Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Hele Kaldma, Kersti Kerstna-Vaks, Anneli Alekand
Määruse tegemise aeg ja koht
21. aprill 2026, Tartu
Tsiviilasja number
2-25-10365
Tsiviilasi
Teet Vakrõõmu hagi Iriscorp Transport OÜ vastu leppetrahvi ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 15. juuli 2025 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Teet Vakrõõmu määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Teet Vakrõõm (ik XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Pärn Kostja: Iriscorp Transport OÜ (rg-kood 10210046)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Jätta Teet Vakrõõmu määruskaebus rahuldamata.
põhimõttest lähtudes tekkida õigustatud ootus, et temalt leppetrahvi enam ei nõuta (RKTKo 9. mai 2018, 2-16-18005, p 13). Arvestades lepingu kehtivusaega – vähem kui kuu – ning asjaolu, et hageja teatas leppetrahvi nõudest ligi kolm aastat hiljem, on ta kaotanud VÕS § 159 lg 2 järgi lepptrahvi nõudmise õiguse. Seejuures ei ole oluline, kas lepingus lepptrahvi nõude esitamise soovist teatamiseks kokkulepitud tähtaeg tüüptingimusena kehtib. Hageja ei teavitanud kostjat igal juhul mõistliku aja jooksul leppetrahvi nõudmise soovist. Hageja ei toonud ka välja, miks ta ei pöördunud ligi kolme aasta jooksul kostja poole. Selle aja jooksul võis iga kostjaga sarnane mõistlik isik eeldada, et hageja leppetrahvi enam ei nõuagi. Kuivõrd hageja on leppetrahvi nõudmise õiguse kaotanud, on hagi õiguslikult perspektiivitu. Kohus peaks alati kõrvaldama perspektiivitu nõude menetlusest nii vara kui võimalik, sõltumata sellest, kas nõude sisuline lahendamine võiks menetluslikult lubatud olla või mitte. Hagilt ei ole tasutud riigilõivu. Perspektiivituse tõttu ei pea kohus andma hagejale riigilõivu tasumiseks tähtaega, sest hagi menetlusse võtmisest keeldumise korral riigilõiv tagastatakse.
mitme aastani. Olukorras, kus tee on korda tehtud, on ca 2,5 aastat hiljem leppetrahvinõudest teatamine pigem veelgi ebamõistlikum. Tegemist ei olnud jätkuva rikkumisega. Määruskaebusest saab järeldada, et leppetrahvinõude tingis eelkõige kostja 2025. a esitatud maksekäsu kiirmenetluse avaldus, mille hageja sai kätte 18. märtsil 2025. Riigikohus on leidnud, et leppetrahvinõude esitamisest teatamine tagab selle, et võlausaldaja käitumine on võlgniku jaoks piisavalt ettenähtav ja et võlgnik saab leppetrahvinõuet oma edasises käitumises arvestada (RKTKo 9. mai 2018, 2-16-18005/54, p 12). Üksnes hageja ilmne soov omada omakorda kostja vastu rahalist nõuet, ei ole asjaolu, mida saaks praeguses asjas arvestada. Isegi kui lepingu p 8.3 on tühine tüüptingimus ja selle asemel kohaldub VÕS § 41 alusel seadus, oli ka VÕS § 159 lg-st 2 tulenev mõistlik aeg leppetrahvi nõudmisest teatamiseks 31. märtsiks 2025 möödunud ning hageja kaotanud õiguse nõuda leppetrahvi.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.