Harju Maakohus
Kohtunik
Lukiina Vismann
Otsuse tegemise aeg ja koht
31. juuli 2013.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-1912
Tsiviilasi
OÜ XXX(pankrotis) pankrotihaldur Rein Vaiksaare hagi XXXvastu tekitatud kahju hüvitamiseks 30 053 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ XXX(pankrotis, registrikood pankrotihaldur Rein Vaiksaar [email protected])
XXX) (e-post
Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Rainer Kuulme (Advokaadibüroo Lillo & Partnerid, e-post [email protected]) Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Raul Talts (Advokaadibüroo Lentsius & Talts, e-post [email protected]) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). Kui menetlusosaline soovib asja läbivaatamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima (TsMS § 633 lg 7). Hageja nõue ja põhjendused OÜ XXX(pankrotis) pankrotihaldur Rein Vaiksaar (hageja) esitas 18.01.2011 hagi XXX(kostja) vastu kahju 30 053 euro hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt algatas kohus 07.10.2009 OÜ XXX pankrotimenetluse ja määras ajutiseks halduriks Rein Vaiksaare. Pankrotimenetluse käigus tuvastas ajutine haldur, et kostja on ettevõtte pangakontolt ajavahemikul 03.04.2008-10.07.2009 võtnud välja sularaha summas 470 234 krooni (30 053 eurot). Äriregistrisse 29.09.2009 tehtud kande kohaselt on hageja juhatuse liikmeks alates kande tegemisest XXX. Kohus kuulutas hageja pankroti välja 12.11.2009. Hageja hinnangul on registrijärgne juhatuse liige XXX variisik, kes ei tegele ega ole tegelenud ettevõtte majandustegevusega ega selle juhtimisega ning kelle juhatuse liikmeks määramise tegelikuks eesmärgiks on olnud endise juhtkonna poolt toimepandud juhtimisvigade varjamine ja sellega võlausaldajate eksiteele viimine. Hageja rajab oma nõude asjaolule, et kostja ei ole oma juhatuse liikme staatusest tulenevaid kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega ning on toiminud omakasupüüdlikult, pöörates ettevõtte rahalised vahendid enda kasuks. Vastupidist ei ole kostja hagejale tõendanud. Äriühingu majandustegevuse juhtimine, mille oluliseks osaks on raamatupidamisarvestuse korraldamine, on juhatuse liikme esmaseks ülesandeks. Hageja on seisukohal, et kostja on oma juhatuse liikme kohustusi rikkunud sellega, et ei ole hageja pangakontolt ülalnimetatud ajavahemikul väljavõetud summat kasutanud otstarbekalt hageja majandustegevuse tarbeks ega hageja huvides. Seega on kostja juhatuse liikmena tekitanud ettevõttele kahju vähemalt 470 234 krooni (30 053,43 euro) suuruses summas, millest 30 053 eurot palub hageja välja mõista. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Kostja on seisukohal, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekitamisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Ainuüksi sularaha väljavõtmine pangast majandustegevuse tarbeks ei saa olla kahju tekkimise aluseks. Kahju hüvitamise nõue ei muutu seega kostja hinnangul sissenõutavaks mitte alates kahju kaasa toonud õigusvastase teo tegemisest, vaid selle teo tagajärjel kannatanule süüliselt kahju tekitamisest. Juhatuse liige on õigustatud kasutama juriidilise isiku rahalisi vahendeid ja teostama rahalisi tehinguid, mille käigus võtab juriidiline isik kohustusi ning saab ka teatavaid õigusi. Sularahaga opereerimine ei ole seadusevastane tegevus. Kostja hinnangul on hageja esitanud kostja vastu hagi ilma nõude aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseta. Hageja nõue põhineb väidetel, mida peab tõendama hageja. Hageja ei ole tõendanud, et väidetav raamatupidamisdokumentatsiooni korraldamise kohustuse rikkumine on põhjustanud hagejale sellise kahju, mille hüvitamist ta kostjalt nõuab. Hageja ei
ole tõendanud, et talle tekkinud kahju oleks jäänud olemata, kui kostja ei oleks väidetavat kohustuse rikkumist toime pannud. Hageja ei ole tõendanud, et väidetavalt ebaõigete raamatupidamisdokumentidega kajastatud tehinguid ei toimunud või neil puudub seos hageja majandustegevusega. Seega ei ole hageja tõendanud kostjalt kahju hüvitamise esmast eeldust – juhatuse liikme kohustuse rikkumist. Väidetavalt puuduolevate või ebakorrektsete raamatupidamisdokumentide tõttu ei saa asuda seisukohale, et hageja on vastavas ulatuses kahju kannatanud. Hageja peab esile tooma ja tõendama juhatuse liikme kohustuste rikkumise, misjärel saab juhatuse liige esitada tõendid selle kohta, et ta oli oma kohustusi täites piisavalt hoolas. Kostjale etteheidetavate juhatuse liikme kohustuste rikkumise ja hagejale väidetavalt tekkinud kahju vahel puudub igasugune põhjuslik seos. Kostja palub jätta hageja nõue kostja vastu täies ulatuses rahuldamata ning menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tunnistajate ütlused kohtuistungil ning tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-st 1 tulenevalt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kohus on tuvastanud ja pooled ei vaidle selle üle, et: -
OÜ XXX(pankrotis) on äriregistris registreeritud 19.02.2008.
-
Kostja oli OÜ XXX(pankrotis) juhatuse liige perioodil 30.10.2008 – 29.09.2009.
-
Alates 29.09.2009 on hageja juhatuse liikmeks XXX.
-
Hageja pankrot kuulutati välja Harju Maakohtu 12.11.2009 määrusega.
Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on võlgniku juhatuse liikmena hagis toodud asjaoludel hagejale kahju tekitanud ja kas kostja vastutab hagejale võimaliku tekkinud kahju eest. Hageja esitas võlgniku pankrotihaldurina hagi kostja kui võlgniku juhatuse liikme vastu tema kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Hageja seisukohtadest nähtuvalt on haginõude aluseks kostjapoolne hagejat kahjustanud alljärgnev tegevus: - kostja on perioodil 30.10.2008-10.07.2009 OÜ XXX(pankrotis) pangakontolt juhatuse liikmena välja võtnud kokku 223 234 krooni (14 267,25 eurot), mida ei ole kasutatud äriühingu majandustegevuseks ega ettevõtte huvides; - kostja on käsunduslepingust tulenevaid kohustusi rikkudes tekitanud hagejale kahju 247 000 krooni (15 786,18 eurot) hageja pangakontolt välja võtmisega perioodil 03.04.2008-19.09.2008, mida ei ole kasutatud äriühingu tarbeks ega huvides; - kostja on rikkunud oma juhatuse liikme ja käsundussuhtest tulenevaid kohustusi hageja ees andes XXX ile tagatiseta laenu summas 277 800 krooni (17 754,66 eurot); - kostja on rikkunud juhatuse liikme kohustusi hageja ees makstes Personal Servis OÜ-le sularahas 60 000 krooni (3 834,70 eurot) ilma vastavat teenust saamata; - kostja on rikkunud oma juhatuse liikme kohustusi hageja ees makstes 28.02.2009 OÜ-le XXX 41 204,25 krooni (2 633,43 eurot) väidetavate kommunaalteenuste eest, kuigi väidetava rendilepingu kohaselt ei olnud hageja selleks kohustatud. Seega on väljamakse tehtud vastavat teenust saamata; - kostja on rikkunud oma juhatuse liikme ja käsundussuhtest tulenevaid kohustusi hageja ees makstes OÜ-le XXX perioodil 01.01.2008-02.01.2009 alusetult kokku 365 804,50 krooni (23 379,17 eurot) ja OÜ-le XXX kokku 24 780 krooni (1 563,73 eurot), kuna
nende summade kohta puuduvad nõuetekohased raamatupidamisdokumendid, mis tõendaks vastavate tehingute toimumist. Hageja hinnangul on kostja tegelikkuses tekitanud hagejale oluliselt suurema kahju, kuid hageja jääb hagi algse nõude juurde ja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 30 053 eurot. Hagiavalduse kohaselt on kostja hagejale juhatuse liikme kohustuste rikkumisega kahju tekitanud sellega, et kostja on hageja juhatuse liikmena korraldanud äriühingu raamatupidamist mittekohaselt ning on pööranud ettevõtte rahalised vahendid enda kasuks. 30 053 euro suuruse kahju on kostja hagejale tekitatud äriühingu kontolt sularaha väljavõtmisega ja kostja poolt kõnealuse rahasumma kasutamisega kostja huvides. Hageja nõude õiguslik alus on äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 1, mille järgi peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Kuna juhatuse liikme õigussuhe on olemuslikult tehinguline, kohaldub kohustuste rikkumisel tekitatud kahju hüvitamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 115. Tulenevalt VÕS § 127 peab kahju hüvitamiseks hageja tõendama, et juhatuse liige on oma kohustust rikkunud, et osaühing on saanud kahju ning et rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. ÄS § 187 lg 2 teise lause kohaselt vabaneb juhatuse liige vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Eeltoodust tulenevalt peab hageja tõendama lisaks sellele, et talle on tekitatud kahju, ka kostja rikkumised ning põhjusliku seose kostja rikkumiste ja tekkinud kahju vahel. Seega pidi hageja tõendama, et talle on tekitatud kahju, et juhatuse liige rikkus juhatuse liikme kohustusi ja et need rikkumised põhjustasid hagiavalduses nimetatud kahju. Alles pärast nende asjaolude tõendamist läheb juhatuse liikmele üle vabandatavuse tõendamise koormus VÕS § 103 lg 1 järgi. Vastavalt äriseadustikule toimub osaühingu juhtimine tema ühinguorganite kaudu, milleks on osanike koosolek (ÄS §170) ja juhatus (ÄS §180). ÄS § 180 lg 1 järgi on juhatus osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. Seega on osaühingu juhtimise kohustus osaühingu juhatusel. Kohus leiab, et TsÜS § 35 ja ÄS § 187 lg 2 kohaldamise eelduseks on asjaolu, et osaühingule kahju tekitanud isikuks oleks juhatuse liige. Seega peab kohus enne kahju hüvitamise nõude sisuliste eelduste täitmise analüüsimist kontrollima, kas nõude esitamise formaalne eeldus on täidetud. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et kostja oli hageja juhatuse liige perioodil 30.10.2008 kuni 29.09.2009. Hageja nõue kostja vastu hõlmab perioodi 03.04.2008 kuni 10.07.2009. Eelnimetatud periood sisaldab osaliselt ka aega, mil kostja ei olnud hageja juhatuse liige. Kuna hageja nõue on suunatud kostja kui äriühingu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamisele, ei saa kostja juhatuse liikmena olla vastutav võimaliku tekkinud kahju eest perioodil 03.04.2008-07.10.2008, mis jääb väljapoole juhatuse liikmeks olemise aega. Äriühingu juhtorgani liikmed peavad TsÜS § 35 kohaselt täitma oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. VÕS § 620 lg 1 sätestab juhtorgani liikmele kohustuse tegutseda äriühingule lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega, ka ÄS §-st 187 lg 1 tuleneb juhtorgani liikme kohustus täita oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. TsÜS § 35 ning ÄS § 187 lg 2 alusel vastutamise esimeseks sisuliseks eelduseks on kahju olemasolu. VÕS § 128 lg 1 järgi võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Riigikohus on oma otsuses nr 3-2-1-41-05 leidnud, et juhatuse liikme õigussuhe äriühinguga on oma olemuselt lepingusarnane võlaõiguslik suhe, millele saab kohaldada käsunduslepingule
sätestatut. Seetõttu tuleb juhatuse liikme kohustuste rikkumist hinnata sellest võlasuhtest tulenevate kohustuste rikkumisena ja kohaldada ei saa lepinguväliselt õigusvastaselt kahju tekitamise sätteid. VÕS § 127 lg 3 kohaselt lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud kahju tekkimise aluseks olevaid asjaolusid. Hageja on kostjapoolse konkreetse rikkumisena välja toonud asjaolu, et kostja on võtnud hageja Swedbanga kontolt perioodil 03.04.2008 kuni 10.07.2009 välja sularaha summas 470 234 krooni (30 053,43 eurot) ning kasutanud seda enda huvides. Hageja on 24.01.2012 kohtuistungil ÄS § 187 lg 2 tuginedes leidnud, et kostja peaks ise tõendama sularahas väljavõetud summade kasutamist hageja huvides. Kohus nõustub kostjaga selles, et hageja on ebaõigesti soovinud kohaldada ÄS § 187 lg-s 2 sätestatud tõendamiskoormist. Eelnimetatud sätte kohaselt ei kehti eeldus, et seni kuni juhatuse liige ei ole tõendanud oma kohustuste täitmist korraliku ettevõtja hoolsusega, on automaatselt tegemist juhatuse liikme poolt kohustuste rikkumisega. Hageja peab esile tooma ja tõendama juhatuse liikme kohustuste rikkumise. Kostja poolt juhatuse liikme kohustuste rikkumise ja väljavõetud sularaha hageja majandustegevuse tarbeks kasutamise tuvastamiseks taotles hageja raamatupidamisekspertiisi. Ekspertiisiga on tuvastatud järgmised asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud: - perioodil 03.04.2008-10.07.2009 on hageja arvelduskontodelt XXXXXXXXXXXXX ja XXXXXXXXXXXXX raha kassasse toonud peale kostja ka XXX , XXX ja XXX ; - kõnealusel perioodil on lisaks hagis nõutavale summale välja võetud veel 61 900 krooni; - kogu vaadeldaval perioodil hageja arvelduskontolt välja võetud sularaha on arvele võetud ettevõtte kassas; - kostja poolt on vaadeldaval perioodil pangakontolt sularaha välja võetud summas 238 034 krooni, mis on hageja kassas arvele võetud; - kostja poolt vaadeldaval perioodil välja võetud raha eest on antud laenu, makstud palkasid, makstud tagasi laenu ja tasutud arveid. Eksperdiarvamuse kohaselt vastab vaadeldaval perioodil hageja arvelduskontodelt sularaha väljavõtmine raamatupidamise seaduse nõuetele, kuna kõnealune raha on arvele võetud ettevõtte kassas. Seega on ekspertiisiga leidnud kinnitamist, et kostja tegevus hageja arvelduskontolt sularaha väljavõtmise näol oli seaduslik ning sellise tegevusega ei tekkinud hagejale kahju. Ekspertiisiga on samuti tõendatud, et XXX poolt vaadeldaval perioodil välja võetud raha eest on antud laenu, makstud palkasid, makstud tagasi laenu ja tasutud arveid. Majandustegevuse tarbeks kulutamise põhjendatuse hindamine ei kuulu aga raamatupidamisekspertide kompetentsi ning seetõttu ei ole eksperdid konkreetsel juhul pädevad ütlema, kui suures ulatuses ettevõttes kasutatud sularaha on kasutatud äriühingu majandustegevuses. Hageja ei ole ka ise esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, et puudulikult vormistatud raamatupidamisdokumentidega kajastatud tehinguid ei toimunud või et neil puudub seos hageja majandustegevusega. Raamatupidamisdokumentide puudumine või puudulikult vormistamine iseenesest ei saanud hagejale kahju põhjustada. Samuti on hageja jätnud tõendamata, et kostjapoolne sularaha kasutamine, s.o laenu andmine, palkade maksmine, arvete tasumine ei olnud vajalik ja missugused summad on kostja kasutanud enda huvudes. Ehkki ekspertiisiaktist nähtuvalt esineb hageja raamatupidamise dokumentides rikkumisi, mis on vastuolus hea raamatupidamistavaga, on eksperdid leidnud, et ettevõte on raamatupidamist teostanud vastavalt raamatupidamise seadusele. Seega ei ole ekspertiisiga tuvastatud, et kostja on hagejale kahju tekitanud.
Kohus nõustub kostja väitega selles, et eksperdiarvamus ei kinnita hageja väiteid, nagu oleks kostja juhatuse liikme kohustusi rikkudes kulutanud hageja kontolt võetud raha hageja majandustegevusega mitteseotud eesmärkidel. Kohus nõustub kostjaga ka selles, et hageja ei ole tõendanud, kuidas on raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumine tekitanud hagejale viimase poolt nimetatud kahju. Hageja ei ole tõendanud konkreetse kohustuse rikkumise ja selle tulemusena hagejale väidetava kahju tekkimise põhjuslikku seost. Juhatuse liikme vastutuse kohaldamiseks on vajalik ka põhjuslik seos kohustuste rikkumise ja tekkinud kahju vahel, mis VÕS § 127 lg 4 järgi tähendab, et juhatuse liige peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 136 lg 1 kohaselt tuleb kahju hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. VÕS § 103 lõike 1 kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest ja eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Sama paragrahvi lõike 2 alusel on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes juhul, kui rikkumise põhjustas vääramatu jõud, mistõttu peab kohustust rikkunud pool vastutusest vabanemiseks tõendama, et esines vääramatu jõu asjaolu, mis takistas kohustuse kohast täitmist. Vastavalt VÕS § 115 lõikele 1 kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kuna tuvastamist ei leidnud, et kostja põhjustas hagejale oma tegudega kahju, puudub vajadus hinnata põhjuslikku seost kahju ja kostja tegevuse vahel ning seda, kas kostja tegutses korraliku ettevõtja hoolsusega. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et hagiavalduses esile toodud asjaolud kostja poolt võlgnikule kahju tekitamise kohta on ebamäärased ja tõendamata. Hageja ei ole toonud välja ega tõendanud seda, milline oli see kostja konkreetne tegu või tegevusetus, mis tõi kaasa hagejale kahju tekkimise. Hageja on sedastanud kostja võimalikke juhatuse liikme kohustuste rikkumisi vaid üldsõnaliselt ning jätnud oma väited põhistamata. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud kostja kohustuste rikkumist, kahju tekkimist hagejale ning põhjuslikku seost kostja kohustuste rikkumise ja tekkinud kahju vahel. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulud jätab kohus hagi rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 162 lg 1 täies ulatuses
hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS §174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt Ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 1 saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. TsMS § 386 lg 4 tulenevalt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.
/allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.