Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused Hageja esitas Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palus kostjalt välja mõista 1 626,67 eurot hageja kasuks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 06.06.2011 teenuse osutamise lepingu, mille kohaselt kohustus kostja toonima hageja auto BMW X6M aknad ning hageja kohustus kostjale teenuse osutamise eest tasuma 143 eurot. Teenuse osutamise käigus kahjustasid kostja korraldustele alluvad töötajad hageja autot. Akende toonimisel valede töömeetmete kasutamisest tingituna rikuti kostja auto ukseliist, kahjustati auto uksel sisustuse nahka, selle plastmassist aluspinda ning ukselingi katet. Pooltevahelisest kirjavahetusest nähtub, et kostja on kahjustamise omaks võtnud, tunnistades probleemi olemasolu ning püüdes leida sellele ka lahendust. Kostja ei ole nõustunud auto parandamiseks tehtavate kulutuste hüvitamisega. Antud juhul on kostja täitnud lepingust tuleneva põhikohustuse ning selle üle vaidlust ei ole. Lisaks töövõtulepingu põhikohustusele on pooltel ka mitmeid kõrvalkohustusi, mille rikkumine võib samuti kaasa tuua kahju hüvitamise kohustuse. Hageja leiab, et kostja on rikkunud pooltevahelise töölepinguga kaasnevat kohustust mitte kahjustada hageja vara. Rikkumine seisneb ebaõigete töömeetmete kasutamises, millest tulenevalt kahjustati hageja autot - rikuti hageja auto ukseliist, kahjustati auto uksel sisustuse nahka, selle plastmassist aluspinda ning ukselingi katet. Kahju hüvitamise nõude eeldusteks on kostjapoolne lepingu rikkumine, tekkinud kahju põhjuslik seos kostja tegevusega ning kahju tekkimise ettenähtavus. Kostja on autole tekitatud kahjustustega rikkunud lepingust tulenevat kõrvalkohustust mitte kahjustada hageja vara. Autole tekkinud kahju on põhjuslikus seoses kostja tegevusega ehk ebaõigete töömeetmete kasutamisega. Kahju tekkimise võimalus oli kostjale ettenähtav, taolise kahju tekkimise võimalus on akende kiletamisel tavapärane. Seega on kahju hüvitamiseks vajalikud eeldused täidetud ning tulenevalt poolte vahelisest kirjavahetusest on kostja kahju tekitamise ka omaks võtnud. Hageja nõuab kostjalt kahjustuste parandamise kulusid. Kahju suurus on võimalik lugeda tõendatuks ka hinnapakkumise järgi. Sellest tulenevalt on hageja palunud parandamise kulude hinnapakkumist United Motors ́ilt. Maksekäsu kiirmenetluses hageja poolt nõutud summa põhines United Motors ́i 25.07.2011 välja antud hinnapakkumisele, mille kohaselt tuleks kahjustuste parandamise eest tasuda 1453,57 eurot. See hinnapakkumine sisaldas kliendisoodustust ning kehtis 30 kalendripäeva alates väljaandmisest. Kuna hinnapakkumine on kaotanud oma kehtivuse, koostas United Motors 30.01.2012 uue hinnapakkumise, mille kohaselt kulub kahjustuste parandamisele 1 626,67 eurot. United Motors ́i pakkumine sisaldab uksepolstri, ukselingi katte ja ukseliistu vahetust. Nimetatud osade täielik vahetus on tingitud asjaolust, et kostja poolt tekitatud kahjustust ei ole võimalik parandada olemasoleval polstril. Selle järelduseni jõudis ka XXX OÜ esindaja XXX, kelle juurde kostja hageja kahjustuse parandamiseks suunas. XXX OÜ kinnitab, et antud polstrit ei ole võimalik parandada selliselt, et tulemus oleks kui uuel polstril. Hageja ei ole huvitatud kahjustuse sellisest parandamisest, kus kahjustusest jäävad maha jäljed. 20.04.2012 esitas hageja kohtule täiendava seisukoha. Pärast toonkilede paigaldamist ja hagejale auto üleandmist ilmnesid sõiduauto uksel, ukseliistul ning ukselingi kattel ja sõiduauto sisustuse nahal kahjustused, mida enne sõiduauto üleandmist kostjale seal ei olnud.

Kahjustustest teada saades teavitas hageja viivitamata kostjat tekkinud kahjust. Kostja vaatas auto üle ja proovis kahjustusi parandada. Kui ilmnes, et kostja ei ole suuteline kahjustusi kõrvaldama, soovitas ta hagejale selleks pädevat teist teenusepakkujat. Viimane kinnitas, et kahjustusi ei ole võimalik parandada. Need asjaolud on vaidluseta. Sellega on kokkuvõttes tõendatud, et kahjustused tekitas kostja. Kostja ja hageja suhtlesid tihedalt sõiduautole tekitatud kahjustuste parandamiseks nii telefonitsi kui e-kirja teel. Vaidlus tekkis alles kahju hüvitamise viisis: siis, kui ilmnes, et auto kahjustatud detailid tuleb vahetada, st neid ei õnnestunud parandada kostjal ja tema soovitatud ettevõtja tunnistas, et parandamine on võimatu. Juhul, kui kostja ei oleks vaidlusaluseid kahjustusi tekitanud, siis ei oleks ta ju ka ligi kuu aja jooksul proovinud kahjustusi ise parandada. Hageja poolt esitatud hüvitamisnõudele vastates kinnitas kostja 03.07.2011 väga konkreetselt, et ta on vea teinud: „Minul sellist raha selle uksepolstri jaoks kahjuks ei ole ja arvan, et see väike viga ei ole väärt uut polstrit osta“. Seega on kostja nii oma käitumisega kui e-kirjadega kinnitanud, et kahju ta küll tekitas, kuid seda hüvitada ei ole tal võimalik. Fakt on, et hageja uuel autol (läbisõit alla 3 800 km) puudusid enne kostjale töövõtu teostamiseks auto andmist kahjustused. Fakt on, et auto seisundit, mis oli enne kostja tekitatud kahjustusi, ei ole võimalik teisiti saavutada, kui detailide asendamisega. Kahjustused ja nõutava hüvitise summa on tõendatud United Motors 30.01.2012 hinnapakkumisega. Kostja parandustööde faktilise ebaõnnestumisega ja OÜ XXX kinnitusega on tõendatud, et kahjustatud detailid tuleb asendada. Seega on hageja kahjunõue tõendatud ja põhjendatud. Kostja rikkumine ei ole vabandatav. Kostja peab kahju hüvitama. Hageja palub hagiavaldus rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja nende põhjendused Kostja vaidles hagile täies ulatuses vastu. Kostja põhitegevusalaks on autoklaaside toonimine, turvakilede paigaldamine, kile müük ja klaaside hooldus. 6. juunil 2011 sõlmisid hageja ja kostja suulise töövõtulepingu, mille sisuks oli toonkilede paigaldamine hageja sõiduautole BMW X6M. Toonkilede paigaldamise töid hageja sõiduautole teostas kostja juhatuse liige XXX. Toonkiled paigaldati hageja sõiduautole nõuetekohaselt ning puudusi kostja töös ei esinenud. Hageja sõiduautol ei märganud kostja mingeid kahjustusi ning kostja ei ole kahjustusi põhjustanud. Hageja poolt väidetav sõiduauto kahjustus peab olema tekkinud pärast sõiduauto lahkumist kostja autoteenindusest. Kostja on professionaalne sõiduautodele toonkilede paigaldaja, kellel on vastavas valdkonnas enam kui kümne aastane kogemus. Kostja on usaldusväärne ja tunnustatud ettevõte, kelle koostööpartneriteks on sõiduautode BMW, Mercedes-Benz ja mitmete teiste automarkide teenindused ja -müüjad, kes hindavad kostja poolt pakutavaid teenuseid ja oskusi kõrgelt. Kostja praktika jooksul pole kordagi olnud juhust, kus toonkilede paigaldamisel oleks sõiduautole tekkinud taolisi kahjustusi. Hageja esitatud fotosuurendus väidetavast kahjustusest ei tõenda, et väidetav kahjustus tekkis sõiduautole toonkilede paigaldamisel kostja autoteeninduses. Fotosuurendus näitab üksnes kahjustuse olemasolu, kuid sellega ei saa tõendada, millal ja kus väidetav kahjustus sõiduautole tekkis ja kelle poolt ja mis põhjustel see tekitati. Hageja pole esitanud mistahes tõendit, mis eeltoodud asjaolusid tõendaks. Kostja leiab, et väär ja tõendamata on hageja väide, justkui oleksid kahjustused sõiduautole tekkinud kostja töötajate poolt valede töömeetmete kasutamise tõttu. Sõiduautole paigaldati toonklaasid nõuetele vastavalt, mingeid nõudeid ei rikutud ning hageja vastupidised väited on ainetud. Kostja teatab kohtule, et kostja ei ole omaks võtnud midagi hageja väidetest kahju tekkimise asjaolude kohta ega kavatse ka võtta, sest kostja ei ole tekitanud hageja sõiduautole toonkilede paigaldamisel kahjustusi. Samuti ei tulene kostja omaksvõttu pooltevahelisest kirjavahetusest. Pooltevahelisest kirjavahetusest nähtuvalt on kostja üksnes vastu tulnud hagejale kui kliendile ja üritanud hagejat kui klient abistada hageja sõiduautol ilmnenud kahjustuste kõrvaldamiseks sobiva teenusepakkuja leidmisel. Seetõttu soovitas kostja hagejal sõiduauto kahjustuste

kõrvaldamiseks pöörduda XXX OÜ kui kostjale teadaolevalt sobivama ja soodsama teenusepakkuja poole. Kostja ei ole hagejat abistades omaks võtnud sõiduauto kahjustamist toonkilede paigaldamisel ja hageja katse asjaolusid selles valguses käsitleda on pahatahtlik. Kostja soovib rõhutada, et XXX OÜ, kuhu hageja pöördus sõiduauto kahjustuste kõrvaldamiseks, kinnitas samuti hagejale, et tõendamata on, et kahjustused hageja sõiduautole tekkisid kostja autoteeninduses (XXX OÜ kinnitus, kust tuleneb, et „XXX ei saa kinnitada, et see polster rikuti ära klaasiteeninduses“). Kostja ei ole teadlik, mis põhjustel tekkis hageja poolt väidetav kahju hageja sõiduautole. Igal juhul ei vasta tõele ja pole võimalik ühelgi viisil tõendada hageja väidet, justkui oleks kahju tekkinud kostja poolt toonklaaside paigaldamisel. Hageja pole esitanud tõendeid, mis sellist väidet kinnitaks. Hageja sõiduautol ei olnud märgata kahjustusi enne töö teostamist, töö teostamisel ajal ja selle järgselt kuni hagejale sõiduauto üleandmiseni. Kahjustused hageja sõiduautole on ilmselt tekkinud peale hageja sõiduauto lahkumist kostja autoteenindusest. Hageja on alusetult ja pahatahtlikult esitanud hagi kostja vastu, üritades kostja arvel kõrvaldada sõiduauto iludefektid, mille teke pole kostjaga seostatav. 17.05.2012 esitas kostja kohtule täiendava seisukoha. Kostja jäi 16. märtsil 2012 esitatu juurde. Kostja palus jätta hagiavaldus rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 kohaselt võib asja lahendada lihtmenetluses, kuna hageja põhinõue ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole, koos kõrvalnõuetega ei ületa summat, mis vastab 4 000 eurole. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: • hageja ja kostja sõlmisid 06.06.2011 suulise töövõtulepingu; • kostja on täitnud 06.06.2011 sõlmitud töövõtulepingust tuleneva põhikohustuse (hageja auto akende toonimine). Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja on töövõtulepingust tulenevat kohustust mitte kahjustada hageja vara rikkunud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 alusel leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 115 lg 1 kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 alusel kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 132 lg 3 kohaselt kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele

VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumine on käitumine viisil, mis ei ole kooskõlas konkreetses võlasuhtes poolelt oodatava käitumisega. Kohustuse rikkumine on objektiivne, st rikkumise tuvastamise tasandil jäävad kõrvale põhjused, miks rikkumine toimus. Oluline on vaid objektiivne fakt, kas rikkumine leidis aset. Rikkumise tuvastamine on vältimatu võlausaldaja jaoks teise poole suhtes õiguskaitsevahendite rakendamiseks. Rikkumise peab olema toime pannud lepingupool või muu võlgnik või isik, kelle käitumise saab võlgnikule omistada TsÜS § 132 alusel. Hageja leidis, et kostja on rikkunud pooltevahelise töölepinguga kaasnevat kohustust mitte kahjustada hageja vara. Rikkumine seisneb ebaõigete töömeetmete kasutamises, millest tulenevalt kahjustati hageja autot - rikuti hageja auto ukseliist, kahjustati auto uksel sisustuse nahka, selle plastmassist aluspinda ning ukselingi katet. Kostja oli seisukohal, et väär ja tõendamata on hageja väide, justkui oleksid kahjustused sõiduautole tekkinud kostja töötajate poolt valede töömeetmete kasutamise tõttu. Sõiduautole paigaldati toonklaasid nõuetele vastavalt, mingeid nõudeid ei rikutud ning hageja vastupidised väited on ainetud. TsMS § 229 lg 2 esimese lause kohaselt võib tõendiks olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja on kohtule esitanud tõendina pildi kahjustuse olemasolust, mida on suurendatud (tl 29). Kohtuistungil leidis kostja, et kui fotot uurida, siis leiab täkke, aga vaadates ust, seda täket ei märka. Kohus on seisukohal, et kohtule esitatud fotolt ei nähtu, millal antud foto tehtud on ja millist sõidukit on pildistatud. Kohus märgib täiendavalt, et kuna fotot on suurendatud, siis ei saa kindlaks teha, millega antud täke tekitatud on ja kas see auto ukse visuaalsel vaatlemisel üldse silma hakkab. Samuti ei ole antud fotoga tõendatud, et kostja tegevuse tulemusena on konkreetne täke hageja auto uksele tekitatud. TsMS § 231 lg 2 kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Kohtule esitatud hageja ja kostja 17.06.2011 (tl 30) ja 04.07.2011 (tl 31) kirjavahetusest ei tulene, et kostja oleks tunnistanud, et tema antud defektid hageja autole tekitas. 17.06.2011 kirjavahetusest tuleneb, et kostja leidis, et liistul ja plastikkatel ei ole midagi viga ja soovitas XXXhelistada. 04.07.2011 kirjas on kostja hagejale vastanud, et tal ei ole raha ja väike viga ei ole väärt uut polstrit osa. Seega ei ole kostja hageja autole kahju tekitamist omaks võtnud. Antud seisukohta toetab ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend 3-2-1-133-09, kus kolleegium jõudis seisukohale, et omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine. Hageja on 09.12.2011 pöördunud XXX OÜ poole (tl 32), kellelt saadud vastuse kohaselt ei olnud neil võimalik ekspertiisiakti pakkuda. XXX OÜ ei kinnitanud, et hageja auto polster rikuti ära klaasiteeninduses (tl 35). Kohus leiab, et XXX OÜ poolt saadud vastusega ei ole tõendatud asjaolu, et kostja tekitas klaaside toonimisel hageja autole kahjustusi.

Hageja on 22.02.2013 toimunud kohtuistungil täpsustanud, et XXX ütles, et tööl on 2 aastat garantii. Mis tähendab, et on pööratud tõendamiskoormis ja eeldatakse töövõtja rikkumist. Kostja leidis istungil, et garantii ei pööra tõendamiskoormust teistpidi. Garantii on antud tootmistööle. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et käesoleval juhul on garantii antud autoklaaside toonimistööle. Seega ei laiene garantii hageja autoukselt leitud kahjustusele, kuna garantii seondub autoklaaside toonimisega. TsMS § 229 lg 2 esimese lause kohaselt võib tõendiks olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. 22.02.2013 toimunud kohtuistungil andsid vande all seletusi hageja seaduslik esindaja XXX(tl 94-96) ja kostja seaduslik esindaja XXX (tl 97-100). XXXseletuse kohaselt oli 06.06.2011 kostjal palju tööd ja XXX tegi töö ise. Kuna järele minnes sai XXXlihtsalt auto võtme ja vaatas autot visuaalselt väljastpoolt, sest kedagi ei olnud, kellel oleks aega temaga tol hetkel rohkem tegeleda olnud, seejärel sõitis ta kontorisse autoga. Järgmine hetk, kui XXXistus autosse ja sõitis koju, täheldas ta parempoolse sõitja ukse sisekülje nahapolstril 6-7 cm riba, mis oli muljutud jätkudena või täketena, plastik ja metalliliist olid saanud kahjustada. Eestisse naastes viis XXXauto XXX ́i juurde, kes vaatas üle ja ütles, et proovib nahka parandada. See oli samal päeval, kui auto tagasi sai ja kahjustus oli natukene vähem märgatavamaks muutunud. XXX ütles, et kuumutas nahka. Kui rohkem kuumutada, siis on nahk tundlik ja rohkem kuumutades rikub rohkem ära. XXX soovitas XXXpöörduda. Sealt öeldi, et ei saa tööd teha, kuna nahk ei ole ära rikutud, vaid nahaalune plastik osa on ära muljutud. XXXseletuse kohaselt, kui hakati uurima nahka, siis öeldi, et on sile ja pehme nahk, mille all on plastikdetail, mis kumerusi hoiab ja see on ära muljutud. Paned midagi vahele ja jõnksutad klaasi välja, mis tekitab täkked 6-7 cm. XXX ́i seletuse kohaselt eemaldatakse töö jaoks plastmassdetail, seda ei tehta metallist riistaga, vaid plastmassist tööriist on selle jaoks. Seda ei avata külje pealt, vaid lingi alt spetsiaalsest kohast. Suure tõenäosusega võivad täkked tekkida, kas on turvavöö ots läinud sinna vastu, samas sõrmused kriibivad liiste ja jätavad läikivad jäljed peale. XXX neid tähele ei pannud, siis sai kõik kokku pandud nii nagu vaja. See, et XXXhiljem jälgi nägi, võis olla sellest, et auto sai valmis, auto polster tehti puhastusainega puhtaks. XXX ́i seletuse kohaselt ei ole tema ukse polstrit lõhkunud ega jälgi peale teinud. Kui oleks teinud, oleks tunnistanud. XXX ́i seletuse kohaselt on ta firmat pidanud 13 aastat. Eelnevalt on 10 aastat klaasivahetusfirmas tööl olnud. On klaasidega tegelenud üle 20 aasta. XXX täpsustas, et ei pannud täket tähele. Tegemist oli suhteliselt uue autoga. Paljudel on turvavööd tugeva vedruga, piisab lohakast lahtilaskmisest. Viskab metallosa vastu polstrit. On tekkinud klaasidele täkked. Pärast kiletamist, kui XXXauto tagasi tõi, vaatas XXX auto üle ja proovis vaadata, kas saab paremaks teha. Kostja seadusliku esindaja vande all antud ütlustest nähtub, et kostja seaduslikul esindajal on pikaajalised kogemused autode klaaside vahetamisega. Kostja seaduslik esindaja on usutavalt selgitanud, kuidas toimus hageja autol aknaklaaside toonimine. Hageja ei ole tõendanud, millised olid kostja ebaõiged töövõtted, mille kasutamise tagajärjel tekitati hageja autole kahjustusi. Kohus on seisukohal, et kostja vande all antud ütlustega ja asjas esitatud tõenditega ei ole käesoleval juhul tõendamist leidnud, et kostja oleks töövõtulepingust tulenevat kohustust rikkunud hageja sõidukile klaaside toonimise käigus. Seega ei ole tõendamist leidnud, et kostja on oma töövõtulepingust tulenevat kohustust rikkunud. Kuna täitmata on kahju hüvitamise eeldus- kahju tekitamine kostja poolt, ei kuulu hagi

rahuldamisele. Kohus ei anna hinnangut kahju suurusele ja põhjuslikule seosele, kuna tõendamist ei ole leidnud kohustuse rikkumine kostja poolt. Menetluskulude jaotuse määramisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1, mille kohaselt kannab hagimenetluses kulud isik, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus on seisukohal, et antud juhul tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda. Lähtuvalt TsMS § 174 lg-st 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt lisatakse avaldusele detailne menetluskulude nimekiri. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.