lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-13-31443/15

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus · 19.03.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
Kohtuasja number
2-13-31443/15
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
19.03.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2112
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
AS MiniCredit11551909(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-13-31443

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasja hind Hagi ese Pooled ja nende esindajad

Tartu Maakohus Heiki Kolk

19.märtsil 2014 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus 2-13-31443 440,34 eurot AS MiniCredit hagi L. S. vastu võlgnevuse nõudes Hageja AS MiniCredit, registrikood 11551909, asukoht Viru Väljak 2, 10111 Tallinn, e-post [email protected], esindaja Ingrid Nook, epost [email protected]; kostja L. S. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kirjalik menetlus

Menetluse liik

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada AS MiniCredit hagi L. S. `i vastu osaliselt.
2.Välja mõista L. S. `ilt AS MiniCredit kasuks 223 (kakssada kakskümmend kolm) eurot ja 62 senti; millest põhivõlgnevus on 127,82 eurot, intress 31,32 eurot, võla sissenõudmise kulu 25,56 eurot ja seisuga 03.02.2014 sissenõutavaks muutunud viivis 38,92 eurot.
3.Välja mõista L. S. `ilt AS MiniCredit kasuks viivis protsendina põhinõudelt 127,82 eurolt alates 10.02.2014 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kusjuures 03.02.2014 seisuga sisenõutavaks muutunud viivis (so 38,92 eurot) koos tulevikus lisanduva viivisega kokku ei tohi ületada tagastamata laenusummat 127,82 eurot.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
4.Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus
5.Jätta menetluskulud 72% ulatuses L. S. `i kanda ja 28% ulatuses AS MiniCredit kanda. 6.Välja mõista L. S. `ilt AS MiniCredit kasuks menetluskulud 54 (viiskümmend neli) eurot (72% riigilõivust 75 eurot). Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse (TsMS § 1741 lg 4). Edasikaebamise kord

AS MiniCredit võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. L. S. võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (konto 10220034796011) või AS-s Swedbank (konto 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal (konto 333416110002), viitenumbriga 3100057455. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).

KOHTU

TUVASTATUD

ASJAOLUD,

PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED

ESITATUD

ÕIGUSLIKUD

1.Tartu Maakohtu menetluses on AS MiniCredit hagi L. S. vastu tarbijakrediidilepingust tuleneva põhivõlgnevuse 127,82 euro, intressi 31,32 euro, võla sissenõudmisega seotud kulude 25,56 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 127,82 euro nõudes. Samuti on hageja esitanud nõude arvestades TsMS §-s 367 sätestatut välja mõista alates 10.02.2014 kuni tagastamata laenusumma täieliku tasumiseni viivis 1,5% tagastamata laenusummalt päevas. Hageja nõue tuleneb poolte vahel sõlmitud laenulepingu nr 140926972 rikkumisest. Lepingu alusel on kostjale 26. veebruaril 2010 üle kantud taotletud laenusumma 2000 krooni (127,82 eurot). Laenusumma ja intresside tasumise tähtajaks oli 28. märts 2010. Kostja ei ole oma kohustusi tähtaegselt täitnud ega laenu tähtaegselt tagastanud. Lepingu p-s 9.1 on kokku lepitud, et kui laenusaaja ei tagasta laenu lepingus märgitud lõpptähtpäevaks, on laenusaaja kohustatud tasuma tähtaegselt tasumata laenult viivist 1,5% päevas. Seisuga 03.02.1014 oli viivisevõlgnevus 42 189 krooni, kuid hageja ei esitab viivisenõude summas 127,82 eurot. Hageja on oma nõude põhjendamiseks esitanud kohtule ärakirjad kostja laenutaotlusest, kostja isikusamasuse tuvastamise ankeedist, laenulepingust, tõendist meeldetuletuste väljasaatmise kohta (tl 20-33).
2.Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest, hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kätte toimetatud 20.02.2014 ja loetakse TsMS § 313 lg 1 kohaselt 2 (5)

kättetoimetatuks. Seega on kostja teadlik vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. Hageja on esitanud hagiavalduses taotluse, arvestades TsMS § 407 lg 1 võimalusi, lahendada tsiviilasi tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks (tl 17).

3.TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS § 407 lgs 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Neil asjaoludel lahendab kohus TsMS § 407 lg-tes 1, 3, 5 ja 51 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Teatud järeldusi peab kohus siiski vajalikuks põhjendada. 4.Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 436 lg 7 ja TsMS § 438 lg 1 on kohtul kohustus tarbija vastu esitatud nõude puhul kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ei ole ise sellele tuginenud. Hageja tegutses kostjale laenu andes oma majandustegevuse raames ja kostja oli hagejaga lepingut sõlmides tarbija VÕS § 34 tähenduses. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu, mille alusel andis hageja 26.02.2010 kostjale laenu summas 2000 krooni, so 127,82 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama koos intressiga hiljemalt 28.03.2010. Kostja rikkus laenulepingust tulenevat maksekohustust ja ei tagastanud hagejale laenu ja kokkulepitud intressi. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. VÕS § 402 sätestab, et krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma krediiti või laenu tarbijale, on tarbijakrediidileping. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 3 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja kahju hüvitamist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodu alusel on põhjendatud hageja nõue kostjalt laenu põhiosa, intressi ja meeldetuletustasu nõudes, kokku summas 184,70 euro nõudes. 5.Kohus leiab aga, et hageja viivisenõue kostja vastu on osaliselt põhjendamatu. Laenulepingu tingimuste p-s 9.1 on pooled kokku leppinud, et kostja maksab hagejale tähtaegselt tasumata laenult viivist 1,5 % tagastamisele kuulunud summast kalendripäevas (tl 32). Hageja nõuab seisuga 03.02.2014 sissenõutavaks muutunud viivist perioodi 29.03.2010 kuni 02.02.2014 eest põhinõude ulatuses, so summas 127, 82 eurot ja protsendina põhinõudest, so lepingus sätestatud viivisemääras 1,5% päevas võlgnevalt laenusummalt alates hagi esitamisest, so 10.02.2014 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte enam kui 127,82 eurot.

3 (5)

VÕS § 35 lg 1 sätestab, et tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. VÕS § 44 sätestab, et kui VÕS § 42 lg 3 nimetatud tüüptingimusi kasutakse lepingus, mille teiseks pooleks on isik, kes sõlmis lepingu oma majandus- või kutsetegevuses, siis eeldatakse, et see tingimus on ebamõistlikult kahjustav. Seega laieneb VÕS § 42 lg 3 ka majandus ja kutsetegevuses sõlmitud lepingule. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 järgi on selline tüüptingimus tühine. Kohtu hinnangul on nimetatud punkti näol tegemist tüüptingimusega VÕS § 35 lg 1 mõttes. Tegemist on interneti teel pakutava laenuga, kus saab eeldada, et lepingutingimust ei olnud eraldi läbiräägitud ning vaidlust ei ole selles, et tüüptingimused on kiirlaenulepingu osaks. Kohus on seisukohal, et eeltoodu alusel on laenulepingu üldtingimuste p 9.1 tühine, mis võimaldab laenuandjal nõuda laenusaajalt tähtaegselt tasumata laenult viivist 1,5 % tagastamisele kuulunud summast kalendripäevas. Tegemist on tühise tüüptingimusega VÕS § 42 lg 1 kohaselt, sest see kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult ja lepingust tulenevate õiguste ning kohustuste tasakaalu on teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, sest viivise määr on 547,5 % aastas, mis on ebamõistlikult suur. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas ( kuni 14.04.2013 seitse protsenti aastas). VÕS § 94 lg 1 näeb ette, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hagiavalduse kohaselt on hageja arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid perioodi eest 29.03.2010 kuni 02.02.2014; kostja on viivitanud laenu tagasimaksmisega 1406 päeva. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 01.01.2010 1,00 %, enne 01.07.2010 1,00%, enne 01.01.2011 1,00 %, enne 01.07.2011 1,25 %, enne 01.01.2012 1 %, enne 01.07.2012 1 %, enne 01.01.2013 0,75 %, enne 01.07.2013 0,50%, enne 01.01.2014 0,25%. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist perioodi 29.03.2010.a kuni 30.06.2011.a eest 8 % tasumata laenusummalt aastas, so 11,73 eurot (127,82 eurot x 0,022% x 459 päeva), perioodi 01.07.2011 kuni 31.12.2011 eest 8,25 % tasumata laenusummalt aastas, so 5,41 eurot (127,82 eurot x 0,023% x 184 päeva), perioodi 01.01.2012 kuni 31.12.2012 eest 8% tasumata laenusummalt aastas, so 10,29 eurot (127,82 eurot x 0,022% x 366 päeva), perioodi 01.01.2013 kuni 14.04.2013 eest 7,75% tasumata laenusummalt aastas, so 2,79 eurot (127,82

4 (5)

eurot x 0,021% x 104 päeva), perioodi 15.04.2013 kuni 30.06.2013 eest 8,75% tasumata laenusummalt aastas, so 2,36 eurot (127,82 eurot x 0,024% x 77 päeva), perioodi 01.07.2013 kuni 31.12.2013 eest 8,5% tasumata laenusummalt aastas, so 5,41 eurot (127,82 eurot x 0,023%x 184 päeva) ja perioodi 01.01.2014 kuni 02.02.2014 eest 8,25% tasumata laenusummalt aastas, so 0,93 eurot (127,82 eurot x 0,022% x 33 päeva). Eeltoodu alusel on põhjendatud hageja nõue kostjalt viivise saamiseks seisuga 03.02.2014 kokku summas 38,92 eurot. 6.Seega kuulub hagi TsMS § 407 lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega osaliselt rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kokku 223,62 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista viivised alates hagiavalduse esitamisest, so 10.veebruarist 2014 kuni põhinõude 127,82 täieliku täitmiseni lepingus sätestatud viivisemääras 1,5% päevas võlgnetavalt laenusummalt. Kohus leiab, et hageja viivisenõue protsendina põhinõudest on põhjendatud VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras ning arvestades TsMS § 367 sätestatut tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista alates viivis protsendina põhinõudelt 127,82 eurolt alates 10.02.2014 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kusjuures 03.veebruari 2014 seisuga sisenõutavaks muutunud viivis (so 38,92 eurot) koos tulevikus lisanduva viivisega kokku ei tohi ületada tagastamata laenusummat 127,82 eurot. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.

MENETLUSKULUD

7.TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldas hagi 72 % ulatuses, seega jätab kohus 72 % menetluskuludest kostja kanda ja 28 % hageja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Menetluskulude nimekirja kohaselt taotleb hageja kostjalt välja mõista menetluskulud summas 75 eurot. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 45 eurot ja maksekäsu hagimenetluseks ülemineku korral täiendavalt riigilõivu 30 eurot. TsMS § 138 lg 1 ja § 144 p 7 alusel saab lugeda ka maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu hagimenetluse kuluks. Kohus rahuldades hagi osaliselt, mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna 72 % hageja poolt tasutud riigilõivust, so summas 54 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja