Tsiviilasi nr 2-13-18294
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Annemarie Gerassimov
Määruse avalikult teatavaks- 24. märtsil 2014. a, Valga kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-13-18294
Tsiviilasi
xxxxxx AS Eesti filiaali hagi L. K. väljamõistmiseks.
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine ja riigilõivu tagastamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
vastu võlgnevuse
-
hageja xxxxxx AS Eesti filiaal (registrikood xxxxxxxx, asukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx);
-
hageja esindaja D. N. (xxxxxxxxxxxxxxx AS, asukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, e-post x);
-
kostja L. K. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx-xxxxxxxx);
-
kostja esindaja riigi õigusabi korras advokaat R. H. (Advokaadibüroo xxxxxxxxxxxxx, asukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, e-post x). Kirjalik menetlus Menetlus
nimetatud tähtpäeva saabumist. Juhul kui kostja ei täida sõlmitud kokkulepet võla tasumiseks nõuetekohaselt ja igakuiselt tähtaegselt, sh jätab tähtaegselt tasumata kasvõi ühe osamakse, on kostja koheselt kohustatud tasuma hagejale kogu kompromissilepingus kokkulepitud võlgnevuse jäägi. Kostja poolt kokkuleppe rikkumise korral on hagejal õigus käsitleda kompromissi kui täitedokumenti ning edastada see täitmisele kogu tasumata võla ulatuses.
Jätta kompromissis nimetamata menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Pooled on välistanud määrusele määruskaebuse esitamise õiguse.
Tartu Maakohtu menetluses on xxxxxx AS Eesti filiaali hagi L. K. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. 12. märtsil 2014. a esitasid pooled Tartu Maakohtule poolte vahel sõlmitud kompromissi ja palusid kohtul kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada.
Kohtu seisukoht menetluse lõpetamise ja kompromissi kinnitamise osas. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 430 lõike 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus on seisukohal, et 12. märtsil 2014. a xxxxxx AS Eesti filiaali ja L. K. vahel sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada, kuna see ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning kompromiss on täidetav. TsMS § 428 lõike 1 punkti 4 alusel lõpetab kohus antud asjas menetluse. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).
Kohtu seisukoht riigilõivu tagastamise osas. TsMS § 150 lõike 2 punkti 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lõike 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hageja esindaja on avaldanud kohtule, et ta soovib menetluses tasutud riigilõivust poole tagastamist. Hageja esindaja tasus 24.04.2013 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 45 eurot Rahandusministeeriumi kontole viitenumbriga 2900072369 ja täiendavalt hagiavalduse esitamisel 06.08.2013.a riigilõivu 80 eurot Rahandusministeeriumi kontole viitenumbriga 2900072699, kokku 125 eurot. Hagejale tuleb tagastada TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel riigilõiv summas 62.50 eurot seoses kompromissi sõlmimisega. Hageja esindaja palub riigilõivu tagastada xxxxxxxxxxxxxxx AS arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxx (AS Swedbank). Kohtu seisukoht määruskaebuse esitamise osas. TsMS § 661 lõike 4 kohaselt poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kohtule avaldanud, et loobuvad kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õigusest TsMS § 661 lõike 4 alusel.
Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 168 lg 3, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromissist nähtub, et kostja kohustub hüvitama hagejale poole riigilõivust ning kompromissis nimetamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Arvestades poolte kokkulepet menetluskulude osas, jätab kohus kompromissis nimetamata menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.