Kohtulahend

Kohtumääruse asjaolud, põhjendused ja selgitused Harju Maakohus jättis 18.03.2013 otsusega rahuldamata XXXOÜ hagi OÜ XXX vastu võla nõudes rahuldamata. Kohus jättis menetluskulud täies ulatuses XXXOÜ kanda. Tallinna

Ringkonnakohus jättis 24.09.2013 otsusega Harju Maakohtu 18.03.2013 otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis apellatsioonimenetluse kulud apellandi XXXOÜ kanda. Riigikohus jättis 19.12.2013 määrusega kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud XXXOÜ kanda. Harju Maakohtu 18.03.2013 otsus jõustus Tallinna Ringkonnakohtu otsusega 19.12.2013. OÜ XXX esindaja esitas 17.01.2014 avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. Kostja palub kindlaks määrata menetluskulud summas 1 255 eurot, mõista need hagejalt kostja kasuks välja ning mõista hagejalt välja menetluskulude kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni kostja kasuks viivist VÕS §113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud. Kostja kinnitab, et kõik menetluskulude nimekirjas märgitud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega antud tsiviilasjas. Harju Maakohtu 22.01.2014 määrusega edastati menetluskulude kindlaksmääramise avaldus hagejale. Hageja vastuväited kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotlusele Harju Maakohtu 22.01.2014 määrus menetluskulude kindlaksmääramiseks edastati hagejale 22.01.2014 e-posti teel aadressidel XXX, XXX (tl 170). Kohus edastas hagejale 22.01.2014 määruse tähitud kirjaga aadressil XXX, Tallinn. Kohtumaterjalid tagastati kohtule järgmistel põhjustel: saaja ei viibinud kohal ja kaks kättetoimetamise katset ebaõnnestunud (kd II, tl 171). Kohus toimetas hagejale kohtu 22.01.2014 määruse kätte aadressil XXX, Tallinn postkasti panekuga 12.03.2014 kell 11.35 (tl 173). Käesoleva ajani hageja vastuväiteid kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotlusele esitanud ei ole. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Harju Maakohtu 18.03.2013 otsus jõustus Tallinna Ringkonnakohtu otsusega 19.12.2013. OÜ XXX esindaja esitas 17.01.2014 avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus vastab TsMS § 174 lg 3 nõuetele. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-107-13 selgitanud, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse saamisel toimetab kohus selle TsMS § 176 lg 1 järgi vastaspoolele kätte ja selgitab kaaskirjas mh avaldusele vastuväidete esitamata jätmise tagajärgi, mh seda, et vastuväidete esitamata jätmisel loetakse avalduse väited omaksvõetuks ja kohus võib piirduda üksnes selle kontrollimisega, et esindaja kulud ei ole suuremad Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirmäärast. Kui vastaspool esitab avaldusele vastuväite, kontrollib kohus kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskulud seoses lepingulise esindaja kuludega summas 1

255 eurot (ilma käibemaksuta). Kohtule esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja tööaruande kohaselt kasutas kostja esindaja teenust kohtus kokku 12,8 tundi. Arve nr 122931 esitati 07. jaanuaril 2013 perioodil märts-detsember 2012 osutatud õigusabi eest (kokku 6,6 tundi). Vastavalt fikseeritud hinnaga kokkuleppele oli osutatud õigusteenuste hind ilma käibemaksuta 600 eurot. Antud perioodil teostas kostja esindaja järgmiseid õigusabitoiminguid: 13.03.2012 e-kirja ettevalmistamine: hagiavalduse kättetoimetamise kuupäeva küsimine kohtult (kestusega 0,1 tundi); menetlusdokumendi ettevalmistamine: vastus hagile (kestusega 6,3 tundi) ja kohtuistungi aja kooskõlastamine kohtuga (kestusega 0,2 tundi). Õigusabi osutati tunnihinnaga 90,91 eurot. Arve nr 130398 esitati 07. märtsil 2013 perioodil veebruar 2013 osutatud õigusabi eest (kokku 3,2 tundi). Vastavalt fikseeritud hinnaga kokkuleppele kujunes oli õigusteenuste hind ilma käibemaksuta 205 eurot. Antud perioodil teostas kostja esindaja järgmiseid õigusabitoiminguid: 20.02.2013 nõupidamine: XXX– valmistumine 22.02.2013 kohtuistungiks (kestusega 0,3 tundi); kohtuistungiks ettevalmistamine: Harju Maakohtu 22.02.2013 istung (kestusega 1 tund) ja 22.02.2013 kohtuistungil osalemine: Harju Maakohtu 22.02.2013 istung (kestusega 1,9 tundi). Õigusabi osutati tunnihinnaga 64,06 eurot. Arve nr 132046 esitati 24. septembril 2013 perioodil aprill-september 2013 osutatud õigusabi eest (kokku 3,0 tundi). Tunnihinna põhise arvestuse alusel kujunes õigusteenuste hinnaks ilma käibemaksuta 450 eurot. Antud perioodil teostas kostja esindaja järgmiseid õigusabitoiminguid: dokumendiga tutvumine: XXXOÜ apellatsioonkaebus ja Tallinna Ringkonnakohtu määrus kaebuse menetlusse võtmise kohta (kestusega 0,3 tundi) ja menetlusdokumendi ettevalmistamine: vastus apellatsioonkaebusele (kestusega 2,7 tundi). Õigusabi osutati tunnihinnaga 150 eurot. Hageja ei ole kostja lepingulise esindaja kuludele vastuväiteid esitanud. Kostja esindaja poolt esitatud tööaruande, õigusabiarvete ja toimiku materjalidest nähtuvalt on kostja suhtes teostatud kõik kostja esindaja poolt tööaruandes ning õigusabiarvetes esile toodud õigusabitoimingud. Võttes arvesse kostja esindaja teostatud õigusabitoiminguid ning menetluse tulemuslikkust on õigusabi kokku 12,8 tunni ulatuses põhjendatud ja vajalik kliendi huvide kaitsel ning kuulub hüvitamisele. Õigusabi osutati tunnihinnaga vahemikus 64,06 kuni 150 eurot. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-115-13 jõudnud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Kolleegium märgib, et Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Kohus leiab, et kostja esindaja poolt teostatud õigusabitoimingute puhul (arve nr 132046) oli teenuse hind (150 eurot/tund) ülemäära kõrge. Eeltoodut aluseks võttes leiab kohus, et kostja esindaja poolt teostatud õigusabitoimingute osas (näidatud arvel nr 132046) on põhjendatud ja vajalik menetluskulu 360 eurot (3 tundi x 120 eurot/tund). Seega on kostja vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruseks õigusabitoimingutele kokku 1 165 eurot (600 + 205 + 360). Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-142-09 selgitanud, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. Hagi esitamise ajal kehtisid Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määrusega nr 137 kehtestatud „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“. Tulenevalt viidatud määruse § 1 lg 1 sõltub sissenõutavate kulude piirmäär tsiviilasja hinnast.

Käesoleva tsiviilasja menetluses oli tsiviilasja hind 1 626,67 eurot. TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” § 1 kohaselt on tsiviilasjas, mille tsiviilasja hind oli kuni 3 200 eurot maksimaalselt nõutav lepingulise esindaja kulu 1 600 eurot. Tulenevalt eeltoodust ja Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 §-st 1 on kostja esindaja kulud seega seaduses sätestatud piirmääraga kooskõlas. Kokku tuleb hagejalt mõista kostja kasuks välja menetluskulud summas 1 165 eurot. Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 90 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. OÜ XXX esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 2. TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.