Avalikult teatavakstegemine Tsiviilasi Hagi ese Hagi hind Kohtukoosseis Asja lahendamine Hageja Hageja esindaja Kostja Kostja esindaja
21. märts 2014 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja nr 2-13-27308 Tarmo Hunt versus Flint Kaubandus OÜ lepingu tagasitäitmise nõudes 6260.30 € kohtunik Silvi Maiste kirjalik menetlus Tarmo Hunt (isikukood xxxxxxxxxxx; xxxxxxx xxxx, xxxxx, xxxxxxxxx xxxx, xxxxxxxx) Armand Mark (Turu 17-21, 51004 Tartu) Flint Kaubandus OÜ (registrikood 10335894; aadress Kõo küla, Kõo vald, 70501, Viljandimaa) vandeadvokaadi vanemabi Maili Kalmus (e-post [email protected])
RESOLUTSIOON
1.Tarmo Hunti hagi Flint Kaubandus OÜ vastu 5500 krooni põhivõla, kahjuhüvitise 240 euro ja viiviste nõudes jätta rahuldamata.
2.Jaotada menetluskulud ning jätta need hageja kanda.
3.Toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele. Selgitused otsusele
3.Selgitada: 3.1 TsMS § 174 kohaselt võib menetlusosaline nõuda avalduse esitamisega Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu menetluskulude rahalist kindlaksmääramist kohtuotsuses sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisest; avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis; avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega; 3.2 TsMS § 630 kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega; 3.3 TsMS § 632 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.4 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 3.5 TsMS § 187 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
Hageja põhjendused Vastavalt avalikule reklaamile ja kostja 03.04.2013 hinnapakkumisele sõlmiti hageja ja kostja vahel 03.04.2013 müügileping, sh traktori TYM T903STA, müümise kohta Tarmo Huntile. Müügilepingu eset hageja kätte ei saanud. Omandiõigus ostetud asjale üle ei läinud. Kuna lepingu ese registreeriti poolte nõusolekul Maanteeameti registris hageja nimele, siis palus hageja lepingu tühistamise järgselt tühistada registri registreerimistoimingud, millele andis kostja nõusoleku. Kostja nõustus lepingu tühistamisega. Kostja nõudis hagejalt leppetrahvi summas 5500 euro tasumist. Kostja väljastas 04.04.2013 ostjale arve nr 114153 summas 5500 eurot. Eelviidatud arve võttis hageja vastu. Hageja ei ole arvet tasunud. Kostja on hagejale viimase poolt tasutud summast 42246,19 eurost tagastanud 36746,16 eurot ja tagastamata on 5500 eurot. Hageja esitas 10.04.2013 võlanõude, kus asus seisukohale, et leppetrahvi kokkulepe (leping) on tühine tuginedes VÕS § 194 lg 3. Hageja nõudis tühistatud lepingu aluselt tasutud summa täielikku tagastamist. Hageja leiab, et lepingust taganemise avaldust ei ole hageja kostjale esitanud ja lepingust ei ole taganetud. Hageja esitas kostjale 04.04.2013 Seletuskirja, kus nõustus tasuma leppetrahvi 5500 eurot lepingust taganemisel. Seega, hageja on teinud tingimusliku tehingu (avalduse), et lepingust taganemisel on ta nõus maksma leppetrahvi 5500 €. Kokku on lepitud tingimustes lepingust taganemise juhuks. Poolte vahel on müügileping (tehing) tühistatud. Pooled on kokkuleppel müügilepingu tühistamises. Seda kinnitavad alljärgnevad asjaolud: Hageja tahet müügilepingut tühistada kinnitab hageja poolt Maanteeameti Registreerimisbüroole esitatud avaldus, milles hageja palub tühistada traktori registreerimistoimingud, tuues välja tehingu tühistamise põhjused (abikaasa keeldumine). Kostja juhatuse liige Jaan Sihv on sellele avaldusele andnud omapoolse nõustumuse, millega on nõustunud lepingu tühistamisega. Kostja poolt 04.04.2013 hagejale esitatud leppetrahvi arvel leiab kostja poolt märkimist, et hageja poolt on tühistatud müügileping („Kliendi poolt tühistatud müügileping ja tehing.”). Hageja ei ole hagis esitanud leppetrahvi tagastamise nõuet, vaid tühistatud lepingu alusel tagastamata 5500 € tasumist alusetu rikastumise sätete alusel. Kostjal puudub õiguslik alus hagejale 5500 € mittetagastamiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista 5500 krooni põhivõlga, kahjuhüvitis 240 eurot ja viivised hagi esitamise seisuga 59.40 eurot ja seadusjärgsed intressid alates 29.maist 2013 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kostja põhjendused Hageja ostjana ja kostja müüjana sõlmisid 03. aprillil 2013. a müügilepingu traktori TYM T 903STA müügiks. Seejuures lepingu sõlmimisele eelnevalt oli kostjal piisav võimalus kaubaga tutvuda, küsida küsimusi, esitada oma nõudmised lisavarustuse suhtes jne. Hageja tasus arve alusel kauba maksumuse samal kuupäeval. Kostja tegi kõik vajalikud toimingud Maanteeameti liiklusregistri büroos arvele võtmiseks ning registreeris Traktori hageja nimele. Registreerimistoimingute tegemise järel 04. aprillil 2013. a, s.o müügilepingu sõlmimisele järgnenud päeval, keeldus hageja traktorit vastu võtmast, kuigi kostja oli teinud kõik endast oleneva traktori valduse ja omandi hagejale üle andmiseks. Selle asemel teatas hageja oma soovist lepingust taganeda. Kostja tuli hagejale vastu ja nõustus lepingust taganemisega hoolimata sellest, et hagejal puudus taganemiseks õigus. Hageja esitas kostjale 04. aprillil 2013. a ka omakäelise kinnituse, et nõustub tasuma traktori müügilepingust taganemisel leppetrahvi summas 5500 eurot ning palub tagastatavast müügihinnast leppetrahvi maha arvata. Seejuures määras leppetrahvi suuruse hageja. Hiljem asus hageja esitama kostja vastu alusetuid nõudeid leppetrahvi tagastamiseks ning on pöördunud ka hagiga kohtusse.
Pooltel oli müügilepingust taganemisel õigus leppida kokku hageja poolt leppetrahvi maksmise kohustuses. Hageja on selle kohustuse endale kirjalikus vormis võtnud. Hagejal puudus müügilepingust taganemiseks igasugune alus, ta ise oli müügilepingut rikkunud (keeldudes alusetult vastu võtmast müügilepingu eset) ja kus müüja tuli siiski temale vastu, kuigi müüjal oli täielik õigus nõuda ostjalt müügilepingu täitmist ja traktori vastuvõtmist. Hageja on esitanud ka viivisenõude leppetrahvi tagastamisega nõudega seonduvalt. Kostja märgib, et kuivõrd leppetrahvi tagastamise nõue on alusetu, siis on vastavalt alusetu ka sellelt nõudelt arvestatud viivise tasumise nõue.. Lisaks on hageja esitanud ka kahjunõude, väites, et temale on (ilmselt leppetrahvi tagastamata jätmisest) tekkinud kahju kohtueelse vaidlusega seoses kantud õigusabikulude näol summas 240 eurot. Olukorras, kus hageja on kandnud õigusabi kulusid selleks, et esitada kostja vastu õiguslikult alusetu nõue, ei saa hageja õigusabikulud olla kuidagi põhjustatud kostja poolt. Tehingu tühistamise õiguslikud alused tulenevad TSÜS §-idest 92 kuni 96, hageja ei ole tõendanud, et oleks müügilepingu tühistanud ühelgi viidatud alustest. Liiati toimub tehingu tühistamine neil alustel tühistamisavalduse tegemisega teisele poolele (TSÜS § 98). Hageja ei ole teinud kostjale tühistamisavaldust müügilepingu tühistamiseks. Asjaolu, et hageja naine ei pidanud traktori ostmist majanduslikult otstarbekaks, ei saa mingil juhul anda hagejale alust tehingu tühistamiseks. Kohtu põhjendused Poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele TsMS § 403 lg 1). Pooled on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus on määrusega andnud pooltele võimaluse esitada kirjalikus menetluses avaldusi ja dokumente ning teinud pooltele teatavaks otsuse avalikult teatavakstegemise aja. I
1.Vaidluse all ei ole järgmised olulised asjaolud: pooled on sõlminud 03.04.2013 müügilepingu, sh traktori TYM T903STA, müümise kohta Tarmo Huntile; hageja on traktori TYM T 903STA ostuks kostjale 03.04.32013 tasunud 42 246.19 €; kostja tegi kõik vajalikud toimingud Maanteeameti liiklusregistri büroos arvele võtmiseks ning registreeris traktori hageja nimele; hageja ei võtnud traktorit vastu, traktori omandiõigus ei ole üle läinud hagejale, traktori valdus jäi kostjale; kostja tagastas hagejale hageja poolt tasutud ostusumma, millest on kinni peetud leppetrahv 5500 eurot. 2.Ostjal tekib müügilepingust tulenevalt VÕS § 208 lg 1 alusel kohustus müüdud asi vastu võtta. Ostja peab talle pakutava asja ka vastu võtma, ta ei tohi keelduda müüdud asja vastuvõtmisest, eelkõige selle valduse vastuvõtmisest. II 3.Poolte vahel on vaidlus lepingu lõpetamise aluste üle. Hageja väidab, et ta esitas avalduse lepingu tühistamiseks, müügilepingust taganemise avaldust ei ole hageja kostjale esitanud ja
hageja ei ole müügilepingust taganenud. Kostja väidab, et hageja keeldus traktorit vastu võtmast ja teatas soovist lepingust taganeda.
4.Hageja arvates tõendavad lepingu tühistamist avaldus Maanteeametile ja leppetrahvi arve, kus on märgitud, et kliendi poolt on tühistatud müügileping ja tehing. Tehingust taganemiseks lepib klient leppetrahviga 5500 eurot.
5.Tehingu tühistamine on sätestatud TsÜS §-des 90 jj. TsÜS § 90 lg 1 kohaselt tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, võib seaduses sätestatud korras tühistada. Seadus võib sätestada muid aluseid, mille esinemise korral võib tehingu tühistada. Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu. Müügilepingut saab tühistada eeldusel, et TsÜS § 92 - § 96 sätestatud eeldused on täidetud. Asjaolusid, mis on lepingu tühistamise eelduseks, peab tõendama ostja. 6.Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et esinesid asjaolud, mille puhul võib seaduses sätestatud korras tehingu tühistada. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mille alusel kohus saaks hinnata tehingu tühistamise põhjendatust. Kostja nõustumine Maanteeametist registrist hageja nimele vara registrist kustutamisega ja leppetrahvi arvel märgitud tekst ei tõenda tehingu tühistamise asjaolu. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis annaks kohtule aluse tunnistada tehingu tühistamise seaduslikkust. Hageja ei ole tõendanud ka muid seadusest tulenevaid aluseid, mille esinemise korral võib tehingu tühistada. TsÜS § 98 lg 1 kohaselt tehingu tühistamine toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kostjale teinud avalduse tehingu tühistamiseks. Maanteeametile esitatud avalduse kohaselt (tl 7) registreerimistoimingute tühistamise põhjuseks on asjaolu, et hageja abikaasa ei olnud nii suure summa maksmisega nõus. Kohus leiab, et Maanteeametile esitatud avaldus registreerimistoimingute tühistamiseks ei ole TsÜS 98 lg 1 alusel tehingu tühistamise avaldus teisele poolele s.o. kostjale. Nimetatud avalduses palub Tarmo Hunt registreerimistoimingute tühistamist ja kostja on sellega nõustunud. Hageja oma vastuses kohtule 01.10.2013 on väitnud, et tühistamise põhjuseks oli traktori hind, mis oli hageja ja tema abikaasa seisukohalt liiga suur. Kohus leiab, et traktori hind oli hagejale teada alates hinnapakkumisest ja hageja ei ole tõendanud, kuidas traktori hind on seotud TsÜS-is sätestatud tehingu tühistamise alustega. TsÜS sätete kohaselt ei ole asja hind tehingu tühistamise alus.
7.Hageja esindaja on saatnud kostjale nõude tühise tehingu järgi saadu tagastamiseks ( tl 9). Avalduses on märgitud, et Tarmo Hunt esitas 04.04.2013 avalduse lepingust taganemiseks. Kohus leiab, et nimetatud nõudeavaldusega on tõendatud, et hagejal oli tegelik tahe lepingust taganemiseks ja seda ta ka tegi. Tahe lepingust taganeda on tahteavalduse puhul määrav, vaatamata sellele, kuidas lepingupool nimetab oma avaldust. Kuna kohtule ei ole esitatud ühtegi väidet ega tõendit tehingu tühistamise õigusliku aluse kohta TsÜS § 90 lg 1 järgi, leiab kohus, et tegelikult on tegemist lepingust taganemisega. 8.VÕS § 188 lg 1 kohaselt lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Nimetatud säte vorminõuet ette ei näe. Seega võib taganemisavaldus sõltumata lepingu enese vormist olla tehtud ükskõik millises vormis, s.t. ka suuliselt. Avalduses peab olema tahe leping lõpetada. Traktori vastuvõtmisest keeldumisega on tõendatud hageja tahe müügileping lõpetada. III
9.Hageja on esitanud kostjale 04.04.2014 seletuskirja (tl 25), milles ta nõustub tasuma leppetrahvi summas 5500 eurot müügitehingust taganemisel ja palub ülekantud summa tagasi kanda tema arvelduskontole maha arvestades eelnevalt leppetrahvi. Kostja on väljastanud 04.04.2013 arve nr 114153 leppetrahvi kohta, mille vastuvõtmist on hageja kinnitanud allkirjaga.
10.Hageja on oma 10.04.2013 võlanõudes asunud seisukohale, et leppetrahvi kokkulepe on tühine tuginedes VÕS § 194 lg 3. Hagiavalduses ja oma hilisemates vastustes kohtule, on ta loobunud tuginemast VÕS § 194 lg 3 sätestatule, vaid leiab, et leppetrahv on tühine TsÜS § 86 alusel.
11.VÕS § 194 sätestab tarbijalepingust taganemise erisusi. VÕS § 34 kohaselt tarbija on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus või kutstegevuse läbiviimisega. Hageja on oma vastuse kohtule 01.07.2013 väitnud, et kostja tuginemine VÕS §-le 194 on asjassepuutumatu. Arvestades hageja väljendatud seisukohta ja asjaolu, et müügilepingu objekt oli traktor koos frontaallaaduri ja kopaga, leiab kohus, et hageja ostjana ei ole tarbija VÕS-i sätete mõistes.
12.Hageja on seisukohal, et tühistatud müügilepingust ei ole õiguspärane leppetrahvi nõuda. Hageja leiab, et tühistatud tehingu väärtuse ja leppetrahvi maksmise kohustuste väärtused on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Hageja leiab, et tehing on tehtud ostja jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Hageja tegi leppetrahvi kokkuleppe sõltuvalt oma kogenematusest ja sundolukorras kostja nõudel. 13.TsÜS § 86 lg 1 kohaselt heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. Lg 2 kohaselt tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Lg 3 kohaselt kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest.
14.VÕS § 158 lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Lg 3 kohaselt leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupool ei või leppetrahvi vähendamist nõuda pärast seda, kui ta on leppetrahvi tasunud.
15.VÕS § 188 lg 3 kohaselt taganemine ei mõjuta kokkulepet lepingust tulenevate vaidluste lahendamise kohta, samuti muid lepingutingimusi lepingupoolte õiguste ja kohustuste kohta pärast lepingust taganemist.
16.Müügilepingust tuleneva kohustuse rikkumise korral ostja poolt kohaldatakse eranditult VÕS-i üldosa kohustuse rikkumise sätteid (§-d 100-126). Antud juhul ostja ei võtnud traktorit vastu ja esitas lepingust taganemise soovi. Kohustuse rikkumine on käitumine viisil, mis ei ole kooskõlas konkreetses võlasuhtes poolelt oodatava käitumisega. Kostja nõustus hageja lepingust taganemisega. Hageja on esitanud 04.04.2013 kostjale seletuskirja ( tl 25), mille järgi ta nõustub tasuma leppetrahvi summas 5500 eurot müügilepingust taganemisel. Hageja palub ülekantud summa kanda tagasi maha arvestades eelnevalt leppetrahvi. 17.VÕS § 101 lg 2 kohaselt võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
18.Kohus leiab, et kuna hageja ei võtnud ostetud asja vastu, keeldudes talle müüdud asja vastuvõtmisest ( selle valduse vastuvõtmisest) ja hageja taganes lepingust, oli kostjal õigus nõuda õiguskaitsevahendite kohaldamist. Lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt võivad pooled ise
kokku leppida, millisel viisil kohustust rikkunud pool peab oma rikkumise heastama. Seaduses ei ole ette nähtud leppetrahvi kokkuleppe kohustuslikku vormi. Leppetrahvi suuruse võivad pooled ise kindlaks määrata.
19.Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud leppetrahvi tasumise kokkulepe ei ole vastuolus heade kommetega ja ei ole tühine. Kohus leiab, et hageja väide, et ta tegi leppetrahvi kokkuleppe sõltuvalt oma kogenematusest ja sundolukorras, ei ole põhjendatud ega tõendatud. Kohus leiab, et ei saa lugeda sundolukorraks asjaolu, kui müüja nõustus hageja poolt lepingust taganemisega ja soovis müügilepingu rikkumise heastamist leppetrahvi näol.
20.Hageja leiab, et hageja ei ole leppetrahvi tasunud ja ta nõuab kostjalt viimase poolt vähem tagastatud summa 5500 euro tagastamist. Kohus leiab, et hageja väide ei ole põhjendatud ja on vastuolus tema enda nõusolekuga arvestada maha tagasikantavast summast eelnevalt maha leppetrahv. VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Hageja ise on nõustunud tasaarvestusega ja kohus leiab, et hageja on tasunud leppetrahvi. Kohus leiab, et hagejal väide, et kostja ei ole talle kogu summat tagastanud, on alusetu ja põhjendamata.
21.Hageja väitel on leppetrahv ebamõistlikult tasakaalust väljas ja seetõttu heade kommetega vastuolus. Kohus leiab, et selline väide on hageja poolt tõendamata ja üldsõnaline. VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Hageja ei ole nõudnud leppetrahvi vähendamist. VÕS § 162 lg 3 kohaselt leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupool ei või leppetrahvi vähendamist nõuda pärast seda, kui ta on leppetrahvi tasunud. Kohus leiab, et kuna hageja on tasunud leppetrahvi tema enda nõusolekul tasaarvestuse kaudu, ei saa hageja enam nõuda leppetrahvi vähendamist.
22.Kohus leiab, et hageja nõue põhivõla 5500 euro tagastamiseks ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kuna põhinõue jääb rahuldamata, tuleb rahuldamata jätta ka nõue kohtueelse vaidlusega tekkinud kahju kulu õigusabil 240 eurot ja viise nõue 59.40 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta hageja kanda.