Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Avalikult teatavakstegemine Tsiviilasi Hagi ese Hagi hind Kohtukoosseis Asja lahendamine Hageja Hageja esindaja Kostja Kostja esindaja
21. märts 2014 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja nr 2-13-27308 Tarmo Hunt versus Flint Kaubandus OÜ lepingu tagasitäitmise nõudes 6260.30 € kohtunik Silvi Maiste kirjalik menetlus Tarmo Hunt (isikukood xxxxxxxxxxx; xxxxxxx xxxx, xxxxx, xxxxxxxxx xxxx, xxxxxxxx) Armand Mark (Turu 17-21, 51004 Tartu) Flint Kaubandus OÜ (registrikood 10335894; aadress Kõo küla, Kõo vald, 70501, Viljandimaa) vandeadvokaadi vanemabi Maili Kalmus (e-post [email protected])
Hageja põhjendused Vastavalt avalikule reklaamile ja kostja 03.04.2013 hinnapakkumisele sõlmiti hageja ja kostja vahel 03.04.2013 müügileping, sh traktori TYM T903STA, müümise kohta Tarmo Huntile. Müügilepingu eset hageja kätte ei saanud. Omandiõigus ostetud asjale üle ei läinud. Kuna lepingu ese registreeriti poolte nõusolekul Maanteeameti registris hageja nimele, siis palus hageja lepingu tühistamise järgselt tühistada registri registreerimistoimingud, millele andis kostja nõusoleku. Kostja nõustus lepingu tühistamisega. Kostja nõudis hagejalt leppetrahvi summas 5500 euro tasumist. Kostja väljastas 04.04.2013 ostjale arve nr 114153 summas 5500 eurot. Eelviidatud arve võttis hageja vastu. Hageja ei ole arvet tasunud. Kostja on hagejale viimase poolt tasutud summast 42246,19 eurost tagastanud 36746,16 eurot ja tagastamata on 5500 eurot. Hageja esitas 10.04.2013 võlanõude, kus asus seisukohale, et leppetrahvi kokkulepe (leping) on tühine tuginedes VÕS § 194 lg 3. Hageja nõudis tühistatud lepingu aluselt tasutud summa täielikku tagastamist. Hageja leiab, et lepingust taganemise avaldust ei ole hageja kostjale esitanud ja lepingust ei ole taganetud. Hageja esitas kostjale 04.04.2013 Seletuskirja, kus nõustus tasuma leppetrahvi 5500 eurot lepingust taganemisel. Seega, hageja on teinud tingimusliku tehingu (avalduse), et lepingust taganemisel on ta nõus maksma leppetrahvi 5500 €. Kokku on lepitud tingimustes lepingust taganemise juhuks. Poolte vahel on müügileping (tehing) tühistatud. Pooled on kokkuleppel müügilepingu tühistamises. Seda kinnitavad alljärgnevad asjaolud: Hageja tahet müügilepingut tühistada kinnitab hageja poolt Maanteeameti Registreerimisbüroole esitatud avaldus, milles hageja palub tühistada traktori registreerimistoimingud, tuues välja tehingu tühistamise põhjused (abikaasa keeldumine). Kostja juhatuse liige Jaan Sihv on sellele avaldusele andnud omapoolse nõustumuse, millega on nõustunud lepingu tühistamisega. Kostja poolt 04.04.2013 hagejale esitatud leppetrahvi arvel leiab kostja poolt märkimist, et hageja poolt on tühistatud müügileping („Kliendi poolt tühistatud müügileping ja tehing.”). Hageja ei ole hagis esitanud leppetrahvi tagastamise nõuet, vaid tühistatud lepingu alusel tagastamata 5500 € tasumist alusetu rikastumise sätete alusel. Kostjal puudub õiguslik alus hagejale 5500 € mittetagastamiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista 5500 krooni põhivõlga, kahjuhüvitis 240 eurot ja viivised hagi esitamise seisuga 59.40 eurot ja seadusjärgsed intressid alates 29.maist 2013 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kostja põhjendused Hageja ostjana ja kostja müüjana sõlmisid 03. aprillil 2013. a müügilepingu traktori TYM T 903STA müügiks. Seejuures lepingu sõlmimisele eelnevalt oli kostjal piisav võimalus kaubaga tutvuda, küsida küsimusi, esitada oma nõudmised lisavarustuse suhtes jne. Hageja tasus arve alusel kauba maksumuse samal kuupäeval. Kostja tegi kõik vajalikud toimingud Maanteeameti liiklusregistri büroos arvele võtmiseks ning registreeris Traktori hageja nimele. Registreerimistoimingute tegemise järel 04. aprillil 2013. a, s.o müügilepingu sõlmimisele järgnenud päeval, keeldus hageja traktorit vastu võtmast, kuigi kostja oli teinud kõik endast oleneva traktori valduse ja omandi hagejale üle andmiseks. Selle asemel teatas hageja oma soovist lepingust taganeda. Kostja tuli hagejale vastu ja nõustus lepingust taganemisega hoolimata sellest, et hagejal puudus taganemiseks õigus. Hageja esitas kostjale 04. aprillil 2013. a ka omakäelise kinnituse, et nõustub tasuma traktori müügilepingust taganemisel leppetrahvi summas 5500 eurot ning palub tagastatavast müügihinnast leppetrahvi maha arvata. Seejuures määras leppetrahvi suuruse hageja. Hiljem asus hageja esitama kostja vastu alusetuid nõudeid leppetrahvi tagastamiseks ning on pöördunud ka hagiga kohtusse.
Pooltel oli müügilepingust taganemisel õigus leppida kokku hageja poolt leppetrahvi maksmise kohustuses. Hageja on selle kohustuse endale kirjalikus vormis võtnud. Hagejal puudus müügilepingust taganemiseks igasugune alus, ta ise oli müügilepingut rikkunud (keeldudes alusetult vastu võtmast müügilepingu eset) ja kus müüja tuli siiski temale vastu, kuigi müüjal oli täielik õigus nõuda ostjalt müügilepingu täitmist ja traktori vastuvõtmist. Hageja on esitanud ka viivisenõude leppetrahvi tagastamisega nõudega seonduvalt. Kostja märgib, et kuivõrd leppetrahvi tagastamise nõue on alusetu, siis on vastavalt alusetu ka sellelt nõudelt arvestatud viivise tasumise nõue.. Lisaks on hageja esitanud ka kahjunõude, väites, et temale on (ilmselt leppetrahvi tagastamata jätmisest) tekkinud kahju kohtueelse vaidlusega seoses kantud õigusabikulude näol summas 240 eurot. Olukorras, kus hageja on kandnud õigusabi kulusid selleks, et esitada kostja vastu õiguslikult alusetu nõue, ei saa hageja õigusabikulud olla kuidagi põhjustatud kostja poolt. Tehingu tühistamise õiguslikud alused tulenevad TSÜS §-idest 92 kuni 96, hageja ei ole tõendanud, et oleks müügilepingu tühistanud ühelgi viidatud alustest. Liiati toimub tehingu tühistamine neil alustel tühistamisavalduse tegemisega teisele poolele (TSÜS § 98). Hageja ei ole teinud kostjale tühistamisavaldust müügilepingu tühistamiseks. Asjaolu, et hageja naine ei pidanud traktori ostmist majanduslikult otstarbekaks, ei saa mingil juhul anda hagejale alust tehingu tühistamiseks. Kohtu põhjendused Poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele TsMS § 403 lg 1). Pooled on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus on määrusega andnud pooltele võimaluse esitada kirjalikus menetluses avaldusi ja dokumente ning teinud pooltele teatavaks otsuse avalikult teatavakstegemise aja. I
hageja ei ole müügilepingust taganenud. Kostja väidab, et hageja keeldus traktorit vastu võtmast ja teatas soovist lepingust taganeda.
kokku leppida, millisel viisil kohustust rikkunud pool peab oma rikkumise heastama. Seaduses ei ole ette nähtud leppetrahvi kokkuleppe kohustuslikku vormi. Leppetrahvi suuruse võivad pooled ise kindlaks määrata.
(allkirjastatud digitaalselt) Silvi Maiste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.