2-14-3511/7 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

10.Määrus teha teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saata Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Pärnu linna jaoskonda. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse võlgnik või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja pankrotiavaldus 24.01.2014.a esitas võlgnik avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgniku vara kokku 902 500.00 euro väärtuses, kohustused moodustavad kokku 1 456 392.00 eurot. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. 29.01.2014. a määrusega nimetas kohus XXXOÜ ajutiseks halduriks Kristo Tederi. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada XXXOÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Kristo Tederi. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on vara 902 500 eurot väärtuses, võlgniku kohustuste mahuks on vähemalt 2 504 116.47 eurot. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Vastavalt Äriseadustiku § 180 lg 51 osaühingu juhatus kohustatud viivitamatult esitama kohtule pankrotiavalduse kui osaühing on maksejõuetu. Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli osaühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 2 500 eurot. Sellest hetkest alates, mil võlgniku netovara vähenes alla 2 500 euro, oli võlgniku juhatuse liikmel vastavalt äriseadustiku §-le 171 lg 2 p 1 kohustus kutsuda kokku osanike koosolek. Võlgnik on asutatud juhatuse liikme selgituse kohaselt investeerimistegevuseks. 02.10.2013 on omandatud kinnistu asukohaga XXX . Pankrotiavalduse esitamise hetkeks võlgnik seoses kinnistuga tulu ei olnud teeninud. Pankrotiavalduse esitamise seisuga võlgnikul teadaolev majandustegevus puudus. Võlgniku lühikesest tegutsemise ajast tulenevalt ei ole veel tekkinud kohustust majandusaasta aruannete esitamiseks. Seetõttu puuduvad andmed, mille osas oleks võimalik läbi viia finantsanalüüs ja

millest tulenevaid andmeid oleks võimalik seostada maksejõuetuse tekkimise põhjustega. Ajutise halduri hinnangul muutus võlgnik maksejõuetuks hiljemalt hetkel, mil XXX OÜ hakkas kolmandate isikute kohustuste katteks realiseerima võlgniku kinnistule seatud hüpoteeki. Ajutise halduri hinnangul on pankrotiavaldus esitatud õigeaegselt. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku maksejõuetus on tingitud sellest, et investeerimiskokkulepped jäid realiseerumata. 02.10.2013. a sõlmis võlgnik kokkuleppe, mille käigus loovutas temale kuuluvad hüpoteegid ja omandas kinnistu aadressil XXX. Tehingu tegemise täpsed asjaolud vajavad edasises pankrotimenetluses täpsustamist. Ajutise halduri käsutuses oleva informatsiooni kohaselt tuleb maksejõuetuse tekkimise põhjuseks lugeda käesolevas menetlusstaadiumis muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutine haldur on tuvastanud, et 02.10.2013. a lepingu alusel on võlgnik omandanud OÜ-lt XXX kinnistu asukohaga XXX . Kinnistu eest tasuti 900 000 eurot. Lepingu p 5.2. kohaselt loovutas võlgnik esimesel järjekohal asuva hüpoteegi summas 18 017 400 krooni täielikult ja tasuta XXX OÜ-le. 02.10.2013. a leping vajab pankrotimenetluses põhjalikku õiguslikku analüüsi. Ajutise halduri hinnangul võivad esineda tehingu tagasivõitmise alused PankrS § 111 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on kohustatud juhatuse liige XXXning PankrS § 90 ja § 19 lg 3 alusel ka endised juhatuse liikmed XXX ja XXX. Ajutine pankrotihaldur Kristo Teder on esitanud tasunõude 17,5 töötunni eest kokku summas 1 890 eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 1 890 eurot ja tehtud kulutuste eest 76.80 eurot. Kohus rahuldab ajutise halduri tasu taotluse PankrS § 23 alusel. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.