Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Hannes Olev
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-13-42371
Tsiviilasi
Xxxkorteriühistu hagi Xxxvastu võlgnevuse nõudes 639 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja Xxxkorteriühistu (registrikood XXX, asukoht XXX); hageja seaduslik esindaja Xxx(e-post XXX); hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Helina Luksepp (Advokaadibüroo Consensus, e-post [email protected]); kostja Xxx(isikukood XXX, XXX); kostja lepinguline esindaja Aleksei Smelov (Õigusbüroo Companion, e-post [email protected]).
Edasikaebamise kord Pooltel
on
õigus
esitada
käesoleva
kohtuotsuse
peale
apellatsioonkaebus
Tallinna
2-13-42371 Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. Kohus, kuulanud ära pooled ning tutvunud tsiviilasja toimiku materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada vastavalt TsMS § 440 lõikele 3, kuivõrd kostja on esitatud hagi õigeks võtnud oma 17.02.2014 vastusega. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kostja palub jätta menetluskulud hageja või alternatiivselt poolte endi kanda. Kostja põhjendab oma taotlust väitega, et algusest peale oli võimalik lõpetada vaidluse kompromissiga kui hageja oleks kostjale tutvumiseks esitanud kõik need dokumendid, mis on esitatud koos hagiavaldusega (ja millest kostja palus hagejat juba ammu nii suuliselt kui ka kirjalikult). Enne kohtusse pöördumist esitas hageja kostjale üksnes korteriühistu tavalise arve, millel oli muuhulgas märgitud summa 639 eurot, kuid seda summat põhjendavaid tõendeid ei ole hageja kostjale esitanud, vaid pöördus kohtusse. Ka oma vastuväidetes kiirmenetluses märkis kostja, et vaidluse saab lõpetada kompromissiga kui avaldaja esitab võlgnikule kahju alusdokumendid. Selle asemel, et esitada kostjale kahju summa tõendavaid alusdokumente pöördub hageja advokaadi poole ja tasub täiendavalt riigilõivu. See ei ole kostja arvates heauskne käitumine. Järelikult ei pea kostja antud juhul kandma menetluskulud. Enne hagile vastuse esitamiseni pöördus kostja hageja esindajale poole ettepanekuga lõpetada vaidluse kompromissiga, mille raames tasuks kostja hagejale 639 eurot (so kogu nõue) ja 1⁄2 riigilõivust kümme kuu jooksul, kuid hagejale selline ettepanek ei sobinud. TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Hageja vaidleb kostja taotlusele menetluskulude jaotuse osas vastu. Hageja väidab, et ei vasta tõele kostja väide, mille kohaselt hageja ei ole püüdnud kostjaga kokkulepet saavutada või pole andnud võimalust kahju vabatahtlikuks hüvitamiseks. Nagu ka hagiavalduses on märgitud, arutati tulekahju põhjuseid ja vastutust ka KÜ Xxx 28.08.2012 toimunud üldkoosolekul. Koosolekul tutvustati elanikele muuhulgas Päästeameti järeldusi tulekahju tekkepõhjuste kohta, samuti kirjeldas tulekahjus kannatada saanud ja kostja korteri all asuva korter 72 omanik, et esialgsete lubaduste asemel kahju hüvitada, kostja „..ainult sõimab nagu oleks mina tulekahjus süüdi.“
2-13-42371 Kostja kinnitas oma 27.07.2012 kirjas korteriühistule (hagiavalduse lisa nr 8), et hüvitab vabatahtlikult tekitatud kahju, kuid keeldus seda hiljem tegemast. 16.08.2012 selgitas hageja kirjalikult kostjale (kiri lisatud), et kahju suuruseks on omavastutus summas 639 eurot, mida kindlustusettevõtja korteriühistule ei hüvita ning sellekohane arutelu toimub 28.08.2012 erakorralisel üldkoosolekul. Korteriühistu juhatuse liige Xxx on korduvalt püüdnud kostjaga rääkida ka suuliselt, et saavutada kokkulepe kahju hüvitamiseks, kuid kostja keeldus sellest. Kostja oleks saanud ka maksekäsu kiirmenetluse käigus võlgnevuse tasuda, kuid kostja esitas vastuväite. 03.02.2014 edastas hageja vastuse kostja kompromissettepanekule (lisatud käesolevale), milles nõustus kostja sooviga tasuda võlgnevus osade kaupa. Kuid hageja soovis ka, et kostja hüvitaks õigusabikulud, sest kompromissivalmidust ilmutas kostja alles siis, kui hageja oli juba sunnitud kulutusi tegema ja kohtusse pöörduma. Sellega aga ei nõustunud jällegi kostja. Seega hageja ei saa kuidagi nõustuda sellega, et hageja on põhjustanud kohtuskäimise – otse vastupidi, alates tulekahju toimumisest 29.06.2012 on kostjal olnud kogu aeg võimalus vabatahtlikult kahju hüvitada, kuid ometi on ta nõustunud seda tegema alles pärast seda, kui korteriühistu on olnud sunnitud kohtu poole pöörduma. Maksekäsu kiirmenetlusega nõustumise korral oleks kostja saanud menetluskulusid olulises osas vältida, kuid kostja ei nõustunud maksekäsukiirmenetlusega. Alles pärast hagimenetlusele üleminekut vajas hageja õigusabi ning pidi sellega seotud kulutusi tegema. Eeltoodu alusel leiab hageja, et puudub alus TsMS § 168 lg 6 kohaldamiseks. Kohus leiab, et peale asjaoludega ja esitatud tõenditega tutvumist, et puudub alus TsMS § 168 lg 6 kohaldamiseks ja TsMS § 162 lg 1 ja 173 lg 1 alusel tuleb põhjendatud menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus leiab, et kostjale oli enne hagi esitamist nõuet piisavalt põhjendatud ja nõutava summa aluseid selgitatud. Kohus leiab, et kuigi kostja võttis hagimenetluses nõude koheselt õigeks, oli kostjal mitmeid võimalusi lahendada vaidlus ka enne käesoleva hagimenetluse algatamist. Seetõttu andis kostja oma käitumisega põhjust hagi esitamiseks, millest tulenevalt on põhjendatud jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 1741 lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt moodustuvad hageja menetluskulud hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõivust summas 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivust summas 45 eurot ja hageja õigusabikuludest summas 600 eurot. Käesoleva tsiviilasja hind on 639 eurot. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 § 1 lg-st 1 kohaselt on varalise nõudega tsiviilasjalt teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmääraks tsiviilasja hinna kuni 640 eurot puhul 320 eurot. Käesoleval juhul palub hageja mõista kostjalt välja lepingulise esindaja kulud summas 600 eurot. Seega ületab hageja lepingulise esindaja kulude hüvitis kehtestatud piirmäära, mistõttu kohus vähendab seda 320 euroni, viies sellega hüvitise summa kehtestatud piirmääraga kooskõlla. Kohus leiab, et lepingulise esindaja kulud summas 320 eurot on põhjendatud ja vajalikud. Kohus leiab, et hageja menetluskulude hüvitamise taotlus tasutud riigilõivu kokku summas 145 eurot osas, ei ole kogu ulatuses põhjendatud ja kuulub seega üksnes osaliselt rahuldamisele.
2-13-42371 Nimelt oli hageja kohustatud tasuma esitatud nõude eest riigilõivu kokku täismääras 125 eurot või 100 eurot juhul, kui hagi esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu. Hageja ei esitanud hagi elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu ja oli seega kohustatud tasuma antud asjas riigilõivu kokku summas 125 eurot. Kuivõrd hageja oli maksekäsu kiirmenetluses tasunud 45 eurot, pidanuks hageja tasuma asja hagimenetlusse üleminekul täiendavalt 80 eurot. Hageja aga tasus täiendavalt 100 eurot 18.12.2013 ja seega kokku 145 eurot. Kohus leiab, et enammakstud riigilõivu ei ole õigustatud nõuda kostjalt sisse vaid hagejal on õigus esitada kohtule taotlus enammakstud 20 euro tagastamiseks. Kohus märgib, et seaduse kohaselt tagastab kohus enamtasutud riigilõive üksnes tagastamise taotlemiseks õigustatud isiku taotlusel. Lisaks eeltoodule vähendab kohus kostjalt hageja kasuks välja mõistetavat hageja poolt riigilõivu tasumisest tulenevat menetluskulu, summas 25 eurot tulenevalt TsMS § 162 lg 5. TsMS § 162 lg 5 sätestab, et kui riigilõivuseaduse kohaselt on avalduse või kaebuse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel sätestatud riigilõivu täismäärast madalam riigilõivumäär, jäetakse seda ületavas osas tasutud riigilõiv menetlusosalise enda kanda. Hageja tasus hagiavalduse esitamise eest riigilõivuseaduses sätestatud täismäära 125 eurot, kuid hagiavalduse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel oleks riigilõiv olnud 100 eurot. Seega jätab kohus 25 eurot ületavas osas tasutud riigilõivu hageja enda kanda. Kohus märgib siinkohal, et hageja kanda jäetud eelviidatud 25 eurot ei kuulu kohtu poolt hagejale tagastamisele. Võttes eeltoodut arvesse leiab kohus, et kostjalt on põhjendatud hageja kasuks välja mõista hageja poolt riigilõivudest tulenevad menetluskulud kokku summas 100 eurot. Kohus märgib, et riigilõivu puhul ei ole tegemist lepingulise esindaja kuluga ehk kohtuvälise kuluga vaid kohtukuluga ja seega ei saa seda arvestada lepingulise esindaja kulu piirmäära sisse. Hageja põhjendatud menetluskulud kokku on 420 eurot (lepingulise esindaja kulu 320 eurot + riigilõiv 100 eurot).
/Digitaalselt allkirjastatud/ Hannes Olev Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.