lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-13-29201/16

Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 24.03.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-13-29201/16
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
24.03.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1196
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
OÜ BREM Kinnisvarahooldus10327044(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Maie Seppo

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. märts 2014 Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-13-29201

Tsiviilasi

OÜ BREM Kinnisvarahooldus hagi XXXvastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

98,73 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja OÜ BREM Kinnisvarahooldus (registrikood 10327044, asukoht Tulika 15/17, Tallinn 10613), hageja esindaja Janec Jaaniks (e-post [email protected]) Kostja XXX(isikukood XXX, asukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Siiri Malberg (e-post [email protected])

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Jätta OÜ BREM Kinnisvarahooldus hagi XXX vastu võla nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja OÜ BREM Kinnisvarahooldus kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõue ja hagiavalduse aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt oli hageja kuni 01.10.2011 elamu asukohaga XXX, Tallinn valitseja ja vahendas elamu elanikele, korteriomanikele kommunaalteenuseid ning viis ellu korteriomanike otsuseid kaasomandi korrapäraseks korrashoiuks ja kogus raha remondifondi vajalike remonttööde teostamiseks. Kostja on alates 22.11.2004 korteriomandi asukohaga XXX, Tallinn omanik. Seisuga 01.10.2011 ei olnud XXX maja elanikud moodustanud korteriühistut ega võtnud vastu otsuseid haldaja vahetamiseks.

Hageja esitas kostjale igakuiselt arved, kuid kostja oma kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Seisuga 25.09.2013 on kostja põhivõlgnevus hageja ees korteriomandi XXX, Tallinn, ekspluatatsiooni ja kommunaalmaksete tasumata jätmise tõttu 86,20 eurot. Kostjal on tekkinud makseraskused alates 2011 aasta juunist, millal kostja ei tasunud enam ühtegi arvet, viimane laekumine kostja poolt hagejale toimus 31.05.2011. Kostja on osaliselt tasunud hageja poolt esitatud arveid kuni juunini 2011, seega aktsepteerinud hageja poolset teenuste vahendamist ja maja haldajaks olemist. Hageja on arvestanud kostjale ka tähtajaks täitmata kohustuste eest Viivist perioodi 28.09.2011 kuni 25.09.2013 eest summas 12,53 eurot. seadusest tulenev viivisemäär on 0,02% päevas ja viivises olevaid päevi on 727 (võttes arvesse viivise arvestamise päevaks viimase tasumata arve tasumise tähtaja, so 28.09.2011) moodustab viivisenõue 86,20x0,02%x727=12,53 eurot. Hageja on saatnud kostjale korduvalt teateid, milles palus kostjat oma kohustused hageja ees täita. Kostja oma kohustusi täitnud ei ole, samuti ei ole kostja esitanud ühtegi pretensiooni kostjale esitatud arvete osas. Hageja palub kohtul mõista kostjalt välja võlgnevus 86,20 eurot viivis 12,53 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivis protsendina põhinõudest, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni põhinõude, kohustuse täitmiseni. Kostja seisukoht Kohtule 31.10.2013 esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Hagi on esitatud ebaõige isiku vastu, s.t kostja ei ole hageja suhtes kohustatud isikuks hageja poolt hagiavalduses esitatud arvete tasumiseks. Kostja ei vaidlusta asjaolu, et talle kuulub XXX Tallinn asuvas korterelamus korteriomand nr 2. Hageja nimetati 18.06.2009 XXX, Tallinn asuva korterelamu kaasomanike üldkoosolekuga majavalitsejaks kuni 01.07.2011. Tegelikkuses ei sõlmitud poolte vahel ühte kirjalikku lepingut, vaid kõigi korteriomanikega oli sõlmitud kirjalikud lepingud kaootiliselt, s.t mõnega oli sõlmitud ja mõnega ei olnud, kuid lepingu tingimused olid kõigi lepingute puhul ühesugused. Kostjaga kirjalikku lepingut sõlmitud ei olnud. Kostja esitab tõendina hageja lepingu XXX omanikuga, mille p-st 6.1.2 nähtub, et leping lõppeb, kui elamus asutatakse korteriühistu. Arvestades asjaolu, et valitseja osutab teenust kõigile ühistel tingimusel, siis on nimetatud lepingu punktid kehtivad ka hageja ja kostja vahelistes suhetes. XXX Tallinn asuva korterelamu korteriomanikud asutasid korteriühistu Korterelamu XXX, mis on registreeritud Harju Maakohtu registriosakonnas 06.09.2010. Seega alates 06.09.2010 ei osutanud hageja teenust mitte korteriomanike ühisusele vaid korteriühistule, kelle seadusest tulenevaks ülesandeks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Seega on alates 06.09.2010 hageja suhtes olnud kohustatud isikuks korteriühistu, mitte iga korteriomanik eraldi. Eeltoodust tulenevalt puudub hagejal kostja suhtes nõudeõigus. Asjaolu, et kostja on tasunud hagejale makseid enne 06.09.2010 perioodi, ei tähenda, et kostja oleks kuidagi aktsepteerinud hageja nõudeõigust alates 06.09.2010 osutatud teenuste kohta. Isegi, kui väita (millega kostja ei nõustu), et korteriühistu asutamine ja registreerimine 06.09.2010 ei lõpetanud hageja ja kostja vahelisi suhteid kaasomandi valitsemisel, siis kehtis hageja valitsejaks nimetamine kuni 01.07.2011 vastavalt 18.06.2009 kaasomanike koosoleku protokollile. Asjaolu, et lepingut oleks pikendatud kuni 01.10.2011, ei ole hageja tõendanud ning ei saagi seda teha, kuna kaasomanike poolt pikendamist ei toimunud. Samuti oli perioodil juuni – august 2011 kõik elamu kommunaalmaksed tasaarvestatud ka hageja enda arvestuse järgi. Kohtuotsuse põhjendused

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohus, uurinud kõiki asjas esitatud kirjalikke tõendeid ning hinnanud neid kogumis, leiab, et esitatud hagiavaldus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on korteriomandi asukohaga XXX, Tallinn omanik. Samuti puudub vaidlus selles, et hageja oli elamu asukohaga XXX, Tallinn valitseja. Seega loeb kohus nimetatud faktilised asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 ja esitatud tõendite alusel tõendatuks. Pooled vaidlevad selle üle, mis ajani oli hageja XXX, Tallinn asuva korterelamu maja valitseja. Hageja leiab, et hageja haldas ja hooldas elamut asukohaga XXX, Tallinnas kuni 01.10.2011 ning seisuga 01.10.2011 ei olnud elamus asukohaga XXX, Tallinnas moodustanud korteriühistut ega võetud vastu otsuseid haldaja vahetamiseks. Kostja vastuväite kohaselt asutasid XXX, Tallinn asuva kortelelamu korteriomanikud korteriühistu Korterelamu XXX, mis registreeriti Harju Maakohtu registriosakonnas 06.09.2010 ning sellest tulenevalt ei ole kostja hageja suhtes kohustatud isikuks hageja poolt hagiavalduses esitatud arvete tasumiseks. Korteriomandiseaduse (KOS) § 8 lg 1 kohaselt võivad korteriomanikud kokkuleppe alusel korraldada kaasomandi esemega seotud õigussuhteid (korteriomanike ühisus) käesolevas seaduses sätestatust erinevalt, välja arvatud juhul, kui seadus selle otse välistab. Kui korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu korteriühistuseaduse nõuete kohaselt, siis valitsevad nad kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühistuseaduse järgi. Eelmises lauses sätestatud juhul kohaldatakse kaasomandi eseme valitsemise suhtes käesolevat seadust niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus korteriühistuseadusega. Korteriühistuseaduse (KÜS) § lg 1 kohaselt juhul, kui korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu korteriühistuseaduse nõuete kohaselt, siis valitseb kaasomandit KOS § 8 lg 1 järgi korteriühistu, kes teeb seda korteriühistuseaduses sätestatud alustel ja korras. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 2 lg 1 kohaselt mittetulundusühingu õigusvõime tekib mittetulundusühingu kandmisega mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse ja lõpeb mittetulundusühingu kustutamisega registrist. KÜS § 2 lg 1 kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Kostja poolt kohtule esitatud 18.06.2009 kaasomanike koosoleku protokolli p 1 kohaselt otsustati pikendada haldus- ja hooldusteenuse lepingut OÜ-ga BREM Kinnisvarahooldus kaks aastat, so kuni 01.07.2011. Äriregistri väljavõtte kohaselt registreeriti 06.09.2010 Harju Maakohtu registriosakonnas korteriühistu Korterelamu XXX. Hagiavalduse ja sellele lisatud tõendite kohaselt nõuab hageja kostjalt võlgnevuse tasumist perioodil 01.06.2011 kuni 01.09.2011. KÜS § 2 lg 1 järgi on korteriühistu ka korteriomanike, kes on KÜS § 5 lg 1 järgi samaaegselt ka korteriühistu liikmed, ühiste huvide esindaja. Tulenevalt KOS § 8 lg 1 teise lause mõttest toimub korteriühistu asutamisel kaasomandi mõttelise osa valitsemine korteriühistu kaudu. Seega, kui korteriomanikud asutavad korteriühistu, siis varem nimetatud valitseja volitused lõpevad, s.o korteriühistu ja valitseja samaaegne eksisteerimine ja tegutsemine on välistatud. Eeltoodust tulenevalt lõpetas korteriühistu asutamine ja registreerimine hageja ja kostja vahelised suhted ning hageja osutas alates 06.09.2010 teenust korteriühistule. KOS § 8 lg-st 1 tulenevalt vastutab pärast korteriomandi moodustamist korteriühistu liikme tekkinud võla eest korteriühistu. Kõike ülaltoodut aluseks võttes leiab kohus, et hageja on kostja vastu esitanud põhjendamatu hagi ning hagiavaldus tuleb jäta rahuldamata.

Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb hagimenetluse kulud jätta hageja kanda. Kooskõlas § 174 lg-ga 1 on kostjal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maie Seppo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja