2-12-52826/31 - Asjaõigus - Muud asjaõiguse asjad - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Avaldaja XXXesitas Harju Maakohtule avalduse XXXasuva kinnistu mõttelisel osal kasutuskorra kehtestamiseks. Avalduse kohaselt ostis avaldaja 15.09.2010 Tallinnas, XXX kinnistul asuva eraldi asetseva ehitise, mis on kinnistusraamatusse kantud korteriomandina. Kinnistusraamatu andmetel ei ole antud kinnistul mõttelise osa suhtes sõlmitud varem kasutuskorra kokkuleppeid. Avaldaja on üritanud suhelda teiste kaasomanikega kasutuskorra sõlmimise teemal, kuid peale korteri 2 omanikust pr XXX ei ole teised kaasomanikud sellest huvitatud olnud, seega ei ole muud võimalust, kui paluda kohtul see määrata. Avaldaja palus avaldus rahuldada ja määrata kindlaks kinnisasja asukohaga XXX kasutuskord, võttes aluseks lisatud plaanimaterjali järgmiselt: 1) plaanil piiritletud ala tähistusega A, jääb edaspidi kinnistu nr XXX (korter nr 1) omaniku ainukasutusse; 2) plaanil piiritletud ala tähistusega B, jääb edaspidi kinnistute nr XXX, XXX, XXX ja XXX (korterid 2-5) omanike ühiskasutusse; 3) plaanil piiritletud ala tähistusega C, jääb edaspidi kinnistute XXX (korter 1) ja XXX (korter 2) ainukasutusse. Samuti palus avaldaja tuvastada, XXX asuva kinnistu kõigi kaasomanike nõusolek käesoleva kasutuskorra kinnistusraamatusse kandmiseks. 22.01.2013 edastas puudutatud isik XXX kohtule oma seisukoha. Puudutatud isik on seisukohal, et nii väikesel kinnistul, mille jagamine eraldiseisvateks kinnistuteks ei ole võimalik, ei saa piirata teiste kaasomanike õigust kinnistu territooriumi kasutamiseks avaldaja poolt taotletud viisil. Puudutatud isik on seisukohal, et XXX kinnistul ei ole omanikel vaidlusi selle ühiseks kasutamiseks ning see võib jätkuda ka praktikas väljakujunenud tavade kohaselt. 29.01.2013 edastasid XXX, XXX ja XXX kohtule oma seisukoha. Puudutatud isikud olid kategooriliselt vastu mõttelisi osi piiravate taradega, mis lähevad ka vastuollu Nõmme linnaosa ehitusmäärusega. Samuti puudub kasutukorra projekt, milles oleks määratud ka ühiste kulude kandmise kord, kinnistu hooldamise ettepanekud jne. 30.01.2013 edastas avaldaja kohtule täiendava seisukoha. XXX hoovil asuva avaldaja korteriomandi ümbrus on riisutud ja korras ning see ei ole peale avaldaja kellegi teise teene. Avaldaja andis aedade kordategemiseks omapoolse panuse (eemaldas vanad aiapostid, tõi enda kulul mõned uued aiapostid, rentis maapuuri ja osales igati uue aia ehitusel). Ka kanalisatsiooni trasside väljaehitamisel on avaldaja ehitust sama palju finantseerinud kui teised kaasomanikud. XXX ei ole teadaolevalt ise päevagi XXX kinnistul elanud, millega on seletatav ka tema huvipuudus heanaaberlike suhete vastu avaldajaga. Arusaamatu on, et mis avaldaja osas ei vasta ehitisregistri ja kinnisturaamatu andmetele. Katuse vahetuse käigus majaelanike koosolekul 2008 keelati avaldajal ehitada välja vinskap, mida ta ka ei teinud. Kõikides muudes maja remondi töid puudutavates küsimustes andsid kaasomanikud oma nõusoleku ja olid rahul, et saab kinnistule viisakama väljanägemise. Selline tagantjärele ette heitmine on naabri suhtes lihtsalt kiuslik.

04.03.2013 edastasid puudutatud isikud XXX, XXX ja XXX kohtule seisukoha. Puudutatud isikud leidsid, et kuna kõiki teisi korteriomanikke rahuldab ühiste tööde teostamise ja kulude katmise kord ning ainult avaldaja tahab seda muuta, siis peaks tema poolt tulema korrektne kasutuskorra kokkuleppe projekt koos plaanimaterjaliga. Puudutatud isikud on nõus mistahes plaanimaterjaliga, kui sinna on kantud kõik krundil olevad hooned ja see plaanimaterjal on mõõtkavas. Puudutatud isikud kinnitavad, et on endiselt huvitatud käesolevaks ajaks väljakujunenud kasutuskorrast. 26.04.2013 toimunud kohtuistungil määras kohus asendada avaldaja XXX avaldajaga XXX, kuna kinnistusraamatusse on kantud uus omanik XXX. Kohtuistungil selgitas avaldaja, et tema huvi kasutuskorra kehtestamiseks on see, et saada seadustatud kasutuskord, mis oleks kolmandatele isikutele arusaadav ja nähtav. Kasutuskorra võib avaldaja seisukohalt määrata kindlaks üksnes niivõrd, kuivõrd see puudutab avaldaja korteriomandit ehk korterit 1. Uus omanik soovib ka puukuuri. Puukuur on kõikide kasutuses. Sisuliselt midagi ei muutu olemasolevas harjumuslikus kasutamises. Avaldajale jääks ainukasutus puukuuri osas ja majakesele tõmmata ümber ruut. Kui puudutatud isikud on vastu, et muus osas reguleeritakse, siis avaldaja ütleb, et las jääb muus osas ühiskasutusse nagu oli. Puudutatud isikud väitsid enne istungit, et neil on kasutuskord. Avaldajal on vaja kasutuskorda, et käsutada enda omandit, et oleks võimalik pankadega suhelda. Pangad ei ole nõus laenu andma, kui omandi kasutus ei ole piiritletud. Avaldaja selgitas täiendavalt, et pank tahab kasutuskorda kinnistusraamatus näha. Kui keegi soovib kasutada pööningut, siis tavaliselt ei ole eksplikatsiooniga hõlmatud. 06.05.2013 edastas avaldaja kohtule täiendava seisukoha. Avaldaja esitas väljavõtte MaaAmeti kodulehe kaardiserverist. Tõendist nähtuvalt soovib avaldaja enda ainukasutusse 61,1 m2 suurust lõiku kinnistust, millel asub talle korteriomandina kinnistusraamatusse kantud elamu. Avaldaja nõue on temale kuuluvast kaasomandi osast väiksem, seega põhjendatud huvi korral saab kohus kasutuskorra avalduses nõutud ulatuses kehtestada. Kinnistusraamatu järgi kuulub avaldajale 391/1418 mõttelist osa maatükist ja selle lahutamatuks osaks olevast ehituse osas, mis ei ole ühegi teise korteriomandi reaalosaks. Pole ka vaidlust, et avaldajale kuuluval korteriomandis oleva ehituse osal ei ole ühegi teise korteriomaniku kasutuses olevat reaalosa, st nad ei kasuta nagunii seda ehitist ja neil pole sinna ka ligipääsu. 10.06.2013 edastas XXXkohtule oma seisukoha. Kinnistusraamatusse on kantud XXX asuva korteri nr 1 üldpind 39,1 m2. Avaldaja ei ole täpsustanud, millest moodustub 61,1 m2 suurune ala. Seeläbi ei ole kontrollitav avaldaja väide, et tegemist on just 61,1 m2 suuruse maa-alaga. Avaldaja väidab üksnes paljasõnaliselt, et nimetatud ala ei ole suurem tema mõttelisest osast. Lähtudes kinnistusraamatusse korter nr 1 kohta kantud andmetest, et selle mõtteline osa moodustab 391/1418, on ilmne, et avaldaja kasutusse taotletav ala on üle 15 % suurem (611/1418). Seega on arusaamatu, millel tugineb avaldaja väide nõude proportsionaalsusest. Esitatud jooniselt võib aru saada, et kuuride kasutust avaldaja ei soovi, samas peab eeldama, et taotletavale ainukasutusosale jõudmiseks vajab avaldaja siiski ka juurdepääsu üle krundi. Järelikult on avaldajal lisaks ainukasutusosale soov jätkata ühiskasutust ülejäänud territooriumi suhtes, mis omakorda suurendab tema õigusi, võrreldes kaasomanikega. Puudutatud isik märgib veelkord, et avaldaja ei ole kordagi väitnud, et kaasomandi kasutamine oleks käesoleval hetkel vastavalt taotletule takistatud või tema huvid kinnistu kasutamisel kuidagi kahjustatud. Kinnistusraamatu andmetega on ümber lükatud ka avaldaja väide, et kasutuskorra määramine on panga eeltingimuseks laenu andmisel. Hüpoteek oli

seatud ka ilma kirjaliku kasutuskorrata. Seega puudub vajadus kasutuskorra kohtulikuks määramiseks, kuna avaldaja elukohaks olevat korteriomandit ei kasuta ükski teine kaasomanik, mida on ka avaldaja ise oma viimases dokumendis rõhutanud. 26.09.2013 toimunud kohtuistungil selgitas avaldaja, et laenutaotlus oli negatiivne, mille tõttu soovib avaldaja kasutuskorda. Nüüd on olukord muutunud ja ei oska öelda, kas nüüd ollakse positiivne, tuleb uus laenukomisjon ja uus otsustamine. Avaldaja ei tea eelmise omaniku hüpoteekidest midagi. Pank tõi laenutaotlusele vastuväite, et neil ei ole kasutuskorda ja seetõttu ei anta laenu. Selleks, et remont lõpuni teha, et korter oleks elamiskõlblik, selleks oleks vaja võtta laenu. 01.10.2013 edastas avaldaja kohtule täiendava seisukoha. Avaldaja esitab kohtule ja puudutatud isikutele avaldaja poolse mõõtkavas plaani XXX kinnistule kasutuskorra seadmiseks ja Nordea Bank laenulepingu, mille laenulepingus laenusumma väljamaksmise eelduseks oli vajalik XXX, Tallinn, omanike vahel sõlmida kokkulepe kaasomandi kasutuskorra kohta märkusena kinnistusraamatusse, mille alusel korteriomand aadressil XXX/2, Tallinn (endise nimega XXX, Tallinn) omaniku ainukasutusse jääks XXX/2, Tallinn elamu pööningukorruse ruumid. Avaldaja tegi ettepaneku puudutatud isikutele, et juhul, kui puudutatud isikud ei ole nõus kinnistule XXX seadma kasutuskorda vastavalt avaldaja poolt esitatud plaanile, siis kaaluda nõusoleku andmist elamu XXX/2, Tallinn pööningkorrusele kasutuskorra seadmiseks avaldaja XXX ́i kasuks. 14.10.2013 edastas XXX kohtule oma seisukoha. Avaldaja taotletud joonise järgi soovib ta kinnistul 236 m2 ala ainukasutusõigust. Kui avaldaja vahepealse taotluse järgi soovis ta 61,1 m2 suuruse ala ainukasutusõigust, mis võis orienteeruvalt olla hoone alune pind, siis nüüdne täpsustus on suurendanud tema soove pea neljakordselt. Arvestades, et avaldaja soovib ilmselt kasutada lisaks sissesõidu võimalust kinnistule ja juurdepääsu oma panipaigale, saab ülejäänud maa-ala suhtes järeldada ühiskasutusõiguse säilimist. Selliselt puudutatud isik kasutuskorra seadmisega ei nõustu, kuivõrd avaldaja saaks proportsionaalselt kasutada tegelikkuses suuremat maa-ala kui teised kaasomanikud. Selline teiste kaasomanike õiguste kitsendamine ei ole õigustatud, kuna 26.09.2013 kohtuistungil kinnitas avaldaja, et tegelikult tal maa kasutamisel takistusi ei ole. Arvestades lisaks avaldaja esitatud tõendit, mille kohaselt pangaga sõlmitud laenulepingu tingimuseks on üksnes pööningukorruse kasutamise õiguse reguleerimine (lepingu p 3.1.d), ei saa avaldaja huvi kogu kinnistu maa-ala reguleerimise suhtes pidada üldse põhjendatuks. Ehkki laenuleping ei ole esitatud allkirjastatud vormis, saaks selle põhjal järeldada avaldaja vajadust üksnes tema korteri kohal asuva pööningukorruse ainukasutuseks. Sellisel kujul kasutuskorra reguleerimiseks puudutatud isikul vastuväiteid ei ole. 16.12.2013 edastas XXX kohtule oma lõplikud seisukohad. Puudutatud isik jääb enda 14.10.2013 seisukoha juurde, et avaldusega saab nõustuda üksnes täpsustatud osas ja kasutuskorra reguleerimisega selliselt, et avaldaja võib saada ainukasutusõiguse üksnes tema korteriomandi kohal asuva pööningukorruse kasutamiseks. Avaldaja poolt esile toodud laenulepingu ainsaks tingimuseks kinnisasjaga seonduvalt on pööningukorruse kasutusõiguse reguleerimine. Kuigi avaldaja ei ole esitanud kohtumenetluses laenulepingu allkirjastatud versiooni, millest tulenevalt ei saa kindel olla tingimuse tegelikus sätestamises laenulepingus, ei ole puudutatud isikul siiski sellisel kujul kasutuskorra reguleerimiseks vastuväiteid. 16.12.2013 edastas avaldaja kohtule oma lõplikud seisukohad. Avaldaja palub seada avaldaja XXX ́i kasuks elamu pööningkorrusele XXX/2, Tallinn ainukasutuskord vastavalt 01.10.2013

avaldaja esitatud plaanil tähistatud maa-alale, kuuriosale ning määrata sissesõidu võimalus kinnistule XXX ja juurdepääs avaldaja kasutusel olevale kuuriosale. Kui kohus leiab, et avaldaja esitatud plaanile kasutuskorra seadmiseks, ei ole võimalik kehtestada kasutuskorda selliselt XXX kinnistule, siis palub avaldaja kohtul kehtestada kasutuskord avaldaja elamu pööningkorrusele aadressil XXX/2, Tallinn koos avaldaja kasutuses olevale kuuriosale avaldaja XXX ́i kasuks. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja tutvunud kõigi asjas kogutud tõenditega, leidis, et avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt ning asjas tuleb määrata kaasomandi kasutamise kord. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 13 ja § 613 lg 2 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses kinnisasja, mille oluliseks osaks on elamu, kaasomanike vaidlused käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud küsimustes, mis on seotud kaasomandi esemeks olevate eluruumide või ühiskasutuses olevate ruumide või maa kasutamisega või valitsemisega või kaasomanike otsustega. TsMS § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus tegi kindlaks, et XXX ́ile kuulub XXX korter 1, XXX korter 2, XXX ́le korter 3, XXX ja XXX on korter 4 ühisomanikud ning korteri 5 omanik on XXX. Nimetatud asjaolu kinnitavad väljavõte kinnistusraamatust (tl 8, 9, 10, 11, 12, 92) ning selle üle puudub ka vaidlus. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 1 kohaselt valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Kohus võib kaasomandi kasutuskorra määrata ka selliselt, et kasutuskorraga reguleeritakse vaid osa kaasomandist. Riigikohus on märkinud, et pidades ilmselt silmas, et kaasomandiga seotud kõige olulisemad küsimused tuleb lahendada üksnes kaasomanike kokkuleppel, on seadusandaja nimetanud ka juhtumid, mida on lubatud lahendada üksnes kaasomanike kokkuleppel, mitte enamuse otsusega. Ka KOS sätete kohaselt võivad korteriomanikud kaasomandi eset kasutada omavahelise kokkuleppe või häälteenamuse alusel tehtud otsuse kohaselt. Samas piiritleb seadusandja küsimused, mille lahendamise reeglites võib kokku leppida ühel või teisel viisil, kasutades tavakasutuse mõistet. Nii sätestatakse KOS § 12 lg-s 1, et korteriomanikud võivad korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eseme kasutamist reguleerida kokkuleppega, sama sätte lg 2 viitab aga KOS § 11 lg 1 p-s 1 märgitud tavakasutusele, mille piires võivad korteriomanikud otsustada küsimusi häälteenamusega (Riigikohtu otsus asjas nr 3-2-1-15110, punkt 10). Juhindudes eeltoodud Riigikohtu seisukohast ja KOS § 11 lg-st 1 on kohus seisukohal, et antud juhul vaidluse esemeks olev kaasomandi osa ainukasutusse andmine on tavakasutuse piiridest väljuv küsimus, mida on võimalik reguleerida vaid kaasomanike kokkuleppel. Seda ei saa otsustada kaasomanike enamuse otsusega. Samas annab AÕS § 72 lg 5 igale kaasomanikule võimaluse nõuda kohtult kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramist

vastavalt kõigi kaasomanike huvidele, seejuures kohtuotsus kasutuskorra kindlaksmääramise kohta asendab tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 järgi kaasomanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduse. Kui korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eseme kasutamine on reguleerimata, lähtutakse korteriomanike huvidest. Seega kuivõrd kaasomandi kasutamine on nõuetekohase kokkuleppega reguleerimata, võib nõuda kasutuskorra kindlaksmääramist kõigi korteriomanike huvidest lähtuvalt. 26.04.2013 toimunud kohtuistungil selgitas avaldaja, et tema huvi kasutuskorra kehtestamiseks on see, et saada seadustatud kasutuskord, mis oleks kolmandatele isikutele arusaadav ja nähtav. Kasutuskorra võib avaldaja seisukohalt määrata kindlaks üksnes niivõrd, kuivõrd see puudutab avaldaja korteriomandit ehk korterit 1. Avaldajal on vaja kasutuskorda, et käsutada enda omandit, et oleks võimalik pankadega suhelda. Avaldaja nõue on järgmine: 1) seada avaldaja XXX ́i kasuks elamu pööningkorrusele XXX/2, Tallinn ainukasutuskord vastavalt 01.10.2013 avaldaja esitatud plaanil tähistatud maa-alale, kuuriosale ning määrata sissesõidu võimalus kinnistule XXX ja juurdepääs avaldaja kasutusel olevale kuuriosale; 2) kui kohus leiab, et avaldaja esitatud plaanile kasutuskorra seadmiseks, ei ole võimalik kehtestada kasutuskorda selliselt XXX kinnistule, siis palub avaldaja kohtul kehtestada kasutuskord avaldaja elamu pööningkorrusele aadressil XXX/2, Tallinn koos avaldaja kasutuses olevale kuuriosale avaldaja XXX ́i kasuks. Menetluse kestel on avaldaja kohut teavitanud, et majale on määratud iseseisev majanumber, millega seoses on avaldaja elukohaks XXX/2, 10920 Tallinn (tl 160). Kohus lähtub kasutuskorra määramisel kinnistusraamatu seisust, mille kohaselt avaldajale kuulub korteriomand XXX, Tallinn. Avaldaja on kohtule esitanud Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabelehe, mille punkti 2 (krediidi kasutusse võtmise tingimused, krediidi kättesaamise viis ja aeg) (d) kohaselt kannab pank laenu üle laenusaaja arvelduskontole 3 tööpäeva jooksul järgmise eeltingimuse täitmisest: korteriomandite, aadressil XXX, Tallinn, omanike vahel on sõlmitud kokkulepe kaasomandi kasutuskorra kohta, mis on kantud või kantakse märkusena kinnistusraamatusse ning mille alusel jäävad korteriomandi aadressil XXX, Tallinn igakordse omaniku ainukasutusse elamu pööningukorruse ruumid (tl 133). Sama tingimus on nähtuv ka Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaaliga sõlmitavast laenulepingu nr 0922012040300 punktist 3.3.1. (d) (tl 137). Avaldaja on kohtule 16.12.2013 teatanud, et puudutatud isik 2 XXX teatas avaldajale, et puudutatud isik 2, puudutatud isik 3 ja puudutatud isik 4 on nõus seadma kasutuskorra avaldaja elamule XXX/2, Tallinn koos plaanil tähistatud maa-ala osale ning kuuriosale vastavalt avaldaja 01.10.2013 esitatud plaanile. Puudutatud isik 1 on nõus seadma kasutuskorra avaldajale ainukasutuse määramiseks ainult elamu XXX/2, Tallinn pööningkorrusele ja avaldaja kasutuses olevale kuuriosale. Kohtule vastavat kinnitust puudutatud isikud edastanud ei ole. Puudutatud isik XXXoli arvamusel, et avaldusega saab nõustuda üksnes täpsustatud osas ja kasutuskorra reguleerimisega selliselt, et avaldaja võib saada ainukasutusõiguse üksnes tema korteriomandi kohal asuva pööningukorruse kasutamiseks. Avaldaja poolt esile toodud

laenulepingu ainsaks tingimuseks kinnisasjaga seonduvalt on pööningukorruse kasutusõiguse reguleerimine. Avaldaja taotletud joonise järgi soovib ta kinnistul 236 m2 ala ainukasutusõigust. Arvestades, et avaldaja soovib ilmselt kasutada lisaks sissesõidu võimalust kinnistule ja juurdepääsu oma panipaigale, saab ülejäänud maa-ala suhtes järeldada ühiskasutusõiguse säilimist. Selliselt puudutatud isik XXX kasutuskorra seadmisega ei ole nõustunud, kuivõrd avaldaja saaks proportsionaalselt kasutada tegelikkuses suuremat maa-ala kui teised kaasomanikud. Kasutuskorra kindlaksmääramisel on kohtul lai diskretsiooniõigus, lähtuda tuleb hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ning arvestama peab mh kõigi kaasomanike ühiste huvide, kaasomandi mõtteliste osade suuruse, senise kasutuskorra, pooltevaheliste suhete jm oluliste asjaoludega ning vajadusel tuleb eelistada ka vähemuse huvisid (Riigikohtu otsus asjas nr 3-21-151-10, punkt 11). Silmas tuleb pidada, et avaldaja poolt esile toodud laenulepingu ainsaks tingimuseks kinnisasjaga seonduvalt on pööningukorruse kasutusõiguse reguleerimine. Kohtu arvates on käesoleval juhul veenvalt põhistatud avaldaja nõue osas, millega avaldaja ainukasutusse jääks avaldaja korteriomandi kohal asuv pööningukorrus. Kohtu hinnangul kaalub avaldaja õigus kaasomandiosa kasutada (pööningukorrus) üles puudutatud isikute õiguskindluse osa valdamisel. Kohus leiab, et avaldaja ülejäänud nõue, millega avaldaja soovis ainukasutusõigust hoone alusele maale ja juurdepääsu panipaigale, ei ole veenvalt põhistatud, kuna 26.09.2013 kohtuistungil on avaldaja kinnitanud, et avaldajal maa kasutamisel takistusi ei ole. Samuti on kohus seisukohal, et teiste kaasomanike õiguste kitsendamine avaldaja poolt taotletud viisil ei ole õigustatud, sest vastasel juhul saaks avaldaja kasutada tegelikkuses suuremat maa-ala. Eelnevast tulenevalt peab kohus põhjendatuks määrata kindlaks XXX elamu kaasomandi kasutuskord selliselt, et avaldaja XXX ́i kasuks tuleb seada elamu pööningkorrusele XXX, Tallinn ainukasutuskord. Kinnistusraamatusse tuleb kanda kasutuskord märkusena (AÕS § 63 lg 1 p 4 alusel). Juhindudes kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lõigetest 1 ja 8, samuti tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lõikest 5 tuvastab kohus XXX, XXX, XXX ja XXX kohustuse kinnistusraamatusse märkuse kandmiseks ja loeb XXX, XXX, XXX ja XXX kohustuse puudutatud isikute nõusolekuks KRS § 341 lg 1 tähenduses, mis on õigusmuudatuse tegemise aluseks kinnistusregistris. Käesolev kohtumäärus kehtib ka isikute suhtes, kes on saanud menetlusosaliste õigusjärglaseks pärast käesoleva kohtumääruse avalikult teatavakstegemist (TsMS § 460 lg 1). Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus muu hulgas määruses, millega lahendatakse hagita menetluse avaldus, menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kuigi üldreeglina on kasutuskorra seadmine kõigi kaasomanike huvides, on käesolevas asjas tegemist sellise tulemiga, mis oli vajalik üksnes avaldajale. Vaidlusaluse kaasomandi