lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-13-32491/19

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 19.03.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-13-32491/19
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
19.03.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2738
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 195 lg 1, 2Lepingu korraline ülesütlemineVÕS § 367 lg 3Ülesütlemise tagajärjedTsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustusTsMS § 442 lg 7Otsuse sisuTsMS § 5 lg 1Menetluse toimumine poolte esitatu aluselVÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korralVÕS § 116 lg 6Taganemine ja ülesütlemine õiguskaitsevahendina

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-13-32491

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maire Lukk

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. märts 2014 kell 16.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number Tsiviilasi

2-13-32491 Danske Bank A/S-i (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu) hagi XXXvastu võla saamiseks

Hagihind

4 659,78 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Danske Bank A/S (registrikood 61126228, asukoht Holmens kanal 2-12 1092 Copenhagen K, Taani Kuningriik), seaduslik esindaja Danske Bank A/S Eesti filiaal (registrikood 11488826, asukoht Narva mnt 11, 15015 Tallinn), lepinguline esindaja Krista Arraste (e-post [email protected]) Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX), määratud korras esindaja vandeadvokaat Ilja Santašev (Advokaadibüroo L. Olovjanišnikov, Tartu mnt 51-12, 10115 Tallinn e-post [email protected])

Kohtuistung

11.02.2014

Kohtuistungil osalenud isik

Hageja lepinguline esindaja Krista Arraste Kostja XXX Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Ilja Santašev

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista XXX põhinõue 2 153,33 (kaks tuhat ükssada viiskümmend kolm eurot ja 33 senti) eurot, intress 19,78 (üheksateist eurot ja 78 senti) eurot ja viivis 2 153,33 (kaks tuhat ükssada viiskümmend kolm eurot ja 33 senti) eurot Danske Bank A/S-i (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu) kasuks. Menetluskulude jaotus

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 23.09.20262-26-10022/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-121309/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-26-110413/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-142810/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-10415/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
VÕS § 142 lg 1Käenduse mõiste
VÕS § 145 lg 1Käendaja vastutus
VÕS § 196 lg 1Lepingu erakorraline ülesütlemine
VÕS § 3Võlasuhte tekkimise alused
3.Välja mõista XXX menetluskulud 93% ulatuses Danske Bank A/S-i (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu) kasuks ning jätta ülejäänud osas menetluskulud poolte enda kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord

2-13-32491 Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Apellatsioonkaebus lahendatakse kirjalikus menetluses, kui apellant ei märgi apellatsioonkaebuses, et soovib asja lahendamist kohtuistungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud

1.22.09.2008 sõlmisid hageja ja OÜ XXX(edaspidi liisinguvõtja) kasutusrendilepingu nr XXX, mille esemeks oli sõiduauto BMW 530d Touring SH9588 (edaspidi liisinguese) (tl 52), mille eest liisinguvõtja kohustus tasuma hagejale lepingus sätestatud makseid (sh intressi) vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule (tl 58-59). Lepingule kohaldati liisingulepingu üldtingimusi (tl 5357).
2.22.09.2008 sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu nr XXX(edaspidi käendusleping) (tl 51), mille alusel võttis kostja endale kohustuse tagada solidaarselt liisinguvõtjaga liisingulepingust ja selle tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevate liisinguvõtjate kohustuste kohane ja täielik täitmine. Käendatavaks summaks lepiti kokku 182 000 krooni, so 11 631,92 eurot.
3.Hageja ütles liisingulepingu ennetähtaegselt üles 26.04.2012 (tl 62). 09.06.2012 taastati liisingueseme valdus hageja poolt (tl 63), liisinguese suunati müüki 16.07.2012 (tl 64) ja müüdi hinnaga 1 500 eurot sh käibemaks (tl 67). Hageja nõue ja põhjendused
4.Hageja palub kostjalt välja mõista liisingulepingust tulenev põhinõue 2 320 eurot, intress 19,78 eurot, viivis 2 320 eurot, menetluskulud ja viivise menetluskuludelt. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 3 p 1, § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 142, § 145, § 367 lg 1, 2, 3 ja 4 ja § 397 lg 1.
5.Hageja märgib, et: • liisingueset ei müüdud alla turuväärtuse; • kuna liisinguvõtja varale liikluskindlustuse ja kaskolepingut vabatahtlikult ei sõlminud, tegi seda hageja ning hagejal on õigus nõuda kulu liisinguvõtjalt; • viivis ei ole ebamõistlikult suur ja hageja ei ole viivitanud ebamõistlikult kohtusse pöördumisega. Kostja vastuväited
6.Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta selle rahuldamata ning jätta menetluskulud hageja kanda.
7.Kostja märgib, et: • liisinguese on müüdud alla turuväärtuse; • debitoorset võlgnevust ei ole alus nõuda; • kostjal puudub kohustus tasuda kindlustusmaksete eest pärast liisingulepingu ülesütlemist; • viivis on ebamõistlikult suur ja hageja on hea usu põhimõtte vastaselt viivitanud kohtusse pöördumisega.

Kohtu põhjendused

2-13-32491

8.Kohus lahendab antud asja tulenevalt TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1 lihtsustatud kirjeldava osaga. Lihtsustatud kirjeldava osaga tehtud kohtuotsuse täiendamist ei saa mistahes asjaoludel nõuda.
9.Kohus, kuulanud ära hageja esindaja, kostja ja kostja esindaja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud neid kogumis, on seisukohal, et hagi on osaliselt põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt alljärgnevatel põhjendustel.
10.TsMS § 5 lg 1 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
11.Võlaõigusseadus (edaspidi VÕS) § 361 sätestab, et liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Puudub vaidlus, et 22.09.2008 sõlmisid hageja ja OÜ XXXkasutusrendilepingu nr XXX, mille esemeks oli sõiduauto BMW 530d Touring SH9588 (tl 52), mille eest liisinguvõtja kohustus tasuma hagejale lepingus sätestatud makseid (sh intressi) vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule (tl 58-59). Lepingule kohaldati liisingulepingu üldtingimusi (tl 53-57).
12.VÕS § 142 lg 1-3 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. VÕS § 145 lg 1 ja 2 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Puudub vaidlus, et 22.09.2008 sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu nr XXX(tl 51), mille alusel võttis kostja endale kohustuse tagada solidaarselt liisinguvõtjaga liisingulepingust ja selle tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevate liisinguvõtjate kohustuste kohane ja täielik täitmine. Käendatavaks summaks lepiti kokku 182 000 krooni, so 11 631,92 eurot.
13.Poolte vahel on vaidlus, milline on liisingueseme turuväärtus, kas kostjal on kohustus debitoorset võlgnevust ja kindlustusmaksete eest tasuda ning kas viivis on ebamõistlikult suur.
14.VÕS § 116 lg 6 alusel, kui oluliselt rikutakse kestvuslepingut, võib kahjustatud lepingupool selle vastavalt käesoleva seaduse §-s 196 sätestatule üles öelda. VÕS § 195 lg 1 järgi lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. VÕS § 196 lg 1 alusel kestvuslepingu võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). Üldtingimuste punkti 10.1.3 alusel oli liisinguandjal õigus liisinguleping üles öelda, kui liisinguvõtja jättis maksetähtpäeval tasumata või ei tasunud täielikult ja

2-13-32491 kohaselt rendi- või muud lepingust tulenevat makset ning ei suutnud võlgnevust kustutada 14 kalendripäeva jooksul (tl 56). Kohus on tuvastanud, et liisinguvõtja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi, jättes nõuetekohaselt tasumata esitatud arved (tl 70-86). Kuna liisinguvõtja ei täitnud oma kohustusi edastas hageja liisinguvõtjale 28.03.2012 liisingulepingu lõpetamise hoiatuse, milles märkis, et juhul kui liisinguvõtja võlgnevust hagejale täielikult ei tasu 16.04.2012, ütleb hageja liisingulepingu erakorraliselt üles (tl 60-61). Kuna liisinguvõtja liisingulepingust tulenevaid võlgnevusi ei tasunud, saatis hageja 26.04.2012 liisinguvõtjale vara tagastamise nõude, milles teatas liisinguvõtjale, et hageja ütleb liisingulepingu üles ning palus liisingueseme tagastada (tl 62). Seega tuleb liisingulepingu ülesütlemise kuupäevaks lugeda 26.04.2012. Hageja oli õigustatud lepingu ennetähtaegselt lõpetama.

15.Vastavalt VÕS § 195 lg 2, kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Liisinguleping öeldi ennetähtaegselt üles 26.04.2012. Kuni lepingu ennetähtaegse ülesütlemise ajani oli liisinguvõtja kohustuseks tasuda liisingulepingu alusel maksegraafiku järgi makseid täies ulatuses. Hageja poolt esitatud arvetest nr 20120123167, nr 20120222910, nr 20120323408 ja nr 20120422860 (tl 70-86) nähtub, et liisinguvõtjal jäid liisingulepingu alusel tasumata osamaksed summas 701,87 eurot ja intress summas 16,46 eurot. Seega debitoorne võlgnevus kokku on 718,33 eurot. Kostja on leidnud, et kuna jääkmaksumus oli liisingulepingu lõpetamise hetkel summas 1 588,65 eurot, siis ei ole põhjendatud nõuda debitoorset võlgnevust, vaid tasumata summa peab kajastuma jääkmaksumuses. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Kuni liisingulepingu ülesütlemiseni oli liisinguvõtjal osamaksete ja intressi tasumise kohustus ning kuna liisinguvõtja jättis osamaksete ja intressi arved tasumata 2012. a jaanuarist kuni aprillini, siis on hageja õigustatud nõudma seda debitoorse võlana. Vaatamata sellele, kas arvestada see summa debitoorse võla või jääkmaksumuse hulka, oleks liisinguvõtja kohustuste suurus sama.
16.Üldtingimuste punkti 8.1 kohaselt oli liisinguvõtja kohustatud sõlmima liisinguandja poolt aktsepteeritavas kindlustusaktsiaseltsis liisinguandja poolt vara kindlustuslepingu, kus kindlustusvõtjaks määrati liisinguvõtja ning soodustatud isikuks liisinguandja. Kõik kindlustusega seotud kulud pidi kandma liisinguvõtja ning vara pidi olema kindlustatud kogu perioodi vältel, mil see oli kasutusrendilepingu alusel liisinguvõtja valduses. Üldtingimuste punkti 8.3 kohaselt kui liisinguvõtja ei esitanud liisinguandjale kehtivat vara kindlustuspoliisi hiljemalt kolme kalendripäeva jooksul arvates vara oma valdusesse saamise päevast, loeti, et liisinguandjal on õigus ja liisinguvõtjapoolne volitus kindlustada vara liisinguandja poolt valitud kindlustusseltsis ja tingimustel ning nõuda tekkinud kulu sisse liisinguvõtjalt. Üldtingimuste punkti 8.4 kohaselt liisinguvõtja vastavasisulise soovi korral koostati liisinguvõtjale kindlustusmaksete tasumise graafik, mille kohaselt liisinguandja esitas arveid samaaegselt koos rendimaksetega. Punkti 8.4.1 kohaselt juhul kui liisinguvõtjale oli koostatud kindlustusmaksete tasumise graafik, oli liisinguvõtja kohustatud kindlustuslepingu ennetähtaegse lõppemise või lõpetamise korral tasuma liisinguandjale kõik kindlustusmaksete tasumise graafiku järgsed maksed. Punkti 8.9 kohaselt kohustus liisinguvõtja esitama liisinguandjale hiljemalt 10 kalendripäeva enne kehtiva vara kindlustuspoliisi lõppu uue kehtiva kindlustuspoliisi järgneva kindlustusperioodi kohta kuni lepingu lõppemiseni. Liisinguvõtja kohustus vara kindlustama kogu rendiperioodi jooksul liisinguandja poolt lepingu esilehel sätestatud tingimustel. Punkti 8.10 kohaselt juhul, kui liisinguvõtja ei esitanud liisinguandjale uut kehtivat vara kindlustuspoliisi hiljemalt 10 kalendripäeva enne kehtiva kindlustuspoliisi tähtaja lõppu, loeti, et liisinguandjal oli õigus kindlustada vara liisinguandja poolt valitud kindlustusseltsis ja tingimustel ning nõuda tekkinud kulu sisse liisinguvõtjalt (tl 55-56). Kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et liisinguvõtja liisinguesemele liiklus- ja kaskokindlustuslepingut vabatahtlikult ei sõlminud. Seetõttu oli hagejal õigus kindlustada liisinguese hageja poolt valitud kindlustusseltsis (tl 87, 91-93) ja nõuda

2-13-32491 tulenevalt Üldtingimuste punktidest 8.3, 8.4 ja 8.10 tekkinud kulu sisse liisinguvõtjalt. Hageja nõuab tasumata kindlustusmaksete võlga summas 671,64 eurot, mis koosneb tasumata liiklus- ja kaskokindlustuse maksetest kuni liisingulepingu ülesütlemiseni vastavalt liisinguvõtjale esitatud arvetele (tl 70-86) põhisummast 239,57 eurot ja intressist 3,32 eurot ning tasumata kindlustusmaksetest alates lepingu ülesütlemisest põhisummast 428,75 eurot. Hageja on selgitanud, et lõpetas liikluskindlustuse ja kaskokindlustuse poliisi ennetähtaegselt, mistõttu tagastati hagejale liikluskindlustuse poliisi eest 62,65 eurot (tl 161) ja kaskokindlustuse poliisi eest 184,28 eurot (tl 162). Kohus märgib, et kuna liisinguvõtjale oli koostatud Üldtingimuste punktist 8.4 tulenevalt kindlustusmaksete tasumise graafik (tl 89-90), oli liisinguvõtja tulenevalt Üldtingimuste punktist 8.4.1 kohustatud kindlustuslepingu ennetähtaegse lõpetamise korral tasuma kõik kindlustusmaksete tasumise graafiku järgsed maksed. Seega on asjakohatu kostja väide, et kostjal puudub kohustus tasuda kindlustusmaksete eest pärast lepingu ülesütlemist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja kindlustusmaksete nõue summas 671,64 eurot on tõendatud ja põhjendatud.

17.Vastavalt VÕS § 367 lg-le 4 peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Üldtingimuste punkti 10.6 kohaselt liisingulepingu ülesütlemise korral vastutas liisinguvõtja liisinguandja ees kogu lepingust tuleneva nõude ulatuses, eelkõige tasumata kuumaksed, vara soetusmaksumuse tasumata osa, mis ei olnud kaetud juba tasutud rendimaksetega, kindlustusmaksete graafiku tasumata osa aga ka võimalikud vara kättesaamiseks, hoidmiseks, remontimiseks, realiseerimiseks tehtavad kulutused ja muud kulud, mida vastavalt lepingule pidi hüvitama liisinguvõtja (tl 56). Moneklar OÜ on esitanud hagejale seoses liisingueseme vahendusteenuse, puksiirteenuse, defekteerimise ja tehnilise ülevaatusega arve summas 344,18 eurot käibemaksuta (tl 94), mille hageja on Moneklar OÜ-le tasunud (tl 95). Hageja nõuab lisakulutuste hüvitamist summas 344,18 eurot. Kostja ei ole lisakuludele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et lisakulud on põhjendatud.
18.Vastavalt VÕS § 367 lg-le 1 peab liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg 3 alusel, kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Liisingueseme jääkmaksumus lepingu ülesütlemise seisuga oli 1 885,63 eurot (käibemaksuta) (tl 59). Kuna hageja on vara jääkmaksumuseks võtnud vara maksumuse saldo arvutamisel ja nõude arvestuskäigul 1 855,63 eurot (tl 41-42), lähtub kohus hageja poolt nimetatud jääkmaksumusest. Liisinguese suunati müüki 16.07.2012 (tl 64) ja müüdi hinnaga 1 500 eurot käibemaksuga, so 1 250 eurot käibemaksuta (tl 67). Kohus leiab, et kuna müügihind erineb selle müükisuunamise hinnast enam kui 10% võrra, so ligikaudu 12% (Riigikohtu praktika kohaselt on lubatav hinnaerinevus kuni 10%, vt nt Riigikohtu 29.04.2008 otsus 3-2-1-33-08 p 18) ja kuna pooltel puudub kokkulepe, et pooled loevad liisingueseme väärtuseks selle müügihinna, siis tuleb võtta aluseks hageja poolt määratud esmane müügihind 1 700 eurot käibemaksuga, mis eelduslikult oligi liisingueseme turuhinnaks tol ajahetkel. Esmase hinnamääramisel on hageja arvestanud liisingueseme seisukorda. Kostja väited, et nimetatud liisingueseme turuhind ei saanud olla vähem kui 3 000 eurot, on paljasõnalised ja tõendamata. Liisingueseme müüki suunamise kohta saatis hageja liisinguvõtjale ja kostjale 17.07.2012 teatised (tl 65-66). Kostjale on teatis saadetud käenduslepingus märgitud kostja postiaadressile XXX, seega pidi kostja eelduslikult teatise kätte saama. Kostja ei ole esile toonud veenvaid põhjuseid, millest tulenevalt võiks järeldada, et kostja ei ole nimetatud aadressile saadetud teatist kätte saanud. Seega oli kostjal võimalik müügiprotsessi osaleda. Kostja ei ole tõendanud, et ta soovis ise autot müüa.

2-13-32491

19.Eeltooduga on tõendatud, et hagejal on liisinguvõtja suhtes liisingulepingu ülesütlemisest tulenev nõue summas 3 589,78 eurot (jääkmaksumus 1 855,63 eurot, debitoorne võlg 718,33 eurot, kindlustusmaksete võlg 671,64 eurot ja lisakulud 344,18 eurot). Vara turuhind vara tagastamise hetkel oli 1 700 eurot käibemaksuga, so 1 416,67 eurot käibemaksuta. Seega on liisinguvõtjal liisingulepingu alusel hageja ees võlg 2 173,11 eurot, millest põhinõue on 2 153,33 eurot ja intressid osamaksetelt ning kindlustusmaksetelt kokku 19,78 eurot.
20.VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Liisingulepingu kohaselt oli viivisemääraks 0,3% päevas (tl 52). Hageja on arvestanud viiviseid põhinõudelt 2 320 eurolt alates kostjale 27.09.2012 esitatud nõudekirjal (tl 68) antud tasumise tähtajast 05.10.2012 kuni hagiavalduse esitamiseni, so 398 päeva ulatuses lepingujärgse viivisemääraga 0,3% päevas ja vähendanud viivisenõuet põhinõude summani, so 2 320 euroni (tl 43). Kohus leiab, et kostja väited, milliste kohaselt lepingujärgne viivisemäär on ebamõistlikult kõrge, on põhjendamata ja alusetud. Liisingulepingu on allkirjastanud liisinguvõtja nimelt kostja, kes oli liisingulepingu sõlmimise hetkel liisinguvõtja juhatuse liige. Lepingupooled on vabad lepingu tingimustes kokku leppima ning lepingu täitmine on pooltele kohustuslik. Seega pidi kostja juba liisingulepingu sõlmimisel olema teadlik, et leppides kokku suuremas viivisemääras kui seadusjärgne viivisemäär, tuleb kohustuste täitmisega viivitamisel tasuda liisinguvõtjal ja käenduslepingu alusel kostjal viivist lepingujärgse viivisemäära alusel. Seetõttu puudub alus viivisemäära vähendamiseks ja hageja on õigustatult arvestanud viivist lepingujärgse viivisemäära alusel. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud osaliselt. Võttes arvesse, et kohus pidas põhjendatuks põhinõuet summas 2 153,33 eurot, on hagejal õigus arvestada viivist nimetatud summalt. Seega oleks viivis alates 05.10.2012 kuni hagi esitamiseni 2 571,08 eurot, so 2 153,33 eurot x 0,3 / 100 x 398 päeva. Kohus peab lähtuvalt kujunenud kohtupraktikast põhjendatuks vähendada viivist põhinõude summani, so 2 153,33 euroni. Riigikohus on 14.06.2005 otsuse 3-2-166-05 punktides 18-19 leidnud, et põhivõlast suurema viivisenõude korral peab vastava kahju olemasolu tõendama võlausaldaja, kui nõutakse seaduses sätestatud määrast suuremat viivist. Antud juhul ei ole hageja vastava kahju olemasolu tõendanud. Kohus leiab, et puudub alus vähendada viivist suuremas ulatuses. Kohus ei nõustu kostja väitega, et hageja on hea usu põhimõtte vastaselt viivitanud hagi esitamisega ja suurendanud viivist. Riigikohus on otsuses 3-2-1-52-11 ja 3-2-1-10908 käsitlenud hagi esitamise mõistlikku tähtaega ja leidnud, et seaduses sätestatud aegumistähtaja sees ei saa üldjuhul määrata täiendavat hea usu põhimõttest lähtuvat mõistlikku tähtaega, mille jooksul hageja võib oma õiguste kaitseks hagi esitada. Käesoleval juhul on hageja pöördunud kohtusse kolmeaastase aegumistähtaja jooksul, mistõttu ei saa väita, et hageja on hea usu põhimõtte vastaselt viivitanud hagi esitamisega.
21.Eeltoodust tulenevalt on hagi põhjendatud osaliselt. Liisinguvõtjal on liisingulepingu alusel hageja ees põhivõlg 2 153,33 eurot, intressivõlg 19,78 eurot ja viivisevõlg 2 153,33 eurot. Nimetatud võla eest vastutab käenduslepingu alusel kostja. Menetluskulud
22.Juhindudes TsMS § 163 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud 93% ulatuses kostja kanda ja ülejäänud ulatuses poolte enda kanda. TsMS §-st 174 järgi on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.09.20262-24-7648/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.09.20262-25-127300/16Pärnu Maakohus Paide kohtumaja