pangast ja neil puudub ehitusmaterjali nimetus, kogus ning hind. Samas ei ole hageja väitnud, et hageja ei ostnud Dimine Grupp OÜ-lt ehitusmaterjali. Seega puudub põhjuslik seos nimetatud ehitusmaterjali eest tasumise ja hagejale raamatupidamise kohustuse korraldamise vahel. Maksete hulgas on ekspertarvamuse kohaselt ilma rendilepingu olemasoluta 02.01.2009 väljamakse 138 060 rent kuue kuu eest 2008 aastal ja 28.02.2009 41 204.25 kr kommunaalteenuste eest 41 204 25 kr. Rendilepinguga ja aktiga (II kd, tl 157-160) on tõendatud, et 01.07.2008 sõlmis kostja hageja nimel rendilepingu OÜ-ga Dimine Grupp aadressil Tondi 8 olevate ruumide rentimiseks hinnaga 19 500 kr kuus. Nimetatuga on ümber lükatud ekspertarvamuse väide, et vaidlusaluste maksete tegemise aluseks olevat rendilepingut ei ole. Kostja on lisaks esitanud hageja eelmise juhatuse liikme 29.01.2013 antud kinnituse rendilepingul, milles viimane kinnitab, et vaidlusalune üürileping kehtis alates 01.07.2008 (III kd, tl 30-34). Hageja ei ole selle tõendi usaldusväärsust kahtluse alla seadnud. Nimetatud tõendis kajastatu kinnitab kostja 05.12.2012 menetlusdokumendis (III kd, tl 2-10) p-s 2.6.1 selgitust, et kostja allkirjastas üürilepingu OÜ-ga Dimine vahetult pärast juhatuse liikmeks saamist, kuna eelnevad juhatuse liikmed ei olnud hoolimata faktilisest üürisuhtest seda teinud. Samuti kinnitab rendilepingu olemasolu tunnistaja J.M oma ütlustes (III kd, tl 129). Hageja on esitanud hageja 2008 majandusaasta aruande, tõendamaks, et hagejal ei olnud rendivõlgnevust 97 000 krooni, kuna seda ei ole aruandes kajastatud. Kostja on selles osas selgitanud, et nimetatud võlgnevus kajastati real „Võlad tarnijatele“. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, et rendivõlgnevus vastavas osas kajastuda ei saa ja et võlgnevustes kajastuvad võlad teistele tarnijatele. AS-ga Phonex Land sõlmitud üürilepingu olemasolu tõendamiseks on kostja esitanud üürilepingute lõpetamise teatise. Nimetatu kohaselt on üürilepingud lõppenud alates 07.07.2008, s.o enne hageja juhatuse liikmeks saamist. Ka ekspertarvamuse lisast 2 nähtub, et Phonex Land arveid on tasutud enne kostja juhatuse liikmeks saamist. Järelikult ei saa kostja vastutada vastavate raamatupidamisdokumentide olemasolu eest. V.S tagatiseta laenu andmine Ekspertarvamusest nähtub, et V.S tehti väljamakseid laenulepingu alusel enne kostja juhatuse liikmeks saamist. Samast nähtub, et V.S maksti puuduva laenulepingu alusel hageja juhatuse liikmeks oleku ajal 19.12.2008 6 808.65 kr ja 03.02.2009 65 000 kr. Laenulepingu puudumist raamatupidamisdokumentides ei saa kostjale ette heita ega käsitada selle alusel tehtud väljamakseid kostja poolt tekitatud kahjuna, sest väljamaksed on tehtud juba enne hageja juhatuse liikmeks saamist sõlmitud ja puuduva laenulepingu alusel. Kostja on laenulepinguga seoses selgitanud, et tegemist oli mitte laenuga, vaid ehitusobjektiga (Mobeci lao- ja kontorihoone ehitus) seonduvate kulude tegemiseks mõeldud avansiga V.S (III kd, tl 6). Oma väidete tõendamiseks on kostja esitanud lepingu OÜ-ga Hausers (III kd, tl 109-117). Laenuna vormistati väljamaksed V.S Personal Servis OÜ soovitusel. V.S anti avanssi töölepingu, mitte laenulepingu alusel. S maksis kõik ehitusarved sularahas ega esitanud tehingudokumente. Tunnistaja J.Mutte ütlustega (III kd, tl 129-130) on tõendatud, et V.S anti kassast sularaha majandustegevuse jaoks, kassa väljamineku orderil oli sõna „laen“ ja samadeks eesmärkideks kanti S raha ka panga kaudu. S väljamakstud sularaha vormistati laenuna seetõttu, et ta ei esitanud aruannet ega dokumente raha kulutamise kohta.

Isegi kui kostja väidetu ei oleks tõsi ja hageja maksis alusetult kostja juhatuse liikmeks oleku ajal V.S laenulepingu alusel 71 808.65 krooni, pole hageja esitanud tõendeid, mille kohaselt on V.Si suhtes algatatud tagaseljaotsuse (II kd, tl 176-177) alusel täitemenetlus ja nõuet pole suudetud täita. Ka sel põhjusel ei ole võimalik hageja nõuet rahuldada. OÜ Personal Service Ekspertarvamuse kohaselt on raamatupidamisdokumentidega katmata sularahamaksed ilma lepinguta (order olemas) OÜ-le Personal Service arve 26.06.2009 alusel 60 000 kr. Ainuüksi raamatupidamisdokumendi puudumine ei tekita hagejale kahju. Hageja väide, et tegelikult teenust ei saadud, on ümber lükatud kostja poolt esitatud tõenditega. Õigusabi osutamise lepinguga ja tehtud tööde üleandmise aktiga (II kd, tl 155-156) on tõendatud, et 26.06.2009 sõlmis hageja OÜ-ga Personal Service lepingu õigusabi osutamiseks 40 tunni ulatuses tunnihinnaga 1500 krooni tund, tööd anti üle ja nende eest kuulus tasumisele 60 000 kr. Tunnistaja J.M ütluste kohaselt võis arve kandmisel raamatupidamisse tekkida viga kuupäevas (arve kantud raamatupidamisse kuupäevaga 26.06.2008). Nimetatuga on ümber lükatud hageja väide, et tegelikkuses teenust ei saadud.

Lähetuskulude maksmine Ekspertarvamuse lisa 2 kohaselt on dokumentidega katmata lähetuste eest tasutud 28 920 krooni. Ekspertarvamuse lk-delt 3 ja 4 nähtuvalt, on lähetuskulud makstud kuupäevadel, mil kostja ei olnud hageja juhatuse liige. Seega ei ole võimalik hagejale ette heita raamatupidamise korraldamata jätmist ja selles osas kahju tekitamist kostjale ja hageja nõue nimetatud osas on põhjendamatu. Seega on kostja lükanud ümber hageja väited puuduliku raamatupidamise korraldamisega tekitatud kahju kohta. Ettevõtte rahaliste vahendite enda kasuks pööramine Nimetatud osas ei ole hageja esile toonud ega tõendanud, millised rahalised vahendid on kostja pööranud enda kasuks. Kui käsitleda hageja nõuet kui põhjendamatute maksete tegemisest tulenevat, siis eksperdid on tulenevalt oma kompetentsist keeldunud vastamast küsimusele, kas tehingud olid majanduslikult põhjendatud. Ekspertarvamuse kohaselt tõid erinevad isikud, sh kostja, hageja kassasse sularaha, mille eest on makstud töötasu, laenu ja tasutud arveid. Hageja ei ole põhjendanud, milles seisnes kostja poolt põhjendamatute maksete tegemine või raha väärkasutus hageja majandustegevuses. Hageja ei ole ümber lükanud kostja väidet, et tema juhatuse liikmeks saamisel ei olnud kassas sularaha ja seda talle üle ei antud. Seega on kõik kostja poolt alates tema juhatuse liikmeks saamisest tulenevad maksed tehtud panga vahendusel ja hageja poolt kontrollitavad. Asja lahendamisel on õige arvestada nii neid summasid, mida kostja hageja pangkontolt välja võttis kui ka neid, mida kostja hageja pangakontole sisse maksis. Seda sõltumata sellest, kellelt raha pärines. Hageja majandustegevuse raames kolmandatelt isikutelt saadud raha pidi kostja kandma hageja kontole ja selles osas ei ole hagejal kahju tekkinud. Seega on maakohtu otsus lõppjärelduses õige ja apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. III Vastavalt TsMS § 173 lg-s 1 sätestatule esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, ei ole alust muuta ka

maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Lähtudes TsMS § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Tiit Kollom

Ele Liiv

Ulvi Loonurm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.