lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-12-52826/33

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 19.03.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-12-52826/33
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
19.03.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1800
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 152 lg 2, 3, 4Tunnistajatasu maksmineTsMS § 175 lg 1, 4Lepingulise esindaja kulude hüvitamineVÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 174 lg 3Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 177 lg 1, 2Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 138 lg 1Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 144Kohtuvälised kuludTsMS § 172 lg 8

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-12-52826/31Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja30.12.2013

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Geete Lahi

Määruse tegemise aeg ja koht

19.03.2014, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-12-52826

Tsiviilasi

XXXavaldus XXXasuva kinnistu kasutuskorra kehtestamiseks

Menetlustoiming

menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja: XXX(isikukood XXX, XXX; e-post: XXX)

mõtteliste

osade

Puudutatud isik 1: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Kaili Siilak (Pearu Õigusbüroo, SuurKarja 3, 10140 Tallinn, e-post [email protected]) Puudutatud isik 2: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, epost XXX) Puudutatud isik 3: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja XXX Puudutatud isik 4: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja XXX

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada XXXavaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks.
2.Määrata kindlaks hüvitavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista XXX välja XXXkasuks menetluskulud 720 eurot.
3.Määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (720 eurot) tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Menetluskulud hagita menetluses
TsMS § 178 lg 2Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine
Kohtumääruse asjaolud, põhjendused ja selgitused Harju Maakohus rahuldas 30.12.2013 määrusega XXX avalduse XXXasuva kinnistu mõtteliste osade kasutuskorra kehtestamiseks osaliselt. Kohus jättis menetluskulud avaldaja kanda. Harju Maakohtu 30.12.2013 määrus jõustus edasi kaebamata 22.01.2014. XXX esindaja esitas 17.02.2014 avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks, mis edastati kohtunik Geete Lahile lahendamiseks 18.02.2014. XXX palub kindlaks määrata menetluskulud summas 720 eurot, mõista need XXX XXX kasuks välja ning mõista hüvitatavatelt menetluskuludelt välja viivis võlaõigusseaduses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. XXX menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud. XXX kinnitab, et kõik menetluskulude nimekirjas märgitud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega antud tsiviilasjas. Harju Maakohtu 21.02.2014 määrusega edastati menetluskulude kindlaksmääramise avaldus avaldajale. Avaldaja vastuväited XXX menetluskulude kindlaksmääramise taotlusele Avaldaja esitas vastuväited 28.02.2014. Avaldaja on seisukohal, et 17.02.2014 avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks on ebaõige põhjusel, et avaldus on vastuolus TsMS § 172 lg 8 sätestatuga. TsMS § 172 lg 8 lause 1 sätestab, et vajalikud kohtuvälised kulud hüvitatakse hagita menetluses menetlusosalistele samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega. TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud on kohtuvälised kulud. Tunnistajale hüvitise maksmist reguleerib TsMS-i 18. peatüki kolmas jagu, eelkõige TsMS § 152 ning TsMS § 152 lg 3 viidatud Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2005 määruse nr 322 „Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 7. Nimetatud sätete kohaselt tuleb tunnistajatasu (ja seega hagita menetluses ka õigusabikulude hüvitis) määrata kindlaks isiku keskmise brutosissetuleku tunnitasumäära alusel (TsMS § 152 lg 2). 17.02.2014 menetlusdokumendis ei ole tuginetud TsMS §-le 152 ega ole esitatud tunnistajatasu regulatsioonile vastavat hüvitise suuruse arvutust. Isegi kui 17.02.2014 menetlusdokumendis oleks esitatud asjakohane hüvitise suuruse arvutus, tuleb arvesse võtta, et TsMS § 152 lg 3 ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2005 määruse nr 322 „Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 7 lg 3 kohaselt tunnistajatasu tunnitasumäär määratakse tunnitasu alam- ja ülemmäära piires, mis on 1–10-kordne Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tunnipalga alammäär. Töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse kohaselt perioodil 14. jaanuar 2013 kuni 31. detsember 2013 oli tunnitasu alammääraks 1,90 eurot. Kuna käesoleval juhul ei ole tegemist sissetuleku kaotamisega, tuleks tunnistajatasule vastava tasu määramisel lähtuda TsMS § 152 lg 4 kohaselt tunnistajatasu madalaimast määrast ehk 1-kordsest tunnipalga alammäärast. 17.02.2014 avaldusele lisatud kulude arvestuses on märgitud ajakuluks kokku 9 tundi. Korrutades märgitud tundide arvu 2013. aastal kehtinud tunnitasu alammääraga on tulemuseks kokku summa 17,10 eurot. Lähtuvalt TsMS § 172 lg 8 lausest 1 ei saa seega käesolevas asjas hüvitamisele kuuluvad kohtuvälised kulud ületada 17,10 eurot (kui eeldada, et kõik märgitud tunnid on põhjendatud ajakulu). Ning isegi kui oleks alust rakendada hüvitatava summa arvutamisel maksimaalset tunnistajatasu määra (milleks antud juhul alus puudub, seda ei ole kuidagi menetluskulude kindlaksmääramise avalduses põhjendatud ega tõendatud) ja seega lähtuda kõrgeimast 10-kordsest tunnitasu alammäärast, saaks hüvitatav kohtuväliste kulude summa olla maksimaalselt 171,00 eurot, mitte nõutud 720,00 eurot. Avaldaja palub kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust ning mõista avaldajalt 17. veebruar 2014 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitanud puudutatud isikute menetluskulud välja

mitte suuremas summas kui 17,10 eurot. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Harju Maakohtu 30.12.2013 määrus jõustus edasi kaebamata 22.01.2014. XXX esindaja esitas 17.02.2014 avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks, mis edastati kohtunik Geete Lahile lahendamiseks 18.02.2014. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus vastab TsMS § 174 lg 3 nõuetele. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15. veebruari 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Avaldaja on seisukohal, et 17.02.2014 avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks on ebaõige põhjusel, et avaldus on vastuolus TsMS § 172 lg 8 sätestatuga, mille kohaselt vajalikud kohtuvälised kulud hüvitatakse hagita menetluses menetlusosalistele samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-58-13 märkinud, et Riigikohus on 31. mail 2011. a tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11 tehtud määruse p-s 20 leidnud mh, et kuna Vabariigi Valitsus ei ole TsMS § 175 lg 4 alusel kehtestanud hagita menetluses teistelt menetlusosalistelt sissenõutavate lepingulise esindaja kulude piirmäärasid, tuleb kohaldada TsMS § 172 lg 8 esimest lauset. Selle lause järgi hüvitatakse vajalikud kohtuvälised kulud hagita menetluses menetlusosalistele samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega. Põhimõtteliselt samasugustele seisukohtadele on jõutud

1.juunil 2011. a tsiviilasjas nr 3-2-1-17-11 tehtud määruses ja 20. oktoobril 2010. a tsiviilasjas nr 3-2-1-89-10 tehtud määruses. Kolleegium muudab seda seisukohta, sest see ei võimalda kohtutel menetluskulude väljamõistmisel täiel määral arvestada hagita asjade menetluste erinevat iseloomu, mida Riigikohus on lähemalt kirjeldanud nt 9. mail 2011 tsiviilasjas nr 3-2-1-25-11 tehtud määruse p 26 teises lõigus ja 17. mail 2010 tsiviilasjas nr 3-2-1-42-10 tehtud määruse p-des 18–20. Mõnda liiki hagita menetlust iseloomustab nende lahendite kohaselt sisuline vaidlusmenetlus menetlusosaliste vahel. Näiteks on see nii avalikult kasutatavale teele juurdepääsu ja tehnorajatiste talumise asjades. Mõne hagita menetluse liigi korral aga täidab kohus riigilt talle üle kantud avalikku ülesannet ise asjaolud välja selgitada ning vaidlust eraõigussuhtes osalevate isikute vahel ei ole (nt lapsendamise asjad). Seega ei pruugi TsMS § 172 lg 8 esimese lause kohaldamine tagada iga liiki hagita menetluses isiku kasuks vajalike ja põhjendatud esindajakulude väljamõistmist. Seda puudust ei korva täies ulatuses ka hagita menetluses kehtiv uurimispõhimõte. Seetõttu on kolleegium seisukohal, et üldnormina on võimalik ja tuleb hagita menetlustes

esindajakulude väljamõistmisel kohaldada TsMS § 175 lg-d 1–31. Põhiliseks kriteeriumiks on TsMS § 175 lg 1 järgi lähtuda esindajakulude korral nende vajalikkusest ja põhjendatusest. Kolleegium märgib, et Vabariigi Valitsusel oleks õigusselguse huvides otstarbekas määrata ka hagita menetluses kindlaks piirmäärad, mida ületavalt ei ole võimalik esindajakulusid välja mõista. Kolleegium on seisukohal, et TsMS § 172 lg 8 esimesele lausele eespool antud tõlgenduse kontekstis ei ole vaja vastata väidetele selle normi vastuolu kohta põhiseadusega. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-93-13 leidnud, et Riigikohtu 19. juuni 2013. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-58-13 on varasemat praktikat muudetud. Selle määruse p-s 14 jõudis Riigikohus seisukohale, et hagita menetlustes esindajakulude väljamõistmisel tuleb üldnormina kohaldada TsMS § 175 lg-d 1–31 ning põhiliseks kriteeriumiks on TsMS § 175 lg 1 järgi lähtuda esindajakulude korral nende vajalikkusest ja põhjendatusest (vt lähemalt viidatud lahendit). Seega ei kuulu TsMS § 172 lg 8 esimene lause ka praeguses asjas kohaldamisele. Seega tuleb käesoleval juhul lähtuda menetluskulude kindlaksmääramisel Riigikohtu seisukohtadest, mille kohaselt peab kohus menetluskulude suuruse määramisel hindama esindajakulude korral nende vajalikkust ja põhjendatust (lahendid 3-2-1-58-13 ja 3-2-1-93-13). XXX palub avaldajalt välja mõista menetluskulud seoses lepingulise esindaja kuludega summas 720 eurot. Kohtule esitatud toimingute tegemise aruande kohaselt kasutas XXX esindaja teenust kokku 9 tundi. XXX esindaja teostas järgmised õigusabitoimingud: 08.01.2013 ja 22.01.2013 avaldusega tutvumine, esmane infovahetus ning vastuse koostamine avaldusele (kestusega 3 tundi); 26.04.2013 istungiks ettevalmistamine ning esindamine istungil (kestusega 1,5 tundi); 10.06.2013 seisukoha koostamine avaldaja esitatud tõenditele (kestusega 1 tund); 26.09.2013 istungiks ettevalmistamine ning esindamine istungil (kestusega 1 tund); 14.10.2013 avaldaja nõude täpsustusega tutvumine, seisukoha koostamine (kestusega 1,5 tundi) ja 16.12.2013 lõppseisukoha koostamine (kestusega 1 tund). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitas XXX kohtule 22.01.2013 vastuse avaldusele pikkusega 3 lehekülge (sisuline osa 2 lehekülge, kestusega 3 tundi). Kohtu hinnangul on kõnealuse dokumendi koostamiseks mõistlik ja põhjendatud ajakulu kokku 3 tundi (1 lehekülg/ 1 tund), mis hõlmab endas täiendavalt ka avaldaja seisukohaga tutvumist 08.01.2013 ja materjalide läbitöötamist, Riigikohtu praktika analüüsi, kliendiga suhtlemist ning õigusliku positsiooni kujundamist. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitas XXX kohtule 10.06.2013 oma seisukoha avaldaja täiendavale tõendile pikkusega 2 lehekülge (sisuline osa 1 lehekülg, kestusega 1 tund). Kohtu hinnangul on kõnealuse dokumendi koostamiseks mõistlik ja põhjendatud ajakulu kokku 1 tund (1 lehekülg/ 1 tund), mis hõlmab endas täiendavalt avaldaja seisukohaga tutvumist, kliendiga konsulteerimist ning õigusliku positsiooni kujundamist. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitas XXX kohtule 14.10.2013 oma seisukoha avaldaja täiendavale taotlusele pikkusega 2 lehekülge (kestusega 1,5 tundi). Kohtu hinnangul on kõnealuse dokumendi koostamiseks mõistlik ja põhjendatud ajakulu kokku 1,5 tundi, mis hõlmab endas täiendavalt avaldaja seisukohaga tutvumist, kliendiga konsulteerimist ning õigusliku positsiooni kujundamist. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitas XXX kohtule 16.12.2013 enda lõpliku seisukoha pikkusega 2 lehekülge (kestusega 1 tund). Kohtu hinnangul on kõnealuse dokumendi koostamiseks mõistlik ja põhjendatud ajakulu kokku 1 tund, mis hõlmab endas täiendavalt ka kliendiga suhtlemist, kuna tegemist oli XXX lõplikus seisukohaga ning õigusliku positsiooni kujundamist. Seega on toimiku materjalidest nähtuvalt XXX suhtes teostatud XXX esindaja poolt

menetluskulude nimekirjas esile toodud õigusabitoimingud (sh 22.01.2013, 10.06.2013, 14.10.2013 ja 16.12.2013 seisukohtade koostamine ning nende kohtule esitamine ja 26.04.2013 ja 26.09.2013 istungitel osalemine) ning tegemist on vajalike ja põhjendatud kulutustega. Võttes arvesse XXX esindaja teostatud õigusabitoiminguid, istungitel osalemist ning menetluse tulemuslikkust on õigusabi kokku 9 tunni ulatuses põhjendatud ja vajalik kliendi huvide kaitsel ning kuulub hüvitamisele. Õigusabi osutati tunnihinnaga 80 eurot. Teenuse hind ei ole ülemäära kõrge ja on võrreldav üldiselt makstava tasuga. Lähtuvalt eeltoodust rahuldab kohus XXX taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja kohustab avaldajat XXX hüvitama menetluskulusid 720 euro ulatuses. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. XXX esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 2. TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.