OÜ SVARKA KG (pankrotis) pankrotihaldur Rein Vaiksaare hagi VB vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.10.2014 määrus menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
VB määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ SVARKA KG (pankrotis, registrikood 11470588) pankrotihaldur Rein Vaiksaar Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme Kostja: VB (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXXXX XX XXXXX XXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Talts
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 10.10.2014 määrus osaliselt kindlaksmääratud menetluskulude suuruse osas.
2.Teha tühistatud osas uus määrus, millega mõista OÜ-lt SVARKA KG (pankrotis) VB kasuks täiendavalt välja menetluskulud 56,04 eurot.
3.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
4.Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.31.07.2013 otsusega jättis Harju Maakohus rahuldamata OÜ SVARKA KG (pankrotis) pankrotihalduri Rein Vaiksaare (hageja) hagi VB (kostja) vastu kahju hüvitamiseks. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 28.03.2014 otsusega maakohtu otsuse muutmata ning menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus hageja kanda. Maakohtu ja ringkonnakohtu otsused jõustusid Riigikohtu 06.08.2014 määrusega, millega jäeti hageja kassatsioonkaebus menetlusse võtmata.
2.22.08.2014 esitas kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks, mille kohaselt on kostja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulu kokku summas 1222 eurot (käibemaksuga). Taotlusele on lisatud Advokaadibüroo Talts &Partnerid arve nr 201408011 ja kulude nimekiri. Menetluskulude summa on koos käibemaksuga, sest kostja ei ole käibemaksukohustuslane. Taotluses on kinnitatud, et kõik nimekirjas märgitud kulud on kantud seoses tsiviilasja nr 2-11-1912 menetlusega Tallinna Ringkonnakohtus. Kostja palus märkida menetluskulude kindlakstegemise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastavalt avaldusele lisatud Advokaadibüroo Talts &Partnerid arvele nr 201408011 ja selle spetsifikatsioonile on kostja lepinguline esindaja osutanud kostjale õigusabi kokku 7 tunni ja 50 minuti ulatuses tunnitasuga 130 eurot ilma käibemaksuta.
3.Kostja esindaja poolt apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi koosneb järgmistest toimingutest: 05.02.2014 hageja 27.08.2013 apellatsioonkaebuse läbitöötamine - 50min; 06.02.2014 vastuse koostamine hageja apellatsioonkaebusele – 4h 20min; 07.02.2014 hageja apellatsioonkaebusele koostatud vastuse täiendamine ja selle edastamine Tallinna Ringkonnakohtule – 40min ja 10.03.2014 ettevalmistus ja esindus kohtuistungil Tallinna Ringkonnakohtus – 2h. Hageja vastuväited
4.Hageja esitas 22.09.2014 kostja menetluskuludele vastuväite, milles leidis, et kostja esindaja töö maht on osaliselt põhjendamatu ning kostja esindaja poolseid menetlusdokumente ja menetlustoimingute kestvust arvestades tuleb põhjendatuks pidada kostja esindaja töömahtu kokku maksimaalselt 4h 30min ulatuses.
5.05.02.2014 hageja 27.08.2013 apellatsioonkaebuse läbitöötamise ajakulu 50min osas leidis hageja, et põhjendatuks saab lugeda mitte rohkem kui 30min tööaega, sest hageja apellatsioonkaebus ei olnud mahukas (kokku ca 6 lk teksti).
6.Seoses 06.02.2014 vastuse koostamisega apellatsioonkaebusele (4h 20min) märkis hageja, et kostja poolt koostatud vastus ei olnud mahukas (kokku ca 5 lk teksti) ja sisaldas juba varasemas menetluses korratud seisukohti, mistõttu mõistlik ajakulu ei saa ületada 2h 30 min.
7.Hagejale jäi arusaamatuks vajadus apellatsioonkaebust täiendada ning seega pidas hageja põhjendamatuks kulu 07.02.2014 hageja apellatsioonkaebusele koostatud vastuse täiendamisele ja selle edastamisele Tallinna Ringkonnakohtule (40 min).
8.10.03.2014 ajakulu osas 2h ettevalmistuseks ja esinduseks kohtuistungil Tallinna Ringkonnakohtus märkis hageja, et istung ringkonnakohtus kestis ca 1h. Hageja pidas mõistlikuks ajakuluks istungiks ettevalmistuseks kuni 30min ja seega põhjendatud kuluks kokku 1h 30min.
9.Samuti leidis hageja, et kostja esindaja tunnitasu määr 130 eurot + käibemaks on ebamõistlikult kõrge, märkides Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-92-13 viidates, et Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga. Hageja nõustus kostja õigusabikuludega kokku summas 540 eurot (4h 30min x 120), võttes aluseks tunnitasu hinna 120 eurot (käibemaksuga). Esimese astme kohtu määrus
10.10.10.2014 määrusega rahuldas Harju Maakohus kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning määras kindlaks ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 672,48 eurot. Samuti määras kohus, et hagejal tuleb määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasuda hüvitatavatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
11.Kohus leidis TsMS § 174 lg-le 1 tuginedes, et kostja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks on esitatud tähtaegselt ning see vastab TsMS § 174 lg-te 3 ja 6 nõuetele. Samuti viitas maakohus määruses TsMS § 138 lg-le 1, § 144 p-le 1 ja § 175 lgle 1. Kohus märkis, et menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märkis, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.
12.Kohus leidis, et hageja vastuväide kostja esindaja tunnitasu suurusele on põhjendatud, kuid mitte hageja märgitud ulatuses. Vastavalt Riigikohtu senisele praktikale peetakse põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja tunnitasuks 120 eurot koos käibemaksuga (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-93-13). Viidatud tunnitasudele on Riigikohus osundanud ka hiljem, lahendi nr 3-2-1-115-13 p-s 25. Hageja on Riigikohtu määrused nr 3-2-1-93-13 ja nr 3-21-115-13 tähelepanuta jätnud ja seega pole ka põhjendanud, mis põhjustel ta ei pea põhjendatuks esindaja tunnitasu määra 120 eurot + käibemaks. Kohus leidis lähtudes Riigikohtu määrustest nr 3-2-1-93-13 ja 3-2-1-115-13, et põhjendatud on kostja lepingulise esindaja hüvitamisele kuuluvaks tunnitasuks lugeda 120 eurot + käibemaks, s.o 144 eurot.
13.Kohus nõustus hageja vastuväitega kostja esindaja ajakulule 50min 27.08.2013 apellatsioonkaebuse läbitöötamiseks ja 4h 20min 07.02.2014 vastuse koostamiseks apellatsioonkaebusele. Kohtu hinnangul võib apellatsioonkaebuse läbitöötamist ja sellele vastuse koostamist esindaja poolt lugeda ühtseks õigusabitoiminguks ja esindajal nendele toimingutele kulunud aega arvestada liidetult. Esindaja kulude hindamisel on oluline arvestada asjaoluga, et lepinguliseks esindajaks oli vandeadvokaat, kellel on kõrge õigusalane kvalifikatsioon ja kellel menetlustoimingute tegemisele ei saa kuluda üleliia palju aega. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et ~1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsel esindajal kuluda aega ~ 40min kuni 1 tundi, sealhulgas aeg dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni loomisele. Kohus arvestas ka seda, et apellatsiooniastmes on pooltel vaidluse asjaolud juba varasemast menetlusest suuremas osas teada, mistõttu ei saa menetlusdokumentide, nt apellatsioonkaebusele vastuse koostamisele, kuluda sama palju aega kui kuluks menetlusdokumendi koostamiseks esimeses kohtuastmes. Apellatsioonkaebuse (IV kd, tl 2-8, teksti pikkus ca 6 lk) ja sellele koostatud vastuse (IV kd, tl 62-67, teksti pikkus ca 5 lk) sisu ja mahtu arvestades on kohtu hinnangul nendele õigusabitoimingutele vajalik ja põhjendatud esindaja hüvitatav ajakulu 3h ulatuses. Siintoodust tulenevalt ei lugenud kohus põhjendatuks hüvitada ka 07.02.2014 kostja esindaja poolt apellatsioonkaebusele koostatud vastuse täiendamist 40 minuti ulatuses. Käesolevalt analüüsitud kostja poolt 5h ja 50min ulatuses taotletud esindaja kulusid luges kohus seega põhjendatuks 3h ulatuses ja vähendas neid 2h ja 50min võrra.
14.Samuti nõustus kohus hageja vastuväitega kostja esindaja ajakulule ringkonnakohtus toimunud kohtuistungiks valmistumiseks. Nähtuvalt Tallinna Ringkonnakohtus 10.03.2014 toimunud kohtuistungi protokollist (IV kd, tl 73-75) kestis istung ca 1h. Kostja esindaja osales istungil, seega on esindaja ajakulu hüvitamine ühe tunni ulatuses põhjendatud. Kostja esindajal antud istungiks ettevalmistumiseks kulunud üks tund on kohtu hinnangul ülepaisutatud ajakulu, kuivõrd, nagu eespool märgitud, olid pooltele vaidluse asjaolud suuremas osas varasemast menetlusest teada. Kohus leidis, et
ringkonnakohtu istungiks valmistumise põhjendatud ja vajalik hüvitatav esindaja ajakulu on 40 minutit, seega vähendatuna 20min võrra.
15.Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud kostjale hüvitada esindaja kulud 4h ja 40min ulatuses tunnitasuga 120 eurot + käibemaks, s.o summas 672,48 eurot (4,67 h x 120 + 20%). Kohus jättis kostja avalduse rahuldamata 549,52 euro ulatuses. Kohus leidis, et kuivõrd kostja ei ole käibemaksukohustuslane ega saa käibemaksu tagasi taotleda, on põhjendatud temale ka käibemaksu hüvitamine. Määruskaebus
16.28.10.2014 esitas kostja määruskaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 10.10.2014 määruse osas, millega maakohus jättis avalduse rahuldamata ja teha uue määruse, millega määrata kindlaks menetluskulud täiendavalt summas 549,52 eurot.
17.Kostja hinnangul on maakohus õigusliku aluseta vähendanud esindaja tunnitasu määra. Seejuures on maakohus eksinud viidatud Riigikohtu lahendite tõlgendamisel. Kostja märgib, et Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-115-13 oli üheks vaieldavaks küsimuseks, millist tunnihinda tuleks kohaldada, sest hagejale esitatud õigusabiarvetelt tunnihind ei nähtunud. Käesolevas tsiviilasjas on kostjale esitatud õigusabiarvel tunnihind selgelt nähtav ja tegemist on tunnitasu määraga, mis on kokku lepitud juba 2012. aastal ning käesoleval ajal on tunnitasu määrad üldiselt juba tõusnud üle antud taseme. Tallinna Ringkonnakohus on juba 07.11.2013 määruses leidnud, et tunnihind 130 eurot, millele lisandub käibemaks, on praktikale vastav ja tavapärane.
18.Samuti märgib kostja, et Riigikohus ei ole üheski maakohtu poolt viidatud lahendis seadnud menetlusosalise advokaadist esindaja tunnitasule piirmäära. Riigikohus on pelgalt viidanud tunnihinnale 120 eurot, mitte kehtestanud pretsedendiõiguse alusel piirmäära. Enamgi, lahendis nr 3-2-1-115-13 on Riigikohus märkinud, et põhjendatuks on peetud tunnihinda 120 eurot, millele lisandub käibemaks aga samuti 120 eurot koos käibemaksuga. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikast võib leida mitmeid lahendeid, kus on põhjendatud tunnitasu määraks peetud vahemikku 130-140 eurot ilma käibemaksuta. Õigusabi tunnihinnad ei erine õigusvaldkondade lõikes, mille raames õigusabi osutatakse. Selline eristamine on ka ilmselgelt põhjendamatu, sest advokaadi ajakulu õigusabi osutamisel ei sõltu mitte õigusvaldkonnast, vaid konkreetsest asjast ehk selle mahukusest ja keerukusest. Põhimõtteliselt ebaõige on lähtuda Riigikohtu lahendist õigusteenuse tunnihinna määramisel olukorras, kus selle lahendi sisuks ja eesmärgiks ei ole maksimaalse nö mõistliku tunnitasu määra kehtestamine.
19.Kostja hinnangul on maakohus määruse p-des 13 ja 14 ilmselgelt ületanud diskretsiooni piire ja läinud menetluskulude vähendamisel kohati ka iseenda seisukohtadega matemaatilisse vastuollu. Kostjale jääb arusaamatuks, kuidas saab apellatsioonkaebuse läbitöötamise ja sellele vastuse koostamise näol olla tegemist ühtse toiminguga. Isegi kui seda ühtsena käsitleda, siis kuidas saab väita, et toimingute nö liitmisel kaob üks toiming (kaebuse läbitöötamine) justkui ära ja seda nagu polekski tehtud. Maakohtu põhjendused on ainetud ja kantud pigem eesmärgist väljamõistetavaid menetluskulusid vähendada. Selline menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduse lahendusmetoodika ei ole kooskõlas TsMS § 175 lg-s 1 sätestatuga.
20.Seoses maakohtu seisukohaga, et esindaja kulude hindamisel on oluline arvestada asjaoluga, et lepinguliseks esindajaks oli vandeadvokaat, kellel on kõrge õigusalane kvalifikatsioon ja kellel menetlustoimingute tegemisele ei saa kuluda üleliia palju aega, jääb kostjale selgusetuks, mida on maakohus pidanud silmas „üleliia palju aega” all. Maakohtule esitatud kuludokumentidest nähtuvalt ei ole kostja esindajale kulunud "üleliia palju aega". Maakohtul kulus kõnesoleva tsiviilasja lahendamiseks enam kui 3 aastat. Asjas tehti küll ekspertiis, kuid pelgalt ühe ekspertiisi tõttu ei saa kohtumenetluse
põhjendatud ajaliseks kestuseks olla enam kui 3 aastat. Seda veel eriti olukorras, kus tsiviilasi ei olnud keskmisest keerukam.
21.Maakohus märkis, et arvestab ka seda, et apellatsiooniastmes on pooltel vaidluse asjaolud juba varasemast menetlusest suuremas osas teada, mistõttu ei saa menetlusdokumentide, nt apellatsioonkaebusele vastuse koostamisele, kuluda sama palju aega kui kuluks menetlusdokumendi koostamiseks esimeses kohtuastmes. Kostja leiab, et üldplaanis on arusaadav ja loogiline, et apellatsioonimenetluse ajakulu ja maht on reeglina väiksem kui maakohtu menetluse ajakulu ja maht. Samas jääb arusaamatuks, kust võttis maakohus nö võrdlusmomendi. Maakohtus osutatud õigusabi osas ei ole kostja kohtule kuludokumente esitanud ning apellatsioonkaebusele vastuse koostamine ei ole ka maakohtus tehtav menetlustoiming, mida saaks võrrelda. Maakohtu kaalutlus on seetõttu täiesti asjakohatu ja sisutühi.
22.Kostja leiab, et olukorras, kus maakohus on määruses leidnud, et ühe lehekülje juriidilise teksti koostamiseks kulub orienteeruvalt 40min kuni 1h, oleks maakohtu seisukohti arvestades minimaalne õigusabikulu pidanud olema mitte 3h, vaid 3h ja 20min. Siinkohal tundub maakohus olevat ilmselgelt eksinud arvutuste tegemisel või ei ole kohus järginud kirjapandu omavahelist loogilist seost.
23.Seoses maakohtu seisukohaga kohtuistungiks valmistumise ajakuluga leiab kostja, et maakohus on jätnud tähelepanuta tsiviilasja toimiku mahu. Tegemist on keskmisest mahukama, kuigi mitte keerukama tsiviilasjaga ja lubamatu on olukord, kus esindaja läheb ringkonnakohtu istungile, mis toimus ligikaudu üks aasta pärast maakohtu istungit, ette valmistamata ning põhjendusega, et varasemalt on juba toimikuga tutvutud ja kui on küsimusi, siis võib ringkonnakohus ise toimikust järele vaadata, kus midagi on kirjas. Selline käsitlus ei ole tõsiseltvõetav. Ka apellatsioonimenetlus on kohtumenetlus ja ringkonnakohtu istungiks tuleb valmistuda täies mahus, mitte nö möödaminnes. Esindaja 1-tunnine ajakulu ringkonnakohtu istungiks ettevalmistamisel on äärmiselt mõõdukas. Vastus määruskaebusele
24.Hageja palub jätta maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Edasine menetluse käik
25.Harju Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
26.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 10.10.2014 määrus tuleb osaliselt tühistada hagejalt väljamõistetud menetluskulude suuruse osas. Määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada.
27.Ringkonnakohus nõustub kostjaga selles, et maakohus on määruses viidatud Riigikohtu lahendite nr 3-2-1-93-13 ja 3-2-1-115-13 alusel ekslikult vähendanud kostja lepingulise esindaja tunnitasumäära. Maakohus on põhjendamatult lähtunud eeldusest, et lepingulise esindaja tunnihind ei ole põhjendatud kõrgemas määras kui viidatud Riigikohtu lahendites märgitu, s.o 120 eurot ilma käibemaksuta. Õige on kostja seisukoht, et Riigikohus ei ole viidatud lahendites otsustanud maksimaalse põhjendatud tunnihinna suuruse, vaid on konkreetsetel asjaoludel pidanud põhjendatuks lepingulise esindaja kulu 120 eurot ilma käibemaksuta. Nimetatu ei tähenda, et teistsugustel asjaoludel ei saaks põhjendatuks pidada lepingulise esindaja tunnihinda, mis ületab 120 eurot ilma käibemaksuta. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kostja vandeadvokaadist esindaja tunnitasumäära 130 eurot ilma käibemaksuta pidada praegustel asjaoludel ülemäära kõrgeks, arvestades tunnihinna põhjendatuse hindamisel ka vaidlusaluse asja keerukust ja kostja esindaja poolt koostatud menetlusdokumentide sisu.
28.Ringkonnakohus leiab, et ülejäänud osas ei saa maakohtule diskretsioonipiiride ületamist ette heita. Maakohus on vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud kostja esindaja töö mahtu ning jõudnud tehtud toimingute ajakulu osas õigetele järeldustele. Arvestades, et apellatsioonkaebusele vastuse koostamine eeldab apellatsioonkaebusega tutvumist ja selle läbitöötamist, on maakohus nimetatud toiminguid põhjendatult käsitlenud ühtse õigusabitoiminguna. Samuti on maakohus arvestades apellatsioonkaebuse ja sellele koostatud vastuse sisu ja mahtu ning asjaolu, et vaidluse asjaolud olid pooltele varasemast menetlusest suuremas osas teada, õigesti leidnud, et toimingute põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks on kokku 3 tundi. Seejuures ei nõustu ringkonnakohus määruskaebuse väitega, mille kohaselt on maakohus eksinud arvutuste tegemisel, kuna vastavalt maakohtu märgitule võiks kohtupraktika kohaselt professionaalsel esindajal kuluda 1 lk menetlusdokumendi koostamisele 40min kuni 1h, millisel juhul oleks minimaalne õigusabikulu mitte 3h, vaid 3h 20min. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada, et menetlusdokumendi koostamise ajakulu hindamisel ei saa lähtuda ainuüksi dokumendi mahust, vaid arvesse tuleb võtta ka selle sisu ja vaidluse keerukust, millistest asjaoludest tulenevalt on maakohus õigesti vähendanud kostja lepingulise esindaja kulusid.
29.Eeltoodud põhjendustel tuleb maakohtu määrus tühistada osas, milles maakohus on vähendanud kostja lepingulise esindaja tunnihinda. Kuivõrd ringkonnakohus peab põhjendatuks kostja lepingulise esindaja tunnitasumäära 130 eurot ilma käibemaksuta ja peab ülejäänud osas maakohtu määrust õigeks, tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulud maakohtu poolt põhjendatud ja vajalikuks peetud õigusabi eest 4h ja 40min ulatuses tunnihinnaga 130 eurot + käibemaks. Seega kuulub hagejalt täiendavalt kostja kasuks väljamõistmisele 56,04 eurot ((728,52 (4h 40min x 130+käibemaks 20%)-672,48)).
30.TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.