Tartu Maakohus
Kohtunik
Epp Tombak
Otsuse avalikult teatavaks-
19.märts 2014.a., Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-07-53548
Tsiviilasi
O. A. F. H. V. võla, summas 157,45 eurot (2463,50 krooni) ja viivise, summas 157,38 eurot (2462,50 krooni) nõudes Hageja: O. A. F. xxxxxxxx, asukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Esindajad: S. E. R. L. E-post:;
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja: H. V. xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxx Esindaja: A. M. , T. O. , asukoht xxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxx E-post:
Kirjalik menetlus
1.Jätta O. A. F. H. V. rahuldamata aegumise tõttu. 2.Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest so 19.märtsist 2014.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kui menetlusosaline soovib taotleda menetlustoimingu tegemiseks riigi menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või
riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmis E. E. A. S. ärinimed R. A. S. , E. M. ) H. V. .xxxxxxxxx. liitumislepingu nr 0031674, mille alusel kohustuti kostjale pakkuma mobiilsidealaseid teenuseid. Kostja kohustus saadud teenuste eest tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja kasutas teenuseid, kuid jättis nende eest tasumata, rikkudes sellega poolte vahel sõlmitud lepingu tingimusi. Oma allkirjadega lepingul kinnitasid pooled, et kohustuvad täitma lepingu lahutamatuks lisaks oleva Eurotelefon 256 kasutamise eeskirju (edaspidi nimetatud Eeskirjad). Vastavalt lepingule ja Eeskirjadele kohustus kostja arvete tasumisega viivitamise korral maksma viivist 0,5% tasumisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Kuna kostja rikkus arvete tasumata jätmisega lepingut, lõpetas teenuse osutaja vastavalt Eeskirjade p 7.3 lepingu ning saatis kostjale lepingu lõpetamise teate ja lõpparve. Kostja ei reageerinud E. E. A. S. tasuda lepingust tulenev võlgnevus. E. E. A. S. nõude kostja vastu summas 157,45 eurot (2463,50 krooni) (põhivõlgnevus) koos kõrvalnõuetega hagejale. Hageja on arvestanud vastavalt lepingule alates 18.08.1998 kuni 21.12.2007 viivist 41045,97 krooni. Tegutsedes heas usus on hageja vähendanud viivise nõuet põhivõla suuruseni ning nõuab kostjalt viivise väljamõistmist 157,38 euro (2462,50 krooni) suuruses summas. Eeltoodud asjaoludel on hageja taotlenud kostjalt võla ja viivise, kokku summas 314,83 eurot (4926 krooni) väljamõistmist. Senine menetluskäik ja menetlusosaliste poolt kohtumenetluses esitatud seisukohad Hagiavaldus ja selle lisad ning kohtumäärus hagi menetlusse võtmise kohta olid 23.09.2008 kostja elukohas kätte toimetatud kostja elukaaslasele S. P. 44). Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 322 lg 1 loetakse sel juhul menetlusdokument saajale, s.o kostjale kättetoimetatuks. Kohus oli määranud kostjale tähtaja hagile vastamiseks. Kuna kostja määratud tähtajaks kohtule kirjalikku vastust ei saatnud, rahuldas kohus 18.12.2008.a. hagi TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega (tl.45-46). 23.12.2008.a. esitas kostja tagaseljaotsusele TsMS § 415 lg 1 p 1 alusel kaja, kuna hagi oli kostjale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kostja taotles kajas menetluse taastamist ning tulenevalt TsMS § 416 lg esitas koos kajaga ka vastuse hagile (tl.50- 54). Kostja vastuväidete kohaselt tuleb hageja nõue jätta rahuldamata, kuna see on aegunud. Hageja nõue tuleneb A. S. R. . E. A. S. ) poolt H. V. 04.08.1998-04.01.1999.a. esitatud arvetest. Viimase arve maksetähtaeg oli 17.01.1999. Kostja ei jätnud oma kohustusi täitmata
2 (5)
tahtlikult, vaid tal puudusid selleks vahendid. Tõendamata on asjaolu, et kostjale oleks enne nõude omandamist hageja poolt esitatud teateid või pretensioone või hageja oleks esitanud enne maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist kostjale nõude. Tulenevalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 1 kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut ka enne 01.07.2002 tekkinud aegumata nõuetele. enne 1.juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele alates 1.juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) ja võlaõigusseaduses (VÕS) sätestatut, kuid aegumise algusele peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 01.07.2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, katkenud või peatunud enne 01.juulit 2002. Kostja vastu suunatud nõude aegumine algas enne 01.07.2002 kehtinud TsÜS § 116 järgi 18.01.1999.a., arvestades, et kostja kohustuse täitmise tähtaeg saabus 17.01.1999.a ning teenuse osutajale oli teada, et kostja jättis oma kohustuse täitmata. VÕSRS § 9 lg 2 sätestab, et kui TsÜS või VÕS kohaselt on aegumistähtaeg lühem, kui enne 01.07.2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse TsÜS-is või VÕS-is sätestatud aegumistähtaega alates 01.juulist 2002. Kuna alates 01.07.2002 kehtiva TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat, siis aegus hageja nõue kostja vastu 01.juulil 2005.a. Hageja on esitanud maksekäsu kiirmenetluses nõude kostja vastu kohtusse 2007.aastal, s.o peale aegumistähtaja möödumist. Seetõttu keeldub kostja TsMS § 142 lg 1 alusel, s.o nõude aegumise tõttu kohustuse täitmisest. Hageja on 09.01.2009.a. esitatud seisukohas (tl.55) märkinud, et kui kostjale kohtu poolt saadetud menetlusdokumentide väljastusdokumentidel on kostja allkirjad, ei ole kaja põhjendatud. 03.04.2009.a. kohtumäärusega rahuldas kohus kostja kaja ja taastas menetluse tsiviilasjas eelmenetluse staadiumis, kuna esines TsMS § 415 lg 1 p 1 sätestatud alus menetluse taastamiseks – hagile vastamata jätmise puhul oli hagi toimetatud kostjale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega (tl.70-71). Kohus edastas kajas esitatud vastuväited hagile hagejale ning andis TsMS § 396 alusel hagejale tähtaja arvamuse esitamiseks kostja vastuse suhtes. Ühtlasi peatas kohus tagaseljaotsuse põhjal alustatud täitemenetluse. Hageja esindaja on 04.05.2009.a. esitatud vastuses kajale (tl.76) esitanud vastuväited kajale, kuid arvamust koos kajaga esitatud kostja vastuse kohta hagile ei ole esitanud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus lahendab tsiviilasja TsMS § 403 lg 1 alusel kirjalikus menetluses, kuna pooled on andnud selleks nõusoleku. Kirjaliku menetluse määramisel 19.02.2014.a. kohtumäärusega on kohus andnud pooltele tähtaja kõigi asjas tähtsust omavate ja senises menetluses esitamata avalduste ja dokumentide esitamiseks. Kostja on teatanud, et kui hageja ei esita asjas täiendavaid avaldusi ja tõendeid, sealhulgas seisukohti kostja vastuse suhtes hagile, jääb kostja asjas esitatud seisukohtade juurde, taotledes hagi rahuldamata jätmist aegumise tõttu ning menetluskulude hageja kanda jätmist (tl.84). Hageja ei ole kohtule oma arvamust aegumise vastuväite kohta esitanud.
3 (5)
Kohus leiab, et hagi tuleb aegumise tõttu jätta rahuldamata. Tulenevalt VÕSRS § 9 lg 1 kohaldatakse TsÜS-is ja VÕS-is aegumise kohta sätestatut ka enne 1.juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Kui TsÜS või VÕS kohaselt on aegumistähtaeg lühem, kui enne 1.juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse vastavalt VÕSRS § 9 lõikele 2 TsÜS-is või VÕS-is sätestatud aegumistähtaega alates 1.juulist 2002. VÕS § 143 järgi võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Käesolevas asjas on kostja taotlenud nõudele aegumise kohaldamist. GSM 256 liitumislepinguga (tl.20) kokku lepitud mobiilsideteenuste kasutamisest tulenev tasunõue on tehingust tulenev nõue, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. Osundatud paragrahvi 4.lõikes sätestatud kümneaastast aegumistähtaega rakendatakse juhul, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Aegumistähtaeg algab tulenevalt TsÜS § 147 lg 1 nõude sissenõutavaks muutumisega, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Käesolevas asjas on R. poolt esitatud H. V. arved 04.08.1998.a., 04.10.1998.a. 04.11.1998.a. 04.12.1998.a. ja 04.01.1999.a., mille tasumise tähtajad olid vastavalt 18.08.1998, 18.10.1998, 18.11.1998, 18.12.1998 ja 18.01.1999 (tl.21-33). Seega algas nõuete aegumistähtaeg 01.jaanuarist 2000.a. Riigikohus on kohtulahendites nr.3-2-1-15-09 ja 3-2-1-79-09 asunud seisukohale, et kui hageja toetub TsÜS § 146 lõikes 4 sätestatud kümne aastasele aegumistähtajale, peab ta esile tooma asjaolud, mis võimaldavad kostja tegevusetust (arvete mittetasumist) lugeda tahtlikuks õigusvastase tagajärje soovimiseks. Tahtlus ei seisne kohustuse täitmata jätmises, vaid on VÕS § 104 lg 5 järgi õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Käesolevas asjas ei ole hageja selliseid asjaolusid esitanud, mille alusel oleks võimalik tuvastatuks lugeda, et kostja soovis arveid tasumata jättes tekitada hagejale kahju või muud õigusvastast tagajärge. Seetõttu tuleb käesolevas asjas kohaldada TsÜS § 146 lõikes 1 sätestatud kolme aastast aegumistähtaega. Võttes aegumistähtaja algusena aluseks 01.01.2000.a, aegus hageja nõue 31.12.2003.a. Nõue kohtusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse vormis on esitatud 26.12.2007.a. Tulenevalt TsÜS § 142 lg 1 võib kohustatud isik pärast nõude aegumist keelduda oma kohustuse täitmisest. Kuna hageja on kaotanud aegumise tõttu oma õiguse nõuda kostjalt kohustuse täitmist, jätab kohus hagi rahuldamata.
Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
4 (5)
TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb käesolevas asjas jätta menetluskulud hageja kanda. Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Epp Tombak /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.