Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue 18.04.2012 hageja leidis, et korteris on toimunud veekahju, mille põhjustas hoone välisseina kaudu sademevee valgumine läbi seina vuukide tema korterisse ja tekitas sellega korteri siseviimistlusele ja kodusele varale kahju. Hageja pöördus XXXAS-i poole, kust sai 30.05.2012 kahju hüvitamisest keeldumise teate nr 10-2/1585. Keeldumise põhjus oli, et niiskus tungis korterisse läbi maja välisseina ning antud juhul ei ole tegemist ühekordse sündmusega, vaid tegemist on niiskusega, mis on pikaajaliselt korterisse imbunud ning see ei kuulu kindlustuslepingu alusel hüvitamisele, viidates XXXAS-i kodukindlustuse tingimuste punktile 12.1, mille kohaselt kindlustusjuhtum on ootamatu ja ettenägematu kindlustuslepingus määratletud ühekordne sündmus, mille saabumisel on kindlustusandjal kohustus tasuda kindlustushüvitist vastavalt kindlustustingimustele. Samade tingimuste punkti 11.3 kohaselt koguriskikindlustusega ei ole kindlustatud kahju, mis on tekitatud pikaajalise protsessi kestel. Selles teates kindlustusandja viitab 19.04.2012 sündmuskoha ülevaatuse aktile, mis on allkirjastatud KÜ juhatuse esimehe poolt, kus on fikseeritud, et niiskus tungis korterisse läbi maja välisseina. Hageja pöördus korteriühistu poole avaldusega hüvitada kahju vastavalt hageja abikaasa koostatud kalkulatsioonile, nõustudes ehituskaupluse materjalide hinnaga. Vastavalt VÕS §-le 1043 teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Hageja pöördus abi saamiseks Lasnamäe Linnaosa valitsuse poole, kust sai vastuse, et sellise kahju peab hüvitama korteriühistu. Kostja ei ole reageerinud ning pärast juristi pöördumist kostja poole hageja sai teada, et korteriühistut ei hüvita kahju, et mitte luua pretsedenti teiste korteriomanike jaoks. Dokumentide ettevalmistamiseks kohtusse hageja pöördus ehitusfirma XXX OÜ poole, kes tegi remondi hindamisprojekti. Vastavalt nende poolt koostatud 15.03.2013 hinnapakkumisele nr 22 on tekitatud kahju remontimiseks koos tööga ja materjalidega kokku vaja 2137,20 eurot. Vastavalt VÕS §127 lg-le 1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud ja sama paragrahvi lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 2 järgi on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju, mis sama paragrahvi lg 3 järgi hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS §132 lg 3 järgi, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui VÕS §127 kehtestatud põhimõtted kaitsevad üldisel kahju hüvitis kohustuse kaudu kahjustatud isiku vara väärtust, siis VÕS §132 mõte on kaitsta kahjustatud isiku vara koosseisu säilimist järelikult lähtutakse asja kahjustamise korral kahjuhüvitise kindlaksmääramisel eelkõige vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste suurusest ehk terviklikkuse taastamise kulust (RKTKo 3-2-1-121-08, p15). Seinad on TsÜS § 55 järgi ehitise oluline osa ja kaasomandi esemeks KOS § 1 lg 2 mõttes. Vastavalt KÜS § 2 lg-le 1 on korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamine korteriühistu eesmärgipärane ülesanne. Seega oli KÜ XXXesmaseks kohustuseks hoolitseda ühise omandi

korrapärase majandamise eest. Majandamine tähendab KÜS § 15 ja § 15-1 järgi muuhulgas eluruumi remont, milleks korteriühistuseaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Seega on seinte remont KÜ majandustegevusest tulenev kohustus. Hageja leiab, et KÜS § 2 lg 1 kohaselt korteriühistu on korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. KÜ saab igakuiselt korteriomanikelt remondiraha jm, seega kõik korteriomanikud osalevad ja vastutavad juhatuse tegevuses ja nende tegevuse eest ja seega KÜ peab esindama korteriühistu liikmete ühiseid huve. Hageja palus esitada korteriühistut akti, mis oli koostatud KÜ juhatuse poolt, selleks, et tõendada, et kahju oli põhjustatud hoone välisseina kaudu sademevee valgumisega läbi vuukide tema korterisse. Kui hageja proovis kohtuväliselt asja lahendada, kinnitas ka juhatus, et paljudes korterites oli vuukide kaudu tekitatud kahju. Seega KÜ juhatus ise kinnitas, et selline probleem majas oli olemas. Seda fakt hageja tõendab ka kindlustusfirma aktiga, kindlustusfirma esindaja käis kohapeal ja fikseeris asjaolud. Kindlustusfirma märkis, et tegemist on pikaajalise niiskuse imbumisega korterisse, mitte ühekordse veekahjuga ning selle tulemuseks oli välisseina ja lae ristumisnurgas veekahju jälg. Paljasõnaline on kostja väide, „et väike veekahju jälje välisseina ja lae ristumisnurgas võib selle põhjustada ka ülemise korruse veekahju, või asjaolu, et hageja hoiab kokku küttekulusid ja ei küta oma korterit piisavalt, mille tulemusena tekib korterisse rõskus ja niiskus“, kuna kütet saab hageja kostja kaudu, nagu ka teised korterid. Hageja tellis OÜ XXX hinnapakkumise ruumi remontimiseks seoses veekahjuga. OÜ XXX teatas, et see pakkumine on tehtud seoses näiliku, aga võib olla ka varjatud probleemiga, näiteks hallitus tapeetidel või lae all. Hagejal oli ruumis kõik tehtud ühes toonis ja kui vahetatakse tapeedid, siis vanad püstikud ei sobi, aga hageja kohe peale kahjujuhtumist käis poes ja otsis endale sobivat värvi tapeeti, aga ei leidnud. Hageja väitis nii kindlustusfirmale kui ka KÜ-le, et varem midagi ei olnud ja koheselt, kui leidis veelekke, teatas nii kindlustusfirmale kui ka KÜ-le ja kutsus mõlemad kohale. Seega hageja kuidagi enne ei saanud midagi teha, kuna ei teadnud, et selline olukord võib tekkida. Hageja palub jätta kostja taotluse VÕS § 140 kohaldamise kohta rahuldamata, kuna leiab, et liikmete poolt moodustatud KÜ eesmärk on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ühine majandamine, sh ka ühisomandi remontimine ja hooldamine. Kostja väide, et hageja võõrandas oma korteriomandi on õige, kuid ei vasta tõele, et ei ole enam tegemist hageja õiguste rikkumisega, kuna hagejale jäi kohustus remontida tuba. Seega tekitatud kahju peab olema hüvitatud. Esitatud fotodega hageja tõendab, et terves toas on vaja teha remont, kuna seda ei saa teha osaliselt. Seda fakti saab kinnitada tunnistaja, OÜ XXX hinnapakkumise nr 22 koostaja XXX, kes oli kohapeal ja nägi seina, kust tekkis kahju ja saab selgitada, miks on vaja remontida terve ruum. Toas on ripplagi ja ühte plaati maha võtta ei ole võimalik. Pakkumine oli koostatud teadmata reaalset olukorda ripplaega. Hageja peseb kaks korda aastas aknaid ja sügisel, võttes kardinad akna eest, ei leidnud mingeid plekke. See kahju ei saanud tekkida niiskuse tõttu, vastasel juhul kahju oleks olnud tekkinud tervele seinale, aga mitte ainult toa nurgas.

Ilmajaama (ilm.ee) andmetel 17.04.2012 aastal nihkus tsükloni kese piki Peipsi järve Karjala ja Soome kohale. Öösel sadas läbisegi nii lund, lörtsi kui vihma (2-7, põjarannikul kuni 12 mm), päeval jäi sajuhooge vähemaks. Põhjatuul ulatus öösel 10-16 m/s, hommikuks pöördus läänekaarde ja andis järele. Öine õhutemperatuur oli 0..+2, päevane +4..+8 °C. 18.04.2012 taandus madalrõhkkond ühes nõrgenevate sajuhoogudega põhja poole ning lõunast lähenes kuivem kõrgrõhuala. Tuul puhus edelast ning iilid ulatusid rannikul 8-12, saartel 14 m/s. Öine õhutemperatuur oli 0..+3, päevane +4..+9 °C. Kostja väited, et „XXX AS otsusest ilmneb, et tegemist ei olnud 18.04.2012 asetleidnud veekahjuga, vaid pikaajalise niiskusega ruumis“, ei vasta tõele, kuna vastavalt XXXAS 30.05.2012 teatele nr 10-2/1585 punktis 2 on kirjas, et „Teie ja korteriühistu juhatuse esimehe poolt allkirjastatud aktis on fikseeritud, et niiskus tungis korterisse läbi maja välisseina“. Kostja väide, et hageja ei ole kütnud oma ruume ei vasta tõele, kuna majas on keskküte ja kütmisega tegeleb korteriühistu, järelikult väga niiskete korterite eest vastutab korteriühistu. Kostja esitas hagejale e-kirja, kus tema kinnitas, et paljudes korterites on tekkinud kahju. Ei ole tähtis, et avaldused on erinevatelt korteritelt, mis ei ole ühest trepikojast ega ole seotud sama seinaga. See ainult kinnitab, et majas kõik vuugid ja seinad vajavad remonti. Hageja oma hagiavalduses kirjutab, et tema 18.04.2012 leidis, et korteris on toimunud veekahju, mille põhjustas hoone välisseina kaudu sademevee valgumine läbi seina vuukide tema korterisse ja tekitas sellega korteri siseviimistlusele kahju. Hageja ei ole kunagi väitnud, et veekahju tekkis just 18.04.2012. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks kahjuhüvitis summas 2137,20 eurot ja kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu. Hageja on esitanud hagi deliktilisel alusel (VÕS § 1043). Kostja on seisukohal, et hageja saaks esitada korteriühistu vastu nõude siis, kui korteriühistu oleks jätnud täitmata mõne konkreetse üldkoosoleku otsuse või põhikirjast tuleneva konkreetse kohustuse. Deliktilist nõuet hagis esile toodud asjaolude pinnalt aga esitada ei saa. Korteriühistu ei ole iseenesest vastutav, kui väidetav veeleke on toimunud korteriomanike kaasomandi esemest tingituna, sest kaasomandi ese kuulub kõigile korteriomanikele (kaasomanikele). AÕS § 75 lg 1 kohaselt kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Seega vastutavad korteriomandite kaasomanikud kaasomandi eseme eest ühiselt ja seda vastavalt igale kaasomanikule kuuluva osa suurusest lähtudes. Kui kahju on tõepoolest tekkinud korteriomanike kaasomandieseme tõttu, siis sellisel juhul tuleks hagi esitada kõigi korteriomanike vastu, mitte aga ühistu kui juriidilise isiku vastu. Kostja on seisukohal, et hageja on esitanud hagi vale isiku vastu. Hageja on avaldanud hagis, et 18.04.2012 leidis hageja, et korteris on toimunud veekahju, mille põhjustas hoone välisseina kaudu sademevee valgumine läbi vuukide tema korterisse. Kostja nimetatud hageja väitega ei nõustu. Esiteks on kostja seisukohal, et 18.04.2012 ei ole veekahju toimunud ja teiseks ei nõustu kostja sellega, et selle tingis sademevee valgumine läbi vuukide. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega lasub esmalt hagejal kohustus tõendada a) et 18.04.2012 leidis aset veekahju, et b) väidetava veekahju põhjuseks oli hoone välisseina kaudu sademevee valgumine, läbi vuukide, hageja korterisse. Hageja ei ole tõendanud, et 18.04.2012 leidis aset veekahju, samuti on tõendamata väidetava veekahju põhjus (väidetavalt vee imbumine vuukide vahelt). Hageja poolt hagiavalduse lisana esitatud kindlustusandja seisukohast tulenevalt oli tegemist hoopis pikaajalise niiskuse

imbumisega korterisse, mitte ühekordse veekahjuga ning selle tulemuseks oli välisseina ja lae ristumisnurgas väike veekahju jälg ning seinast lahti tulnud tapeet (XXXAS vastuse p.2 esimene lõik). Arvestades, et väike veekahju jälg on välisseina ja lae ristumisnurgas, võib selle põhjustada ka ülemise korruse veekahju, või asjaolu, et hageja hoiab kokku küttekulusid ja ei küta oma korterit (tegemist on otsakorteriga) piisavalt, mille tulemusena tekib korterisse rõskus ja niiskus. Kostjale teadaolevalt ei kasutanud 2012.a. ja sellele eelnevalt hageja ise antud korterit püsivalt, mistõttu oli see pidevalt kütmata. Hageja enda poolt esitatud tõenditega on ümber lükatud hageja poolt esitatud väide veekahju tekkimisest 18.04.2012 (tõenditest ilmneb, et tegemist võis olla pikaajalise niiskuse imbumisega). Samuti on täiesti tõendamata, et väike veekahju jälg lae ja välisseina ristumisnurgas oli tingitud kaasomandieseme ebapiisavast korrashoiust ning et kahju tekkis sademevee läbijooksust vuukide kaudu. Hageja on esitanud oma kahjunõude VÕS § 1043 alusel. VÕS § 1043 sätestab , et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud kostja poolset süülist käitumist, mis oleks võinud põhjustada kahju tekkimise ega ka viidanud sellele, millise seadusest tuleneb kostja deliktiline vastutus. Hageja tugineb Lasnamäe Linnaosa valitsuse seisukohale, et kahju peab hüvitama korteriühistu. Kostja leiab, et see seisukoht ei ole siduv, kuna linnosavalitus ei ole isik, kellel on õigus otsustada kahju hüvitamise kohustuse panekut teistele isikutele. Lisaks on ka selline linnaosavalitsuse seisukoht käesolevas tsiviilasjas esitamata ja tegemist on hageja järjekordse paljasõnalise väitega. Hageja ei ole tõendanud kahju suurust. Hageja on esitanud OÜ XXX hinnapakkumise, kuid puudub mistahes info selle kohta, milline oli väidetava kahju suurus/ulatus. Vastavalt XXXAS sündmuskoha ülevaatusele oli kahju ulatuseks väike veekahju jälg lae ja välisseina ristumiskohas ning lahtine tapeet. Seega on kahju praktiliselt olematu ja sellise kahju hüvitamise kulu ei saa olla 2137,20 eurot. Hinnapakkumisest ilmneb, et hageja soovib teostada täieliku remondi korteris, vahetades välja nii pistikud, põranda liistud, kui muud asjad, mille kahjustumine ei ole fikseeritud. Märkimisväärne on ka asjaolu, et hageja poolt esmalt esitatud kahju suurus oli poole väiksem hagis esitatust. 26.07.2012 ja 07.12.2012 on hageja nõudnud kahju hüvitamist summas 1387,25 eurot, kuid hagis on esitatud nõue summas 2137,20 eurot. Hageja poolt hagiavalduse lisana esitatud mustvalgetelt ja udustelt fotodelt ei ole võimalik tuvastada kahjustuste ulatust ega nende tekkimise aega. Puuduvad ka mistahes viited ja tõendid põhjuslikule seosele kostja tegevuse, kahju tekkimise ja selle suuruse kohta, mistõttu ei saa ka anda hinnangut kahju eelse olukorra taastamiseks tehtavate kulutuste põhjendatusele. Kuna XXXAS seisukohast ilmneb, et tegemist oli pikaajalise niiskusega korteris, siis oleks hageja saanud ise võtta tarvitusele abinõusid kahju vältimiseks ja ärahoidmiseks. Hageja ei ole seda teinud, mistõttu isegi, kui kahju tekkis, on ta hageja ise süüdi selle tekkimises. VÕS § 139 lg 1 sätestab, et kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. VÕS § 139 lg 2 lisab, et VÕS § 139 lg 1 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. Juhul, kui kahju on tekkinud pikaajalise niiskuse imbumisega läbi välisseina oleks hageja pidanud seda varasemalt märkama ja ta oleks saanud kahju vältida, kui oleks sellest õigeaegselt teavitanud kostjat või võtnud kasutusele iseseisvalt abinõusid kahju ärahoidmiseks (kütnud korterit).

VÕS § 140 lg 1 sätestab, et kohus võib kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. Juhul, kui hageja väide vastab tõele ning hageja esitab oma väiteid tõendavad tõendid, mis kinnitavad, et kahju on tekkinud põhjusel, et pikaajaliselt on imbunud niiskus läbi elamu välisseina, siis oleks nõukogudeaegse hoone ehitustehnilise puuduse panek korteriühistu õlgadele viimase suhtes äärmiselt ebaõiglane ja vastuvõtmatu. Samas on kostjale ebaselge, millist tegu oleks hageja kostjalt eeldanud ja mille tegemata jätmist viimasele ette heidetakse. Juhul, kui väike veelaik oli põhjustatud asjaolust, et niiskus imbub läbi hoone otsaseina on tegemist nõukogudeaegse paneelhoone eripäraga, mida korteriühistu ei saa mõjutada. Hageja on esitanud hagi konkreetsest kahjujuhtumist lähtudes – sademee valgumine läbi seina vuukide tema korterisse. Nimetatud väidetav kahjujuhtum ei ole samastatav pikaajalise niiskuse tekkimisega läbi elamu otsaseina. Hageja on märkinud, et korteriühistu juhatus on kinnitanud, et vuukide kaudu on paljudes korterites tekkinud kahju. Kostja sellise hageja seisukohaga ei nõustu. Kostja juhatus ei ole sellist avaldust teinud. Isegi, kui selline avaldus oleks tehtud (mida kostja ei mööna), lasub hagejal kohustus tõendada konkreetse läbijooksu toimumist 18.04.2012 hageja korteriomandi piires. Korteriühistu juhatus ei ole seda aga kunagi kinnitanud. Hageja on esitatud korteriomandi nr 32 omaniku poolt 24.09.2012 koostatud avalduse, mis ei puuduta üldse teist trepikoda, milles asub hageja korteriomand. Korter nr 32 asub esimeses trepikojas, mille otsaseinal ei ole mistahes puutumust hageja korteriomandiga, mis paiknes teises trepikojas. Esimeses trepikojas on korterid 1-36, teises trepikojas korterid 37 kuni 72. Seega ei ole nimetatud tõend puutumuses käesolevas hagis avaldatud väidetava veekahjuga. Nimetatud kirjas on kirjas, et „palun remontida vuugid väljaspool korteris 32“. Seega ei ole nimetatud kirjal mistahes puutumust hageja korteriga ja väidetava veekahjuga, kuna jutt käib hoopis teisest maja seinast ning sellekohane kiri ei tõenda veekahju tekkimist ja selle põhjuseid hageja korteris. Teine kiri, mis hageja on esitanud, on koostatud 12.10.2012. Nimetatud kiri on kostjale arusaamatu (käekiri ei ole loetav), kuid selles sisalduvast korteri nr 68 võib järeldada, et tegemist on korteriomaniku nr 68 poolt esitatud avaldusega. Ka korter nr 68 ei oma puutumust otsaseinaga, mille osas on hageja oma etteheited esitanud. Korter 68 on hoovipoolne korter, millel puudub kontakt otsaseinaga, mille kaudu väidetavalt sai kahju hageja. Seega ka nimetatud kiri ei tõenda veekahju tekkimist 18.04.2012 läbi teise trepikoja otsaseina. Kokkuvõttes ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit, millest saaks tuvastada asjaolu, et 18.04.2012 toimus vee läbijooks korterisse nr 50, läbi teise trepikoja otsaseina vuukide. Kostja ei vaidle vastu, et 29.04.2011 oli üldkoosoleku poolt vastu võetud otsus teise trepikoja välisseina soojustamiseks. Küll aga on ebaõige hageja väide, et kostja ei ole asunud seda otsust täitma. Samas on kostja ka seisukohal, et nimetatud otsuse vastuvõtmine 29.04.2011 ei tõenda samuti veekahju tekkimist 18.04.2012. Hoone välisseina soojustamine on rekonstrueerimine EhS § 2 lg 6 mõttes. Seega on hoone välisseina soojustamiseks vajalik EhS § 12 lg 2 taotleda ehitusluba, mis muuhulgas tähendab ka projekteerimistingimuste taotlemist kohalikult omavalitsuselt, ehitusprojekti koostamist, ehitusloa taotlemist ning valida erinevate ehitusettevõtjate vahel soodsaim ja optimaalseim ehitaja. Hageja ei saa eeldada, et koheselt peale üldkoosoleku otsust alustatakse ehitustegevusega.

Peale 29.04.2011 üldkoosoleku otsust on juhatus asunud otsust ellu viima ning on 06.05.2011 võtnud hinnapakkumise nimetatud töödele OÜ-lt XXX, et ühistu saaks planeerida nimetatud tööde teostamist ja vastavaid kulutusi oma eelarvesse. Samal ajal on ühistu juhatus konsulteerinud ka kohaliku omavalitsusega ning saanud teada, et tegemist on sellise ehitustegevusega, mille läbiviimiseks on vajalik nii ehitusprojekti kui ka ehitusloa olemasolu. Ehitusprojekti koostamiseks alustas juhatus samuti läbirääkimisi mitme projekteerimisfirmaga, kellest OÜ XXX tegi 13.06.2011.a. hinnapakkumise projekteerimisele ja ehitusloa taotlemiseks. 14.06.2012.a. on kostja sõlminud projekteerimislepingu OÜ-ga XXX, mille kohaselt kohustus OÜ XXX koostama ehitusprojekti ning taotlema kohalikult omavalitsuselt ehitusloa XXXteise trepikoja otsaseina soojustamiseks. 05.01.2012.a. on OÜ XXX teostatud tööd koos ehitusloaga üle andnud kostjale. Edasi on kostja pidanud läbirääkimisi erinevate ehitusettevõtjatega vastavate tööde teostamiseks, et leida ehitaja, eks saaks töödega võimalikult kiiresti alustada ja kelle poolt pakutav tööde maksumus oleks soodsaim. Kokkuvõttes sõlmiti leping OÜ-ga XXX, kes tööd 04.12.2012 lõplikult valmis tegi ja andis üle kostjale. Seega on hageja etteheited kostja juhatuse tegevusetuse osas 29.04.2011 üldkoosoleku otsusega pahatahtlikud ja ei vasta tegelikkusele. Kostja on tegutsenud mõistlikult ja piisava hoolsusega 29.04.2011 üldkoosoleku otsuse elluviimisel ning alates otsuse vastuvõtmisest kuni tööde lõpliku valmimiseni minev aeg on igati mõistlik ja põhjendatud. Hageja ei ole tõendanud, et 18.04.2012 toimus veekahju, mille põhjustas vee sattumine korterisse läbi otsaseina vuukide, ning et see on tingitud korteriühistu süülisest käitumisest. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse, poolte poolt menetluse käigus esitatud seisukohtadega ja tõenditega, kuulanud pooled kohtuistungil ära, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja on käesoleval juhul esitanud kahju hüvitamise nõude võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 alusel, kuid kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine alust lepinguväliselt tekitatud kahju hüvitamist reguleerivate sätete kohaldamiseks, vaid lähtuda tuleb korteriomandi seadusest (KOS) ja korteriühistu seadusest (KÜS). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg-st 7 tulenevalt ei ole kohus seotud hageja poolt asjale antud õigusliku kvalifikatsiooniga. Ka Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-83-09 p-s 9 asunud seisukohale, et TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 438 lg 1 sätestab, et otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Seega ei ole kohus seotud hageja õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles enne tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. KOS § 8 lg 1 2. lause kohaselt, kui korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu korteriühistuseaduse nõuete kohaselt, siis valitsevad nad kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühistuseaduse järgi. KÜS § 2 lg-st 1 tulenevalt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Antud juhul puudub vaidlus, et XXXTallinn asuva hoone majandamiseks on loodud korteriühistu. KÜS § 15l lg 2 kohaselt loetakse eluruumi hoolduseks korteriühistuseaduse tähenduses töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist,

asendamist või ennistamist. Lähtuvalt eeltoodud sättest on korteriühistu, s.o on kostja kohustus tagada elamu hooldustööde tegemine, sealhulgas ka hoone seinte soojustamine, et välistada sademevee läbijooks. Antud juhul on hageja on seisukohal, et hagejale kuulunud korter asukohaga Vormsi 18-50 Tallinn sai 18.04.2012 veekahjustuse, kuna sademevesi valgus läbi seina vuukide ning antud asjaolu tulenes kostja poolt elamu nõuetekohaselt remontimata jätmisest. Lähtuvalt eeltoodust taotleb hageja kostjalt 2137,20 euro ulatuses kahju hüvitise väljamõistmist. Kohus märgib, et VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud ja sama seaduse sama paragrahvi 4. lõike järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kahjustatud isik peab tõendama kahju olemasolu, suurust, põhjuslikku seost kahju tekitaja käitumise ja kahju tekkimise vahel, kostja peab tõendama kahju hüvitise vähendamiseks olevaid asjaolusid, samuti asjaolu, et kahju tekkimine ei ole tema käitumisega seoses. Kohus analüüsib, kas hageja on tõendanud endal kahju tekkimise ja suuruse. Hageja on antud juhul tõendanud, et korteriomand asukohaga Vormsi 18-50 Tallinn kuulus tema omandisse (tlk 11-12). Asjaolu, et korteriomand on veekahjustuse saanud, on tõendatud XXXAS-i teatega, millest nähtub, et kahjukäsitleja viibis korteris kohal ning tuvastas, et toa välisseina ja lae ristumisnurgas on näha väike veekahju jälg ja tapeet on seinast lahti tulnud (tlk 14). Samuti on hageja esitanud fotod (tlk 131-135), millelt ilmneb, et seinal on veekahjustuse jälg. Hageja on esitanud hinnapakkumise, mille kohaselt on kahju kõrvaldamiseks vajalik läbi viia remont maksumusega 2137,20 eurot (tlk 5). Tunnistaja XXX on 04.03.2014 kohtuistungil selgitanud, et korteris on vajalik teha remont just hinnapakkumises kajastatud ulatuses, kuna terviklikult on vaja välja vahetada nii ripplagi kui tapeet, kuna tapeedipaane ei saa asendada ühe kaupa (tlk 190191). Kohus on seisukohal, et antud tõenditega on hageja tõendanud kahju tekkimise talle kuulunud korteriomandile. Seoses kostja vastuväitega, et hageja on korteriomandi võõrandanud, mistõttu ei tal enam õigust kahju hüvitamist nõuda, märgib kohus, et hageja on esitanud 08.08.2013 kinnisvara vastuvõtmise-üleandmise akti (tlk 145), millest nähtuvalt on hagejal säilinud kohustus korteri seina remontimiseks, seega on hageja jätkuvalt kahju hüvitamise nõudmiseks õigustatud isik. Hageja peab tõendama põhjusliku seose teo ja tagajärje vahel. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-16110 p 11 kohaselt peab isik VÕS § 127 lg 4 järgi kahju hüvitama ainult juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Nimetatud sätte mõtte kohaselt peab teo ja kahju vahel põhjusliku seose tuvastamisel lähtuma nn conditio sine qua non põhimõttest, mille kohaselt ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole hageja tõendanud, et talle kuulunud korteriomandile tekkinud kahjustused on seoses kostja tegevuse või tegevusetusega. Hageja väitel põhjustas kahjustused 18.04.2012 sulailmadest tingitud vee valgumine läbi seina luukide, kuna kostja ei olnud hoonet soojustanud, kuid hageja ei ole esitanud tõendeid, mis hageja väiteid kinnitaksid. Kohus märgib, et XXXAS-i teate kohaselt oli tegemist niiskusega, mis on pikaajaliselt korterisse imbunud, seega ei viita antud tõend asjaolule, et tegemist oleks ühekordse sulailmadest tingitud veekahjustusega. Samuti on hageja esitanud kaks kirja (tlk 47, 48), mille autorid on viidanud XXX hoone remontimise vajadusele, kuid need ei tõenda, millisel põhjusel hagejale kuulunud korteris kahju tekkis. Kostja on seoses nimetatud kirjadega toonud välja ka asjaolu, et kirjade autoritele kuuluvad korterid asuvad hoone hoopis teises seinas, mistõttu ei saa nad anda selgitusi hagejale kuulunud korteri välisseina või vuukide

olukorra kohta. Kohus märgib, et ka asjaolu, et kostja on tunnistanud hoone remontimise ning seinte soojustamise vajadust ning võtnud üldkoosolekul vastu otsuse remondi läbiviimiseks, ei tõenda, et hagejale kuulunud korteris esinenud kahjustused tekkisid hageja väidetud asjaoludel. Kohus märgib, et ka Tallinna Ringkonnakohus on 12.03.2008 otsuses tsiviilasjas nr 2-05-1703 asunud seisukohale, et olukorras, kus korteriomanik taotleb korteriühistult tema omandile tekkinud kahju hüvitamist, tuleb hagejal esitada tõendid, mis seovad väidetavat vihmavee läbijooksu ning tekkinud kahju. Lähtuvalt eeltoodust ei ole kohtul veendumust, et mõeldes ära kostja teo – hoone seinade soojustamata jätmise – langeks ära ka hagejale kuulunud korteris veekahju tekkimine. Nimetatud asjaolu võis olla tingitud ka niiskuse kogenemisest seoses kütte vähendamise või ülemiselt korruselt tulenevast veekahjust. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud VÕS § 127 kohaldamise eelduseks olevaid asjaolusid, s.o põhjuslikku seost kostja tegevuse ja tekkinud kahju vahel. Kohus on hagejale 19.11.2013 istungil selgitanud, et hagejal on kohustus tõendada, et kahju tekkis just hageja väidetud asjaoludel, kuid hageja ei ole asjakohaseid tõendeid esitanud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja nõue 2137,20 euro ulatuses tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja ei ole tõendanud kostja käitumises kahju hüvitamise eelduste esinemist. Tulenevalt TsMS § 124 lg-st 1, § 133 lg-test 1, 2 on hagi hind 2137,20 eurot.

Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes arvesse, et kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb tsiviilasja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Kristi Rickberg /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.