Tsiviilasi nr 2-13-39097
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. märts 2014.a, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-13-39097
Tsiviilasi
A.R. hagi A.K. ja ASi Swedbank vastu 143 850.04 euro väljamõistmiseks.
Tsiviilasja hind
143 850.04 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
-
Menetlus
hageja A.R. (isikukood XXXX, elukoht XXXX); kostja I A.K. (isikukood XXXX, elukoht XXXX); kostja II AS Swedbank (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn); kostja II volitatud esindaja Elis Vija (kontaktaadress, Liivalaia 8, 15040 Tallinn, e-post [email protected]).
Vaheotsus aegumise kohaldamiseks kirjalikus menetluses
Jätta rahuldamata A.R. hagi A.K. ja ASi Swedbank vastu 143 850.04 euro väljamõistmiseks. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
Hagiavalduse kohaselt sõlmiti OÜ Parceki, mille osanikud ja juhatuse liikmed olid A.K. ja S.R. ja H.K. ning OÜ Aadori poolt 15.02.2006.a töövõtuleping, mille kohaselt OÜ Parcek pidi renoveerima Tartus asuva XXXX hoone. OÜ Parceki ja AS Swedbank (endine Hansapank AS) vahel sõlmiti 23.05.2007 laenuleping nr. 06074984-JK, mille kohaselt OÜ Parcek sai laenu 3 miljonit krooni, tagatiseks seati hüpoteek XXXX kinnistule. 25.09.2006.a sõlmitud laenulepingu lisa 1, 22.05.2007.a sõlmitud lisa 2, 18.06.2007.a sõlmitud lisa 3 ja 30.10.2007.a sõlmitud lisa 4, kohaselt anti laenusumma kasutusse osade kaupa, suurendati nimetatud perioodidel laenusummat kuni 4,3 miljoni kroonini, muudeti intressimäära ja laenu tagastamise tähtaega, seega oli laenu lõplikuks tagastamise tähtpäevaks 31.10.2008.a. Lepingu kohaselt oli OÜ Parcek esindajaks A.K., teisel juhatuse liikmel ei ole olnud võimalust lepingutega tutvuda. Kuigi XXXX hoone renoveerimine venis ja mõned tööd on siiani teostamata väljastas AS Swedbank (endine Hansapank AS) laenu osade kaupa ilma kinnitatud tööde teostamise aktide esitamiseta, mis pidid olema kinnitatud peatööettevõtja Ademus Viimistluse OÜ poolt. Alates 11.11.2006.a puudus XXXX ehitamisel peatööettevõtja ja omanikupoolne järelevalve. Kui 2010.a asus OÜ Parcek oma majandustegevust revideerima, tekkisid hagejal kahtlused, et pangast võetud laenu ei kasutatud terves ulatuses hoone renoveerimiseks. Hageja on seisukohal, et A.K. on rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustust ja tekitanud OÜ-le Parcek kahju summas 143 850.05 eurot. Samuti on AS Swedbank (endine Hansapank AS) väljastanud puuduliku dokumentatsiooni alusel laenu, millega pank on loonud õigusvastase olukorra, mis võimaldas A.K. liigutada saadud rahasid OÜ-st Parcek välja. Hageja on seisukohal, et kostjad vastutavad solidaarselt tekkinud kahju eest. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista kahju hüvitisena 143 850.04 eurot. KOSTJA, A.K., VASTUS HAGILE AEGUMISE OSAS (II kd, tl. 13-17, 62-65) Kostja esitatud hagi ei tunnista ning esitas taotluse vaheotsuse tegemiseks aegumise osas. Hageja on esitanud samasisulise nõude 2008 aastal, kui ta esitas avalduse politseile. 26.10.2009 lõpetas politseiprefektuur prokuratuuri loal kriminaalmenetluse. Kostja on seisukohal, et hageja teadis nimetatud asjaoludest juba aastal 2006-2007 või hiljemalt 2008, kuid hagi kohtusse ei esitanud. TsÜS § 150 või TsÜS § 146 lg 1 kohaselt, mis kohaldub ka juhatuse liikme kohustuse rikkumisele, on hagi aegunud 2011 aasta lõpust. TsÜS 37 kohaselt võib juhatuse liikme kohustuse rikkumise vastu esitada hagi üldjuhul juriidiline isik ise, erandina juriidilise isiku võlausaldaja. Hageja ei ole kumbki neist. Hageja oli juhatuse liikmena OÜ Parcek laenude käendaja, ehituslepingu sõlmimisel tellija esindaja ning tema korterile oli seatud hüpoteek. Isegi kui kohalduks 5 aastane aegumistähtaeg, siis teadis hageja või pidi teadma juba 2006-2007 aastal rahade liikumisest. Kostja on seisukohal, et hagi on aegunud. KOSTJA, AS SWEDBANK ESINDAJA ELIS VIJA, VASTUS HAGILE AEGUMISE OSAS (II kd, tl. 36-38, 53-57) Kostja esitatud hagi ei tunnista. Kostja vastuse kohaselt lõppesid kostja ja OÜ Parceki võlasuhted 9.09.2008.a kui laen sai tasutud. Hageja juhatuse liikmena pidi kahju tekkimisest olema teadlik juba 2008 aastast. Kostja on seisukohal, et TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on hageja kahju hüvitamise nõue aegunud hiljemalt 2011 aastal. HAGEJA SEISUKOHT KOSTJATE VASTUSELE AEGUMISE OSAS (II kd tl. 43-46) Hageja vaidleb kostjate aegumise vastuväitele täies ulatuses vastu. Hageja sai teada kahju tekkimisest ja alusetust rikastumisest 2013 aastal erikontrolli raames Kaarel Saha koostatud arvamusest. TsÜS § 37 lg 4 kohaselt kohaldatakse juhatuse liikme vastu esitatud nõudele 5 aastat aegumistähtaega ja isegi kui aegumine algaks 11.11.2008, siis hagi esitamise ajaks ei olnud nõue aegunud.
Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 449 lg 3 järgi kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 kohaselt võtab kohus või muu vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Käesolevas tsiviilasjas on A.K. ja AS Swedbank taotlenud aegumise kohaldamist A.R. nõudele. Hageja nõuab kostjatelt kahju hüvitamist, mis tekkis seoses 23.05.2007.a OÜ Parcek ja AS Swedbank (endine Hansapank AS) vahel sõlmitud laenulepingust nr. 06-074984-JK ja selle lisadest (tl. 21-33). Kostjate vastuväidete kohaselt on nõue aegunud. I. Aegumine kostja A.K. osas. Äriseadustiku (ÄS) § 315 lõike 3 kohaselt juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat, kui aktsiaseltsi põhikirjas või kokkuleppel juhatuse liikmega ei ole ette nähtud muud aegumistähtaega. Kohus on nõustu hageja väitega, et aegumine algab rikkumisest teadasaamisest. Kuna ÄS § 315 lg 3 ja tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 37 lg 4 sätestavad konkreetse õigussuhte liigist tuleneva aegumise eritähtaja, mis erineb nõuete üldistest aegumistähtaegadest, ei hakka juhatuse liikme kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg kulgema mitte kahjust ega rikkumisest teadasaamisest, vaid rikkumise toimepanemisest. Ka Riigikohus on 8.05.2013.a lahendis 3-2-1-191-12 samale seisukohale jõudnud. Tartu Maakohtu 3.04.2012.a jõustunud otsusega (I kd, tl. 112-116) kriminaalasjas 1-11-11258 (10260101571) on A.K. süüdi mõistetud selles, et ta võltsis 14.08.2006, 15.08.2006, 18.09.2006, 9.04.2007, 13.06.2007, 15.08.2007, 6.09.2007, 10.10.2007, 15.10.2007 ja 12.11.2007 kinnistu XXXX Tartu, kaetud tööde akte eesmärgiga vabaneda ehitusseaduse § 31 lg 2 p 3 sätestatud kohustusliku ehitamise tehnilise dokumendi nõuetekohasest koostamisest. Kohtule esitatud 15.02.2006.a sõlmitud XXXX Tartu ehituse töövõtulepingu (I kd, tl. 13-14), kohaselt oli A.K. nii tellija esindaja kui töövõtja OÜ Parcek esindaja. Äriregistrist nähtuvalt (III kd, tl. 1-3) on A.K. OÜ Parceki osanik alates 22.12.2005.a ja juhatuse liige alates 28.12.2005.a. kuni käesoleva ajani. Töövõtulepingu p 11.2. ja ehituse töövõtulepingute üldtingimuste (ETÜ 2005) p 14 kohaselt kohustub töövõtja tellijale kokkulepitud ajaks üle andma lepingu objektiks oleva töö juurde kuuluvad õigusaktides või lepingus ettenähtud dokumendid sh ehitamise tehnilised dokumendid. Ehitusseaduse § 31 lg 1 kohaselt ehitamise käigus tehtavad tööd dokumenteerib ehitamist teostav isik. Seega on juba kriminaalmenetluses tuvastamist leidnud, et A.K., kes mh töövõtja OÜ Parceki juhatuse liikmena pidi teostama ehitamise dokumenteerimist, on perioodil 14.08.2006-12.11.2007 toime pannud ehitamise tehniliste dokumentide võltsimise. Kuna ÄS § 315 lõike 3 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks rikkumise toimepanemisest, siis algas antud juhul nõude aegumistähtaeg viimase rikkumise toimepanemisest 12.11.2007 ja lõppes 12.11.2012. Hagi on esitatud 23.08.2013, seega on nõue kostja A.K. osas aegunud. II. Aegumine kostja AS Swedbank osas. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 82 lg 3 kohaselt kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Seega muutub kahju hüvitamise nõue sissenõutavaks põhimõtteliselt kogu tulevikus tekkiva ja ajas suureneva kahju osas. Asja materjalide kohaselt oli laenulepingu nr 06-074984-JK Lisa nr 4 (tl. 33) järgi laenusumma tagastamise lõpptähtpäev 31.10.2008.a. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et laen on tähtaegselt tagastatud. Asjaolu, et hageja esitas 1.09.2008.a Lõuna Prefektuurile avalduse (II kd, tl. 100-113), kus palus alustada kriminaalmenetlust A.K. vastu seoses XXXX ehitusel toimuvaga ja hansapangast saadud laenuraha väärkasutamisega, näitab, et hageja oli juba 2008 aastal teadlik OÜ-s Parcek toimuvast ning möönas, et laenuraha ei kasutata sihtotstarbeliselt. Seega on kohus seisukohal, et mõistlik aeg kahju hüvitamise nõude esitamiseks kostjale hakkas kulgema hiljemalt politseile avalduse esitamisega 1.09.2008.a ja lõppes 26.02.2009.a prokuratuuri poolt hagejale edastatud selgitava kirjaga (II kd, tl. 115-116), et panga poolt tehtud järeleandmised laenu väljastamisel osas ei kuulu prokuratuuri pädevusse. Seega on kohus seisukohal, et aegumine hakkas kulgema mõistliku aja möödumisel so. 27.02.2009.a ja lõppes 27.02.2012.a. Kuna hagi on esitatud 23.08.2013, siis on nõue ASi Swedbank osas aegunud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus A.R. hagi A.K. ja ASi Swedbank vastu kahju summas 143 850.04 eurot väljamõistmiseks rahuldamata.
TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.