Võlaõigus › Töövõtulepingud

Hagi asjaolud ja hageja nõue

Tööde üleandmise - vastuvõtu akt nr 1 on ilma kuupäevata ja tellija allkirjata. Kostja ei olnud nõus allkirjastama akti, kuna esinesid puudused. Kohtumisel 16.10.07 hagejaga LS allkirja aktil ei olnud, allkiri ilmus alles kostja poolt saadud aktile. Kostja nõustus tasuma hagejale 15 304 eurot 64 senti (239 465 krooni 66 senti). Esimese astme kohtu otsus

kostjaga, et 26.01.2007 tööde üleandmise - vastuvõtmise akti on kostja allkirjastanud üksnes akti kättesaamise kohta, aktil puudub kostja allkiri tööde vastuvõtmise kohta. Kohus leidis, tuginedes VÕS § 637, et kuigi kostjal on õigus viidata töödes esinevatele puudustele, on hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks. Riigikohus on analoogiliste vaidluste lahendamisel leidnud, et tellijal on teatud juhtudel õigus keelduda töö vastuvõtmisest, kuid keeldumine võib olla hea usu põhimõttega vastuolus, kui töö on osadeks jaotatav ja oluliste puudusteta töö osa vastuvõtmine ei kahjustaks tellija õigusi (3-2-1-80-08). Tellija ei või keelduda, kui töövõtja on oma kohustused täitnud suuremas osas või oluliste puudusteta. Hea usu põhimõttega oleks vastuolus, kui tellija keelduks töö vastuvõtmisest ainult ebaoluliste puuduste tõttu. Tellija õigust jätta töö vastu võtmata võib tunnistada üksnes juhul, kui tehtud töö on täiesti kasutuskõlbmatu ja tuleb tervikuna asendada (3-2-1-16-06). Kostja tellis tööde kvaliteedi hindamiseks OÜ-lt Tugikaar ekspertiisi, mille on 21.12.2017 koostanud VI. Eksperthinnangu eesmärgiks oli seatud kontrollida katusetööde kvaliteeti ja vastavust töövõtulepingule nr 76/07-07. Ekspertiisi kohaselt on ülevaatuse tulemusena tehtud järeldus, et korteriühistu Sõpruse 242 pretensioon OÜ K-Kate Katusetööd vastu on õigustatud. Vastuseid korteriühistu pöördumistele, kus oleks esitatud mingid õigustused või vastuväited, ei ole. See, et ei ole koostatud akte igale kaetud töö operatsioonile, ei saa pidada õigeks. See jätab tellijale õiguse nõuda katuse lahtivõtmist tööde kvaliteedi kontrollimiseks, esitades pretensiooni ka ehitusjärelvalve teostajale. Dokumente kasutatavate materjalide kohta tellijale ei ole üleantud, kuigi ta seda on korduvalt nõudnud, s.h. ülalmainitud kirjades. Tööde üleandmise - vastuvõtmise akt nr 1 (ilma ühegi kuupäevata) oli tellijale üle antud novembri lõpus pärast mitmekordset meeldetuletamist, kuid aktil puudub ehitusjärelvalve esindaja allkiri. Kuna tellija ei ole rahul töö kvaliteediga ja arvab, et tegelik töömaht ei vasta sellele, mis oli töövõtja poolt pakutud tema pakkumises, siis ta saab kirjutada aktile alla vaid siis, kui veendub, et tööleping on täidetud täismahus. Seejärel on hageja ja kostja pidanud pikka kirjavahetust esitatud pretensioonide lahendamiseks ja puuduste likvideerimiseks ja hageja on asunud VI poolt 21.12.2007 välja toodud puudusi likvideerima. Kohus ei nõustunud kostja väitega, et nimetatud ekspertiis tõendab täieliku kvaliteedi puudumist kostja tellimusel. Ekspertiisi eesmärgiks nimetati katusetööde kvaliteedi kontrollimist, kuid sellest ei selgu, millistele normidele vastavust on asjatundja hinnanud. Kuivõrd pooled ei leppinud kokku, millistele standarditele pidi töö vastama, on selgusetu, millistele nõuetele vastavust on asjatundja hinnanud ja kuidas ta on oma järeldusteni jõudnud. Seega ei ole asjatundja arvamuses toodud järelduste õigsus sisuliselt kontrollitav.

Kohus leidis, hageja poolt teostatud tööd on katuse remonditööd. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingus ei ole ühtegi normatiivi, juhendit või standardit, millele tööd peaksid vastama. KÜ Sõpruse st 242 on kinnitanud, et katusetööde teostamiseks ei ole ehitusprojekti koostatud, omanikujärelvalve lepingut tööde teostamiseks ei sõlmitud (ehitusprojekti koostamine ja omanikujärelevalve lepingu sõlmimise kohustus on üksnes ehitustööde puhul). Hinnapakkumises on määratletud, et see ei sisalda kallete parandamist, mis tähendab, et uus kate ja soojustus jälgivad vana katte pinda ning säilivad olemasoleva loigud. Riiklik ekspert TS on 12.12.2012 leidnud, et peale veepidavuse on lamekatustel teiseks oluliseks nõudeks, et sellele ei jääks veelompe, mis suurendavad läbijooksude riski. Tööde tehnoloogia kirjeldus ei vasta ehitustöödele esitatavatele nõuetele ning kirjeldatud tulemus on omane remondile. Hinnapakkumises ei ole esitatud nõudeid, millele valminud tööd vastavad. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust ei tulene, et see oleks projekteerimise ja ehitustööde teostamise leping, sest kostja ei saanud eeldada hageja poolt ehitusprojekti koostamist, kuna hagejal puudub selleks vajalik MTR-i kanne. 24.09.2007 on kostja ja OÜ Ehitusekspert vahel sõlmitud leping nr 47/07, milles töövõtja poolt teostatava tööna on lepingu p 1 märgitud Sõpruse pst 242 paikneva KÜ omandis oleva elamu katuse remonditöö ehituse tehniline järelvalve vastavalt ehituse töövõtja või korteriühistu väljakutsele. Sellest ilmneb, et kostja ise käsitles katusel tehtavaid töid remondina. Samuti on lepingus käsitletud omanikujärelevalve asemel ehitusseaduses defineerimata tehnilise järelevalve mõistet. Tööde alguseks on märgitud 24.09.2007 ning seega selle ajani ei teostatud kostja poolt kolmandad isikud kontrolli tehtavate tööde üle. Lepingu lõpuks on märgitud ilma kuupäevata oktoober 2007. Samas on lepingu alusel tehtava töö maht piiratud töövõtja või tellija tehtava väljakutsega ning seega ei taga see ehitusseaduses § 29 lg 1 p 1 sätestatud omaniku kohustust tagada pidev omanikujärelevalve ehitamise üle. Lepingu alusel on 01.07.2007 koostatud arve nr 114B, mille kohaselt on tehtud töömaale kaks visiiti. Kuna hilisemaid arveid ei esitatud, järeldas kohus, et OÜ Ehituseksperdi tegevus katusetööde kontrollimisel piirdus perioodiga 24.09. 01.10.2007, mil tehti objektile kaks visiiti. 20.07.2007 korteriühistu juhatuse koosoleku protokollist nähtuvalt oli päevakorras teostatavate tööde, ehitaja(te) ja omanikujärelevalve valimine ja koosolek otsustas teostada korterelamu säilitamiseks vajalikud remonttööd katuse renoveerimine. Pakkumise on kostjale esitanud 3 äriühingut: OÜ Loidiko, OÜ Katusesaar ja hageja. Seega käsitles kostja ise vaidlusaluseid katusetöid katuse remondina, mitte uue katuse ehitamisena. Kohus leidis, et kuivõrd leping ei sätestanud konkreetseid kvaliteedinõudeid, siis kohaldub VÕS 88 lg 1 järgne keskmine kvaliteet. Kohus määras teostatud katusetööde töövõtulepingutingimustele ja ehitusnormidele vastavuse hindamiseks ehitustehnilise ekspertiisi. Riiklikult tunnustatud ekspert TS leidis arvamuse p-s 5.4, et ebapiisavas mahus ja puudulikult teostatuks tuleb lugeda kolmnurkliistude paigaldamine (hinnapakkumise p 5) ja ventilatsioonikorstnate remont (hinnapakkumise p 11). Samas on tehtud hinnapakkumises nimetama töid: kanalisatsiooni tuulutustorude pikenduste paigaldamine, otsaseinte parapettide kõrgemaks ehitamine ja tehniliselt mittevajalike tuulutuskanalite osaline tegemine. Ekspertarvamuse p-s 5.6. leidis ekspert, et mitteteostatuks loetud tööd on nimetatud p-s 5.1 (kohtu hinnangul on ekspert tõenäoliselt silmas pidanud p 5.4 märgitud teostamata töid) ja nende maksumuse osakaal lepinguliste tööde kogumahust on 2,23%. Ekspertarvamuse p-s 5.7 on leitud, et käsitledes teostatud töid remondina, tuleb lugeda katuse tehnilisest seisundit rahuldavaks, isegi pigem heaks, sest see on osutunud veekindlaks, mis on peamine katuse toimivuse kriteerium. Varasemate lekete seos tehtud katusetöödega ei ole tuvastatav ning ekspertiisi ajal ei ole eksperti teavitatud täiendavatest läbijooksudest. Samuti ei ole katusele tekkinud kahjustusi, mis viitaks katte ebapiisavale alusele kinnitamisele. Katusele tehtud soojustusele tuulutuse tegemine ei ole tehniliselt vajalik, sest soojustus ei ole köetavate siseruumide katuslaeks, katuse tuulutus toimub läbi täiendavat

soojustust kandva paneeli all oleva tuulutusvahe. Samal põhjusel ei täida täiendav soojustus oma eesmärki ning tööde tulemusel saadud ehitusfüüsikaline lahendus on ka räästasse jääpurikate tekkimise põhjuseks. Katuse soojustehniliste omaduse parandamiseks tuleks koostada ehitusprojekt, mis arvestab hoone algset konstruktsioonilist eripära. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et hageja poolt teostud töödes esinesid puudused selles, et ebapiisavas mahus ja puudulikult on teostatud kolmnurkliistude paigaldamine ja ventilatsioonikorstnate remont. Ülejäänud kostja pretensioonides märgitud puudused tõendamist pole leidnud. Samas ekspertarvamusest nähtuvalt moodustavad ebapiisavas mahus ja puudulikult teostatud tööd 2,23% tööde kogumahust. Riigikohus on leidnud, et kokkulepitud tasu maksmisest saab tellija lõplikult keelduda üksnes juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks VÕS § 115 lg 1 järgi või kulutuste hüvitamiseks VÕS § 646 lg 5 järgi ulatuses, mille tellija tasaarvestab nõudega. Kostja ei ole tõendanud, milline oleks hageja vastu esitatav võimalik rahalise kahju hüvitamise või puuduste kõrvaldamise tasunõude suurus, mida kostja saaks tasaarvestada hageja tasunõudega. Kostja ei ole tõendanud võimalikku puuduste kõrvaldamiseks kuluvat summat ning ei ole esitanud hageja vastu vastavat tasaarvestuse avaldust ei enne kohtumenetluse algust ega kohtumenetluse käigus. Kohtu hinnangul leidis tõendamist, et hageja täitis oma lepingulised kohustused suuremas ulatuses ning töödes esinevad puudused olid lepingu mahuga võrreldes ebaolulised. Seega ei saanud kostja keelduda tervikuna oma lepinguliste kohustuste täitmisest VÕS § 111 lg 1 alusel. Eeltoodust tulenevalt kuulus hageja nõue võlgnevuse 749 446 krooni ehk 47 898 euro 27 sendi saamiseks rahuldamisele. Pooled on lepingu p-s 7.7 kokku leppinud viivisemääras 0,5% iga tellija poolt töövõtjale tasumata summalt päevas. Hageja arvestuse kohaselt 3747 krooni 23 senti päevas ja hagi esitamise seisuga on kostja viivituses 1078 päeva 4 039 513 krooni 94 senti. Hageja palus kostjalt välja mõista viivise 47 898 eurot 27 senti. Apellatsioonkaebus Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja saata tsiviilasi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud jätta vastustaja kanda. Pooled vaidlesid selle üle, kas kostja on tööd vastu võtnud. Apellant juhib tähelepanu sellele, et tööde üleandmise – vastuvõtu akt nr 1 ei olnud apellandi poolt alla kirjutatud. Kohus nõustus kostjaga, et tööde üleandmise - vastuvõtmise akti on kostja allkirjastanud üksnes akti kättesaamise kohta, nimetatud aktil puudub kostja allkiri tööde vastuvõtmise kohta. Kohus leidis, et kostja on nii enne kui ka pärast hageja poolt kostjale tööde üleandmist esitanud hagejale teostatud tööde osas erinevaid pretensioone, kuid jõudis valele järeldusele, et VÕS § 638 järgi on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Apellant on seisukohal, et hea usu põhimõttega oleks vastuolus, kui tellija keelduks töö vastuvõtmisest ainult ebaoluliste puuduste tõttu. Kostja ei saanud tööd vastu võtta sellepärast, et hageja tööde kvaliteet ei vastanud lepingule, hinnapakkumisele ja üldtunnustatud kvaliteedi normidele selle tööliigi jaoks. Kohus leidis, et sõlmitud töövõtulepingus ei ole ühtegi normatiivi, juhendit või standardit, millele tööd peaksid vastama. See ei tähenda seda, et tööd ei pea üldse vastama mingitele normidele ja standarditele. Vastavalt ekspertiisis toodud järeldusele hageja ettepanekul teostatud lahenduse järgi töö ei saa saavutada oodatud ja tellitud eesmärke, kuna sellisel kujul

tehtud töö tulemusena maja katus jäi sisuliselt soojustamata ja lisaks sellele, et suurel määral tähtsate tööde tegemata jätmise tulemusena hoone olukord oluliselt halvenes, tõi kaasa sademete jooksmise mööda välisseina, katusekonstruktsioonide lagunemise ja alla kukkumise. Töövõtulepingu sõlmimisel ja ehitustööde teostamisel (töövõtulepingu p. 1.3 kohaselt oli tegemist ehitustöödega) poolte vahel oli aluseks võetud 03.07.2007 hinnapakkumine nr 79050. Arvestades hinnapakkumises toodud tööde nimetusi ja kirjeldust ja tööde mahtu, tellijal oli alust arvata, et töö tulemusena ta saab soojustatud katuse koos uue katusekattega. Lepinguga ettenähtud tööd on praeguse ajani tegemata või vajavad ümbertegemist. Korterelamu Sõpruse 242 katusetööde kvaliteedi ekspertiis sisaldab üle 17 positsiooni, kus on kirjeldatud mittenõuetekohane tööde täitmine. Samas, kohus teeb järelduse, et kostja poolt hagejale esitatud pretensioonid ei ole nii olulised puudused, et kostjal oli õigus keelduda tööde vastuvõtmisest. Sellega maakohus on vastuolus oma otsusega, kuna tunnistab, et kostja pretensioonid kvaliteedi osas on õigustatud. Ekspert TS esitatud selgitustaotluse eesmärk jäi arusaamatuks. Apellandile jäi arusaamatuks, miks kohus talle esitatud selgitustaotluse alusel ei märganud riiklikult tunnustatud eksperdi madalat kvalifikatsiooni ja jätkas temaga tööd, küsides sama eksperdi käest uut ekspertiisi. Kuna kohus toetus otsuses põhiliselt eksperdi järeldustele, siis arvestades ekspertiisi vastuolulisust, pealiskaudsust ja möödarääkimisi, tegi kohus ebaloogilise ja vastuolulise otsuse. Eksperdi selgitustaotluses ekspert tunnistab, et Sõpruse pst 242 katusetööde käigus lisati katusele täiendav soojustuse kiht, seega muudeti piirdekonstruktsiooni ning tegu on EhS mõttes ehitamisega. Tööde olemus on ainus fakt, millest tuleneb otseselt, et tegu oli ehitamisega. Seega maakohus eiras reaalset tõestust, et tegemist on just ehitustööga. Ekspert TS leidis 12.12.2012 selgitustaotluses, et tööde tehnoloogia kirjeldus ei vasta ehitustöödele esitatavatele nõuetele ning kirjeldatud tulemus on omane remondile. Apellandil tekib küsimus eksperdi kompetentsuse osas ja kuidas kohus saab oma otsuse tegemisel toetuda ühe ja sama eksperdi toodud vastuolulistele faktidele ja valedele järeldustele. Maakohtu arvamusel käsitles ka kostja ise tehtavaid töid remondina. Selline järeldus ei ole objektiivne, kuna korteriühistu juhatuse liikmed ei ole juristid või kogenud litsentseeritud ehitajad, kes peavad teadma vahet ehitustööde ja remonttööde vahel. Töö iseloomu määramisel tuleb eelkõige lähtuda selle sisust. Katusele soojustuse paigaldamine vastavalt hinnapakkumisele toob kaasa olulise muudatuse katuse ja hoone konstruktsioonis ja sellepärast peab töö olema tunnistatud ehitustööks vastavalt ehitusseadusele. See, et korteriühistu sisedokumentides on kasutatud terminit remont, ei ole objektiivne tõestus, et tööd olid ka sisuliselt remonditööd. Vastustaja hinnapakkumise p 8 sisaldab tööd - alarõhutuulutite paigaldamine vastavalt projektile. See viitab, et vastustaja teadis projekti koostamise vajadusest ja vajadusest teostada ka tuulutite paigaldamist vastavalt projektile. Seega hageja teadis, et tegemist on ehitustööga, sest vastavalt ehitusseadusele tööd, mis vajavad projekti on ehitustööd. Ekspert käis objektil üks kord ja pühendus olukorraga tutvumisele vaid paar tundi. Ülevaatus ei olnud põhjalik, selle käigus ei ole tehtud mingeid uuringuid, avamisi ja ülemõõtmisi, vaatamata sellele, et tema käsutuses ei olnud mingeid dokumente (fotod, kaetud tööde aktid), mis tõestaksid seda, et töö on tehtud kvaliteetselt ja vastavalt hinnapakkumisele ja töövõtulepingule. Ekspertiisi kohaselt tuleb ebapiisavas mahus ja puudulikult teostatuks lugeda kolmnurkliistude paigaldamine ja ventilatsioonikorstnate remont. Samas on tehtud

hinnapakkumises nimetamata töid. Kuid toimiku materjalidest nähtub, et need tööd tegi apellandi eritellimuse järgi OÜ Nongroto. Vastav leping ja arve oli esitatud eksperdile. Tööde maksumus vastavalt arvele oli 10 412 krooni 44 senti. Kohus ei võtnud seda arvesse ja rahuldas hagi, kuigi arvestades ekspertiisi poolt tuvastatud puudusi, oleks kohus pidanud vähendama nõude suurust tõestatud ulatuses. Hageja poolt on teostamata rida ekspertiisiaktis loetletud töid, mida kohus ei arvestanud: otsaseinte parapettide kõrgemaks ehitamine ja tehniliselt mittevajalike tuulutuskanalite osaline tegemine, kolmnurkliistude paigaldamine. Kohus oleks pidanud nõuet vähendama tegemata tööde võrra. Hinnapakkumise p 11 - korstnate 15 mm niiskuskindlast vineerist uute kattekaante paigaldamine, aluse remont –15 920 krooni +18% käibemaks. Ka selle töö osas on ekspertiis tulnud järeldusele, et töö on enamuses tegemata. Vaatamata sellele ei vähendanud kohus selle summa võrra nõuet. Tehniliselt (eksperdi valel arvamusel) mittevajalike tuulutuskanalite osaline tegemine oli ettenähtud hinnapakkumises, kuid ekspert arvas, et see on lisatöö. Vastustaja hinnapakkumise p 1 näeb ette betoonpinna tasandamist, p 3 näeb ette kergkruusast tasandust. Vastavalt juhatuse liikmete selgitustele maja katus ei vajanud täiendavat tasandamist ja katusel ei olnud veeloike ning läbijookse. See tähendab, et hageja küsis oma hinnapakkumises raha selle töö eest, mida ei olnud vaja teha. Kuid tema ebaprofessionaalse tegevuse tulemusena tekkisid katusele veeloigud ja katus muutis osaliselt kaldeid. Selle tõttu osa sademetest sai võimaluse voolata üle katuse serva mööda maja seina. On arusaamatu, kuidas saab küsida ettenähtud, kuid veel tegemata töö eest raha. Katuse servas madala parapeti ehitamine – need tööd olid ettenähtud hinnapakkumises p 4 – 50 400 krooni + 18km%, kuid jäid tegemata. Hinnapakkumise p 10 - uute äravoolukaevude paigaldamine. Tegelikult paigaldati äravoolukaevud väiksema läbimõõduga, kui olid varem seisnud kaevud, kuid raha küsiti nagu korralikult tehtud töö eest. Hinnapakkumise p 2 on ettenähtud ülespöörded mahus 150 m2, kuid seoses sellega, et madalad parapetid jäid välja ehitamata, ei olnud suures mahus tehtud ka need tööd. Kuna see töö on tegemata, siis ei ole alust nõuda 216 320 krooni + 18% käibemaks. Asjaolu, et apellant ei vaidlustanud hageja nõutud viivist, ei tähenda nõustumist, kuna apellant vaidlustas nõude tervikuna. Apellant on veendunud, et hageja nõue ei muutunud sissenõutavaks, kuna tööd ei olnud tehtud ning apellandil oli õigus loobuda tööde vastuvõtmisest. Seega ei saanud kohus rahuldada nõuet viivise osas. Kohus leidis, et kohtusse hagi esitamise seisuga on kostja viivituses 1078 päeva. Apellant juhib tähelepanu sellele, et hageja pöördus kohtusse viimasel päeval enne aegumistähtaja (3 aastat) möödumist. Sellest võib teha järelduse, et hageja tahtlikult venitas hagi esitamisega, eesmärgiga kasutada võimalust nõuda suuremat viivist. Nõue viivise arvestamise ja väljamõistmise osas ei vasta hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetele. Arvestades kõiki asjaolusid, kahjustab viivise väljamõistmine objektiivselt apellandi huve. Apellandi arvates viivitas ka kohus asja läbivaatamisega, ekspertiisi tegemiseks kulus ligi kaks aastat, mis on ebamõistlikult pikk aeg. Kohus korraldas lohakalt asjaajamist ning ei andnud apellandile võimalust õigeaegselt tutvuda kohtumaterjalidega ja ekspertiisidega, kuna õigeaegselt ei olnud võimaldatud tutvuda materjalidega e-toimiku kaudu. Seega rikuti kostja õigust kaitsele ja asja objektiivsele arutamisele. Vastus apellatsioonkaebusele

Ringkonnakohtu lahend

kostja ei ole nõus töö kvaliteediga. Kostja palus, et veel kord kutsutakse ehitusjärelevalve, et hinnata töö praaki. (I kd, lk 27). 21.12.2007 on kostja tellinud katusetööde kvaliteedi ekspertiisi (I kd lk 28-30), kus on loetletud puudused ja juhtinud tähelepanu, et puudusid kaetud tööde aktid, mistõttu ei ole võimalik hinnata pinna ettevalmistustööde kvaliteeti, samuti puudusid kasutatud materjalide dokumendid. Märgiti, et tegelik tööde kvaliteet ei vasta pakkumuses toodule. 13.01.2008 on kostja juhatuse koosoleku protokollist nähtuvalt arutatud hageja ebakvaliteetset tööd (I kd, lk 38). 30.01.2008 toimus poolte poolt katuse ülevaatus ja tuvastati 8 puudust (I kd, lk 40). Kostja poolt esitatud poolte kirjavahetusest nähtub, et hageja on 12.06.2008 teatanud kostjale, et puudusi hakatakse vastavalt nimekirjale likvideerima ja ehitusjärelevalvet teostavale VI-le tehtud töid ette näitama. Peale puuduste likvideerimist lubas hageja esitada kogu dokumentatsiooni alates sertifikaatidest, lõpetades tuulutuse skeemiga (I kd, lk 39). 07.08.2008 on hageja tunnistanud puudujääke töös ja pakkunud lahenduseks, et ta lepib ehitusjärelevalvega kokku tööde teostamises, et katusetööd oleksid teostatud vastavalt hinnapakkumisele. Lisaks märkis hageja esindaja, et nad ei teosta hinnapakkumise p-s 11 kokku lepitud korstnatele niiskuskindla vineeri paigaldust ja aluse remonti ja selle eest ei pea kostja tasuma (I kd, lk 35). 02.10.2008 on hageja väljastanud kostjale koosoleku protokolli, mille kohaselt oli 09.07.2008 toimunud kostja 21.12.2007 ekspertiisiakti arutelu ja tunnistati puudusi töös ja avaldati soovi koos koostada kostjaga kokkulepe (I kd, lk 39). 15.01.2009 on hageja lubanud puuduse kõrvaldada (loetelu 12 punkti) I kd, lk 43. 02.03.2009 on kostja teatanud, et kokkulepitud puudusi hageja ei ole kõrvaldanud (I kd, lk 41). Seega on maakohus tuvastanud õigesti, et kostja ei ole töid vastu võtnud. Tõendamist leidis, et käesoleva ajani ei ole kostjale aktiga töid üle antud. Kohus luges tuvastatuks, et 26.11.2007 akt on kostja poolt allkirjastatud üksnes akti kättesaamise kohta. Seda asjaolu ei ole vaidlustatud. Samas leidis maakohus, et pooled ei ole kokku leppinud, millistele nõuetele peab töö vastama ja seega pidi kostja töö vastu võtma. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, mille kohaselt oli kostjal kohustus töö vastu võtta, ja sellega, et kohus luges töö vastuvõetuks 26.11.2007. Vaidlust ei ole selles, et osade tööde tegemisest vaatamata kokkulepitule hageja keeldus (I kd, lk 35). Põhjendatud oli kostja tuginemine sellele, et osa töid oli hageja poolt tegemata ja tehtud töös esines hulgaliselt puudusi, s.t töö ei vasta lepingu tingimustele. Töö lepingutingimustele mittevastavust ei saa samastada töö tähtajaks tegemata jätmisega. Ka tegemata tööde eest on maakohus tasu välja mõistnud. Tulenevalt VÕS § 641 lg-st 2 ei vasta töö lepingutingimustele eelkõige siis, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi (osaline või ebakvaliteetne lepingu täitmine). Põhjendatud ei ole maakohtu seisukoht, et kuna töö kvaliteedis ei olnud pooled lepingus kokku leppinud, ei olnud kostjal alust keelduda töö vastuvõtmisest. Asjas leidis tõendamist, et tehtud töö ei vastanud kokkulepitule. Maakohus lähtus oma hinnangus ekspertiisi akti järeldustest, mille kohaselt leidis ekspert, et toimus katuse remont ja kuna eksperti ei teavitatud täiendavatest

läbijooksudest, ning varasemad lekked ei ole seotud katusetöödega, on katuse remont rahuldav. Maakohus on rikkunud TsMS § 232 lg 1, kuna ei ole hinnanud tõendeid kogumis. Eksperdi järeldustes on välja toodud, et osa hinnapakkumises kokkulepitust on hageja poolt tegemata. Sellega ei ole kohus arvestanud. Ekspertiisiaktis on märgitud, et tehtud on hinnapakkumises nimetamata töid- kanalisatsiooni tuulutustorude pikenduste paigaldamine, otsaseinte parapettide kõrgemaks ehitamine jm. Maakohus ei ole hinnanud kostja väiteid ja neid kinnitavad tõendeid, et osa töid tuli puuduste kõrvaldamiseks ja läbijooksude likvideerimiseks teha kolmandatel isikutel. Ekslik on maakohtu seisukoht, et kuna tegemist ei olnud ehituse, vaid väidetavalt remondiga, tuleb hageja töös olevad puudused lugeda ebaolulisteks. Riigikohus on oma lahendites selgitanud, et ehituse töövõtulepingu esemeks on teenuse osutamine tellija kinnisasja suhtes, olgu selleks siis maatükile ehitise rajamine või selle remontimine. Seadusest ei tulene maakohtu põhjendus, mille kohaselt remondi tulemusena ei pea töövõtulepingu objekt vastama samadele omadustele kui ehitatud objekt. Ekslik on maakohtu seisukoht, et kuna katust sai sihtotstarbeliselt kasutada, oli vaatamata tegemata töödele ja tehtud töös esinenud olulistele puudustele kostjal tasu maksmise kohustus. Maakohus on selgitanud, et kostja ei saa kogu tasu maksmisest keelduda üksnes põhjusel, et töös on puudusi. Maakohus ei ole arvestanud, et kostja on tasunud 321 191 krooni. Arvestades puuduste olulisust tehtud töös, tegemata töid, ning et hageja vastutab puuduste eest, oli kostjal seaduslik alus kasutada õiguskaitsevahendina töö vastuvõtmisest keeldumist. Asjas on leidnud tõendamist, et kostja pretensioonid on olnud motiveeritud ja hageja on puudusi tunnistanud, lubades üle aasta kestnud kirjavahetuses korduvalt teha kokkulepitud töö, s.t parandada vead, teha mittenõuetekohane töö ümber, lõpetada osaliselt tegemata tööd ja esitada see vastuvõtmiseks koos tööde aktide, materjali loetelu jm kirjavahetuses kokkulepitud dokumentatsiooniga. Hageja ei ole väitnud, et kostja keeldumine töid vastu võtmast oli põhjendamatu ja hageja on kostja pretensioone ebakvaliteetse töö kohta tunnistanud. Hageja ei ole tõendanud, et ta tegi lepingukohase töö, kusjuures tähtsust omab ka asjaolu, et hageja on lepingut sõlmides ja seda täites tegutsenud oma majandustegevuse raames ja kostja väljaspool seda. Tõendatud ei ole, et hageja on oma lepingulised kohustused täitnud ja täitmist kostjale pakkunud, s.t kostjal on tellijana õigus keelduda hagis nõutud tasu maksmisest. Kostja poolt töö vastuvõtmisest keeldumine oli seaduslik ja hagejal tuli käesolevas menetluses tõendada tasu nõude eeldusena, et ta on puudused töös ja tegemata tööd teinud ja et lepingus kokkulepitu on töö vastuvõtmiseks ja üleandmiseks valmis ning kostja on põhjuseta keeldunud. Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole oma nõuet töövõtulepingu järgi tasumata summa saamiseks tõendanud ja hageja nõue tuleb jätta rahuldamata. Kostjal on alust keelduda ülejäänud tasu maksmisest, kuna hageja ei ole oma lepingulist kohustust täitnud. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Apellatsioonkaebuse rahuldamisel ja otsusega hagi rahuldamata jätmisel jäävad kõik asjas kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus

esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Margo Klaar

Kaupo Paal

Ulvi Loonurm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.