Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

koostöölepingu sõlmimine ja eeldatav tulu saamine, mis kostja süü tõttu jäi ära. Hageja palgatulu oleks olnud vähemalt 500 eurot kätte. Samuti soovib ärajäänud reisipiletite rahalist kompenseerimist summas 40 eurot. Hageja moraalne kahju seisneb selles, et hageja ja XXXOÜ vahelised võimalikud töösuhted on rikutud, hageja on jäänud ilma potentsiaalsest tööandjast. Hageja soovib moraalse kahju kompensatsiooni 1 000 eurot. Kostja vastus Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Puudub vaidlus, et hageja teostas reisi broneeringu 23.04.2013 kell 08.00 Tallinnast väljuvale reisile ning kell 14.00 Helsingist väljuvale reisile. Kostja asendas hageja broneeringud kliendikaardile uute piletitena ning pikendas hageja kaardi kasutamise tähtaega. Kostja pakkus hagejale reisi ärajäämise päeval võimalust kasutada reisimist teiste laevakompaniide laevadega, kuid hageja keeldus sellest. Vastavalt reisitingimustele puudus kostjal piletite hüvitamise kohustus. Hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist saamata jäänud tulu näol, ega seda, et reisi eesmärk oli töölähetus Soome Vabariiki. Maaklerileping on sõlmitud 22.04.2013, kuid broneering teostati 28.03.2013, mil hagejal ei olnud lepingulist suhet XXXOÜ-ga. Kuna hageja keeldus kasutamast võimalust sõita väidetavale töökohtumisele teise laevakompanii laevaga, siis on hageja ise toonud kaasa väidetava tulu saamise võimaluse kaotamise. Mittevaralise kahju hüvitamise nõue on põhjendamatu, hageja on 27.09.2013 ja 12.10.2013 avaldanud müügikuulutused (t lk 110-111), millest nähtuvalt on hageja teostanud maaklerlepingu pooleks oleva ettevõtte toodete müüki pärast kaebuse aluseks olnud reisi ärajäämist. Hageja seisukoht kostja vastuse osas Kostja pakkus hagejale reisi teise laevakompanii laevaga, kuid hageja pidi olema Espoos 23.04.2013 hommikul kell 10.00. Hilisema laevaga kohale jõudmine ei oleks võimaldanud kokkulepitud kohtumisest osa võtta. Ilmumata jätmine jättis negatiivse mulje ning hagejaga ei soovitud enam koostööd teha. Uusi pileteid hageja ei soovi, kuna hageja ei soovi kostja teenuseid mingil juhul kasutada. Koostööpartneriga pidas hageja läbirääkimisi nii telefonitsi kui ka välismaal viibides. Kostja poolt nimetatud müügikuulutused on aastal 2013 olnud mitteaktiivsed ning nende kaudu pole ühtegi tehingut tehtud. Hageja ei tee OÜ-ga XXX koostööd alates 23.04.2013. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 kohaselt võib asja lahendada lihtmenetluses. Hageja põhinõue ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole. Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis ja pooled ei ole taotlenud ärakuulamist. Kohus lahendab asja lihtmenetluses istungit pidamata. Puudub vaidlus, et hageja broneeris XXX AS laevale reisi, mis pidi toimuma 23.04.2013 (t lk 14, 44) ning et nimetatud päeval väljumisi ei toimunud. Samuti puudub vaidlus, et hageja on pöördunud lahenduse leidmiseks kostja ja Tarbijakaitseameti poole (t lk 1-13, 18-26, 48-49, 52-62, 64-65), samuti järelpärimisega XXX AS-i poole (t lk 16, 47). Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. Kohus käsitleb esmalt nõuet kompenseerida ärajäänud reisi piletite maksumus, seejärel kahju hüvitamise nõudeid. Puudub vaidlus, et laevapiletite maksumuseks oli kokku 40 eurot. Nimetatud asjaolu on tõendatud broneeringu kinnitusega (t lk 14, 44). Kostja vaidleb nõudele vastu, kuna tal puudub piletite rahas

hüvitamise kohustus ning ta on asendanud hageja broneeringu seeriakaardil uute piletitega, lisaks pikendanud seeriakaardi kehtivusaega. Pooltevaheline suhe vastab reisijaveolepingu tunnustele. Kaubandusliku meresõidu seaduse (KMSS) § 59 lg 1 sätestab: „mere-reisijaveoleping on veoleping, millega üks pool (vedaja) kohustub teise poole ees vedama meritsi sihtkohta ühe või mitu isikut (reisija) koos pagasiga või ilma selleta. Teine pool kohustub maksma selle eest tasu (reisitasu). Mere-reisijaveolepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses reisijaveolepingu kohta sätestatut käesolevas peatükis sätestatud erisustega.“ Võlaõigusseaduse (VÕS) § 824 lg 1 kohaselt „reisijaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise lepingupoole ees vedama ühe või mitu isikut (reisija) sihtkohta koos pagasiga või ilma, teine lepingupool aga maksma tasu (veotasu)“. Kostja poolt kliente reisi ärajäämisest teavitavate sõnumite (t lk 15, 17, 45-46) kohaselt ei toimunud väljumisi teatud päevadel ja teatud kellaaegadel seoses sõidugraafiku muudatusega. Kostja üldiste reisitingimuste (t lk 112-122) kohaselt tagastatakse reisi tühistamise korral pileti hind ühe kuu jooksul, v.a juhul kui klient on ise broneeringut muutnud (märgitud nii üldtingimuste esimesel leheküljel kui ka punktis 4). Seeriapileti omanikule ärajäänud reisi eest raha ei tagastata, selle asemel pakutakse võimalusel suunamist lepingulistele laevadele või võimaldatakse broneeritud reisi kasutada seeriapileti kehtivusaja lõpuni (tingimuste punkt 5.1). Kohtu hinnangul on tingimus, mille kohaselt ei tagastata seeriapileti omanikule ärajäänud reisi eest raha, tühine vastuolu tõttu VÕS §-ga 829 (koostoimes VÕS §-ga 853). VÕS § 829 lg 1 ja 2 sätestavad: „kui vedaja teatab teisele lepingupoolele, et sõidukit ei anta ette kokkulepitud ajaks, samuti juhul, kui sõidukit ei ole ettenähtud ajaks ette antud, võib teine lepingupool lepingust taganeda. Lepingust taganemiseks ei pea täiendavat tähtaega andma“. VÕS § 853 kohaselt on käesolevas jaos sätestatuga võrreldes vedaja vastutust välistav või seda piirav, samuti vedaja tõendamiskohustust kergendav kokkulepe tühine. VÕS § 116 lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 116 lg 2 p 2 kohaselt on mh olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist, kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Kohtu hinnangul on reisi ärajäämine oluline lepingurikkumine kuna vähemalt eelduslikult on lepingupoolel huvi reisida konkreetsel päeval ja kellaajal ning reisi ärajäämisel langeb ära ka isiku huvi lepingu jätkamise osas. VÕS § 189 g 1 järgi võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Kuivõrd hageja on tasunud reisi eest, tuleb iseenesest talle reisi maksumus kui lepingu alusel üleantu tagastada. Kuigi reisi ärajäämisel võib ka võimaldada kasutada reisi teine kord, mis samuti võimaldab ärajäänud reisi hüvitada, ei saa keelduda reisimaksumuse tagastamisest rahas. Kohus ei pea ka põhjendatuks, et seeriapiletiga reisijaid ning üksikreisijaid koheldakse reisi ärajäämise korral erinevalt. Seeriapileti olemasolule vaatamata ei pruugi isikul hilisema reisi suhtes huvi olla. Eeltoodust tulenevalt on tingimuste punkt 5.1 seadusega vastuolus osas, milles ei võimaldata ärajäänud reisi eest tasutud piletiraha tagastamist. Järgnevalt tuleb kontrollida, kas hageja on lepingust taganenud. Taganemine toimub avalduse tegemisega teisele poolele (VÕS § 188 lg 1) mõistliku aja jooksul. Hageja on esitanud 14.05.2013 kostjale adresseeritud kaebuse (t lk 50-51), mis on toimiku materjalide kohaselt saadetud kostjale samal päeval (t lk 1). Hageja esitatud nõuetega seonduvalt on poolte vahel toimunud e-kirjavahetus 10-11.06.2013. Kohtu hinnangul saab kaebust kostjale käsitleda

taganemisavaldusena, kuivõrd hageja on kaebuses väljendanud oma nõuet mh piletiraha tagastamiseks, millest oli võimalik üheselt järeldada, et hageja ei ole huvitatud uuest reisist. Avaldus on esitatud ka mõistliku aja jooksul. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul hageja reisijaveolepingust kehtivalt taganenud. Reisi ärajäämisel võib taganemisõigust kasutada igal juhul, olenemata kostja poolt sõnumite saatmisest või mittesaatmisest. Sõnumite saatmise osas ei nõustu kohus hageja seisukohaga, et kostja oleks pidanud hagejale helistama ning teatama reisi ärajäämisest. Kohus on seisukohal, et sõnumite saatmise näol on tegu piisava informeerimisega ning kliendil, kui huvitatud poolel, on lisaks võimalus kontrollida, kas reis toimub või mitte. Kuivõrd hageja ei ole kasutanud kostja poolt ärajäänud reisi asemel pakutud uusi pileteid, kuulub hagi piletite eest tasutud raha hüvitamise nõudes rahuldamisele. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja piletite maksumuse summas 40 eurot. Järgmiseks on hageja esitanud nõude kahju hüvitamiseks, mis seisneb saamata jäänud tulus 500 eurot ning mittevaralises kahjus 1 000 eurot. Hageja ja XXXOÜ vahel on sõlmitud maaklerileping nr L2204-1 (t lk 28-30, 63, 66). Eelnevalt oli kokku lepitud eeldatav tulu saamine, mis kostja süü tõttu jäi ära. Hageja palgatulu oleks olnud vähemalt 500 eurot kätte. Kostja hinnangul ei ole nõue tõendatud, maaklerileping on sõlmitud hiljem kui on broneeritud reis. Kuna hageja ei olnud nõus sõitma kohtumisele teise laevaga, on hageja ise toonud kaasa tulu kaotamise. Mittevaralise kahju nõue tuleneb sellest, et hageja on jäänud ilma potentsiaalsest tööandjast. VÕS § 829 lg 2 kohaselt peab vedaja hüvitama sõiduki vedamiseks ette andmata jätmisest tekkinud kahju. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohtu hinnangul tuleb hagi kahju hüvitamise nõuete osas jätta rahuldamata. Kahju hüvitamise eelduseks on kostjapoolne lepingu rikkumine, mis ei ole vabandatav; kahju tekkimine ning põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel; kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga; kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav. Kostja ei ole täitnud oma peamist reisijaveolepingust tulenevat kohustust vedada sihtkohta reisija. Kostja vabaneb kahju hüvitamise nõudest siis, kui kohustuse rikkumine on vabandatav. VÕS § 103 lg 2 esimese lause järgi on kohustuse rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Kuna VÕS § 103 lg 1 kohaselt eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav, tuleb rikkumise vabandatavust tõendada kostjal. Kostja ei ole sellistele asjaoludele tuginenud ning ka klientidele saadetud sõnumitest ei nähtu, et reisi ärajäämise põhjuseks on vääramatu jõu (asjaolu, mille olemasolu või kulgu ei saanud võlgnik mõjutada) esinemine. Seega on kostja rikkunud kohustust ja rikkumine ei ole vabandatav. Järgmiseks eelduseks on kahju tekkimine hagejal ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel. VÕS § 128 lg 4 kohaselt „saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises.“ VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist

valu ning kannatusi. VÕS § 127 lg 4 järgi isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Esmalt märgib kohus, et mittevaraline kahju hõlmab VÕS § 128 lg 5 järgi eelkõige isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi ning seetõttu tuleb mittevaralise kahju kompenseerimine kõne alla eelkõige tervisekahjustuse tekitamise, surma põhjustamise ning isikuõiguste rikkumise korral. Kohtu hinnangul ei saa lepingupartnerist ilmajäämist pidada mittevaralise kahju hüvitamise aluseks. Lepingupartnerist ilmajäämine võib kaasa tuua majanduslikke probleeme, mis on rahaliselt hinnatavad ning mida seetõttu saab käsitleda varalise kahjuna. XXXOÜ ja hageja vahel sõlmitud maaklerilepingu kohaselt leppisid nimetatud lepingu pooled kokku välislähetuses sõlmitud müügilepingu allkirjastamise puhul maaklerile tasuks minimaalselt 500 eurot (punkt 3.7). Hageja pidi esindama käsundiandjat müügikõnelustel ja –lepingu sõlmimisel Soomes 23.04.2013 toimuvatel läbirääkimistel (punkt 3.8). Nimetatud punktide alusel ei saa kohtu hinnangul asuda seisukohale, et hageja oleks tõenäoliselt tulu saanud, kui laevareis oleks toimunud. Tulu saamine on seotud maaklerlepingu kohaselt kliendiga müügilepingu sõlmimisega. Läbirääkimiste aja kokkuleppimine ei tähenda, et lepingu sõlmimine on kindel või isegi tõenäoline. Esitatud tõendite alusel ei saa kohus asuda seisukohale, et kui reis ei oleks ära jäänud, oleks hageja tõenäoliselt sõlminud kliendiga lepingu ning saanud tulu. Samuti ei saa asuda seisukohale, et potentsiaalsest lepingupartnerist ilmajäämise tõttu on tekkinud kahju. Lepingupartner ei olnud kindel, seega ei ole saanud tekkida ka kahju. Kahju võinuks tekkida näiteks juhul, kui hageja oleks kindlast lepingupartnerist ilma jäänud. Kahju hüvitamise tagajärjeks ei saa olla hageja seadmine paremasse olukorda võrreldes lepingu täitmisega. Kuivõrd hagejale ei ole kahju tekkinud saamata jäänud tulu ega lepingupartnerist ilmajäämise tõttu, jätab kohus kahjunõuete osas hagi rahuldamata. Otsuses nimetamata tõendid (müügikuulutused, kõneeristused, erinevate reiside broneeringud) jätab kohus arvesse võtmata kuna need on asjassepuutumatud. Kohus märgib täiendavalt ka seda, et kui ka kahju oleks tekkinud, ei kuuluks see hüvitamisele kostja poolt. Käesoleval juhul oleks kahju tekkinud lepingulise kohustuse rikkumisest. VÕS § 127 lg 2 järgi kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Lepingut rikkunud isik ei vastuta sellist liiki kahju põhjustamise eest, mille tekkimist lepingu täitmine ei pidanud ära hoidma. Reisijaveolepingu täitmise eesmärk ei ole ära hoida reisija võimaliku tuluallika kaotamine. Seega ei ole täidetud tingimus, et kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga. Lisaks juhib kohus tähelepanu sellele, et kahjuhüvitise määramisel arvestatakse ka hageja osa kahju tekkimisel (VÕS § 139 lg 1). Antud olukorras on hageja pakkunud suunamist teisele laevale, kuid kostja ei ole pakkumist vastu võtnud. Kohtu hinnangul võib see viidata sellele, et hageja on ise jätnud tegemata toimingu, mis oleks võinud kahju vähendada. Kohtule ei ole teada, et hageja oleks palunud kohtumise edasilükkamist ning seega jõuda kohtumisele teise laevaga. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 40 eurot. Kahju hüvitamise nõude 1 500 eurot osas jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotamisel lähtub kohus TsMS § 163 lg-st 1, mille kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.