Otsuse tegemise aeg ja koht 18.03.2014.a Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-13-55070
Tsiviilasi
Tallinna linna hagi Tallinna Haridusameti kaudu XXXja XXX vastu kahju hüvitamise nõudes
Hagihind
544,84 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Tallinna linn Tallinna Haridusameti kaudu (Estonia pst 5a, Tallinn 10143); Hageja lepinguline esindaja: Nele X (XXX); Kostja 1: XXX(isikukood XXX, XXX); Kostja 2: XXX (isikukood XXX, XXX).
Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi kostja XXX suhtes tagaseljaotsusega ja kostja XXXsuhtes lihtmenetluses tehtud sisulise otsusega.
2.Mõista kostjatelt XXX(isikukood XXX) ja XXX ́lt (isikukood XXX) solidaarselt hageja Tallinna linna Tallinna Haridusameti kaudu välja 544,84 eurot (viissada nelikümmend neli eurot ja 84 senti).
3.Mõista kostjatelt XXX(isikukood XXX) ja XXX ́lt (isikukood XXX) solidaarselt hageja Tallinna linna Tallinna Haridusameti kaudu välja menetluskuludena 100 (ükssada) eurot.
4.Tagaseljaotsus XXX suhtes kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele.
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud kostjate XXXja XXX kanda. Edasikaebamise kord Kostja XXX võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjatel tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi AS SEB Pank arvelduskontole nr 10220034796011 või Swedbank AS arvelduskontole nr 221023778606, viitenumber 3100057358. Kohus ei anna luba XXXsuhtes tehtud otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hageja esitas kostjate vastu solidaarselt nõude kahju hüvitamiseks summas 544,84 eurot. Hagiavalduse kohaselt lõhkus kostja XXX 07.12.2011.a Tallinna Südalinna koolis kehalise kasvatuse tunni ajal ära kaks garderoobiust, millega põhjustas gümnaasiumile varalise kahju summas 544,84 eurot.
2.13.12.2011.a alustati Tallinna Südalinna kooli avalduse alusel Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonnas väärteomenetlust KarS § 218 lg 1 tunnustel. 09.01.2012.a koostati kostjale XXXle väärteoprotokoll ning 05.02.2012.a koostati kohtuvälise menetleja otsus, millega XXX tunnistati süüdi KarS § 218 lg 1 järgi. Tallinna Südalinna kool on Tallinna Haridusameti hallatav asutus, kellele kostjad keeldusid kahju hüvitamisest.
3.Hageja leidis, et kostja XXX vastutab kahju tekitamise eest VÕS § 127 lg 1 ja lg 4, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 järgi. 07.12.2011.a soovis XXX lahkuda kehalise kasvatuse tunnist, kuid õpetaja keelas teda. Seepeale XXX vihastas ja lõi jalgadega maha kaks garderoobi ust, et pääseda riideid vahetama. Kostja tegevuse tulemusena said kahjustada garderoobiuste lengid ja ukse kinnitused, mistõttu hageja pidi need ümber vahetama.
4.Kostja XXX õigusvastane tegevus on tõendatud kostja omakäelise seletuse, õpetaja XXX kirjaliku seletusega ning kohtuvälise menetleja otsusega. Hagejale tekitatud kahju suurust tõendab Haapsalu uksetehase pakkumine. Kostja rikkus hagejale omandiõiguse alusel kuuluvad uksed, millest tulenevalt rikkus kostja hageja omandit. VÕS § 1052 lg 1 järgi vastutab 14-18 aastane isik enda tekitatud kahju eest.
5.Kostja XXXvastutab XXX põhjustatud kahju eest VÕS § 1053 lg 2 järgi sõltumata süüst. Mõlemad kostjad vastutavad hageja ees solidaarselt VÕS § 1053 lg 4 alusel. Hageja palus menetluskuludena kostjatelt välja mõista hageja tasutud riigilõivu summas 100 eurot.
6.Kostja XXXväidetega hageja ei nõustunud. Uste lõhkumine ja varalise kahju tekitamine XXX poolt on tõendatud. Väärteo toimepaneku ajal 07.12.2011.a oli XXX 15 aastane ja seega vastutab XXXtema tekitatud kahju eest. Kostjad ei hüvitanud kahju mõistliku aja jooksul. Hageja pidas kostja XXXläbirääkimisi kahju hüvitamise osas tulemusteta. Garderoobiuste taastamine koolis on vajalik, sealhulgas turvalisuse tõttu. Lõhkumise käigus said kannatada uste lengid, kinnitused, uste piidad ja ukselehed. Haapsalu Uksetehase töötajad käisid kohapeal olukorraga tutvumas, mille käigus tuvastati, milliseid töid tuleb teha. Asjakohatud on XXX väited tema poja klaustrofoobia suhtes. Hetkel, mil kostja XXX uksi lõhkus, asus ta koridoris. Ta lõhkus uksi selleks, et garderoobi pääseda ja mitte selleks, et sealt väljuda. Kostja XXX on ise seletuskirjas märkinud, et ta soovis riideid kätte saada. Kostjate vastuväited
7.Kostja XXX vaidles hagiavaldusele vastu ja leidis, et kuna XXX on juba 18 aastane, vastutab ta ise oma tegude eest. Kostja leidis, et hageja kahju nõue on põhjendamatult suur. Ukselengi maksumus on 25 eurot ja kahe lengi vahetuseks koos töörahaga kulub 100 eurot. Samuti leidis kostja, et tegu oli õpetaja eksimusega, kes pani teismelised õpilased riietusruumi luku taha. XXX põeb klaustrofoobiat kinniste uste osas ja loogiline käik oli ukse avamine jõuga.
8.Kostja XXX hagiavaldusele ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendused
9.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele. Kostja XXX suhtes kuulub hagiavaldus rahuldamisele tagaseljaotsusega ning kostja XXX suhtes lihtmenetluses tehtava sisulise otsusega.
10.Kostja XXX perekonnaliikmetele on hagiavaldus kätte toimetatud 10.12.2013.a, kuid kostja ei ole hagiavaldusele vastanud tähtaegselt ega hiljem. TsMS § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kostja XXX hagiavaldusele ei vastanud, tuleb hagi tema suhtes rahuldada tagaseljaotsusega ning kohus ei pea hagi rahuldamist antud kostja suhtes eraldi põhjendama. Kostjalt XXXlt tuleb solidaarselt koos kostja XXX hageja kasuks välja mõista 544,84 eurot.
11.Kostja XXX vaidles hagiavaldusele vastu, mistõttu antud kostja suhtes teeb kohus sisulise kohtuotsuse. Kuivõrd aga kohus lahendab asja lihtmenetluse korras, ei anna kohus XXX suhtes tehtava otsuse osas luba edasikaebamiseks. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
12.Käesolevas asjas ei vaidle hageja ja kostja XXX selle üle, et XXX poeg XXX lõhkus 07.12.2011.a Tallinna Südalinna koolis kehalise kasvatuse tunni ajal ära kaks garderoobiust. Pooled ei vaidle selle üle, et 07.12.2011.a oli XXX 15-aastane. Vaidlus puudub ka selle üle, et juhtumi suhtes viidi läbi väärteomenetlus ning kohtuvälise menetleja 05.02.2012.a otsusega tunnistati XXX süüdi KarS § 218 lg 1 järgi. Kostjad ei olnud nõus vabatahtlikult tekitatud kahju Tallinna Südalinna koolile hüvitama ning Tallinna Südalinna kool on Tallinna Haridusameti hallatav asutus.
13.Kostja XXX vaidles hagile vastu ja leidis, et soovitud kahju nõude summa 544,84 eurot on liiga suur ning kahju on võimalik korvata 100 euroga. Samuti leidis XXX, et XXX vastutab nüüd ise oma tegude eest. Õpetaja eksis, kui ta pani klaustrofoobiat põdenud XXX garderoobi luku taha, kust viimane end välja murdis. Hageja nende väidetega ei nõustunud ja leidis, et õnnetuse ajal oli XXX alaealine. Teda ei olnud keegi garderoobi sulgenud, vaid ta murdis ukse maha selleks, et garderoobist oma riideid kätte saada. Kahju suurus on põhjendatud, sest lõhkumise käigus said kannatada uste lengid, kinnitused, uste piidad ja ukselehed.
14.VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitai kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 1045 lg 2 järgi ei ole kahju tekitamine õigusvastane, kui kahju tekitamine tuleneb seadusest või kui kannatanu nõustus kahju tekitamisega või kui kahju tekitaja tegutses hädakaitse- või hädaseisundis või kui kahju tekitaja kasutas oma õiguse teostamiseks või kaitseks õigustatult omaabi.
15.Kohus leiab, et antud asjas ei ole tõendatud kostja väited kahju tekitamise õigusvastasust välistavate asjaolude suhtes. Kohus selgitas 20.01.2014.a pöördumises (toimiku lk 45) kostjale, et vastuväiteid hagiavaldusele tuleb tõendada ja põhistada. Samuti tuli kostjal kohtu selgituste kohaselt tõendada, et XXX lõhkus uksed klaustrofoobia tõttu, kuna asjas kogutud tõenditest nähtub, et teda ei olnud keegi garderoobi sulgenud. Vaatamata kohtu selgitustele kostja oma vastuväiteid ei põhistanud ega tõendanud.
16.31.01.2012.a otsusest väärteoasjas nr 2316,11,016268 (toimiku lk 5) nähtub, et kostja XXX pani 07.12.2011.a toime väärteo, kui lõhkus tahtlikult koolimajas jalgadega tõugates kaks garderoobi ust, tekitades sellega varalise kahju. Kostja tegu loeti tõendatuks mitmete tõendite, sealhulgas mitmete tunnistajate ütlustega. Antud tõendist nähtub teo süüline toimepanek XXX poolt.
17.XXX seletuskirjast 08.12.2011.a (toimiku lk 8) nähtub, et ta tunnistas garderoobi uste lõhkumist, sest ta ei saanud riideid kätte ja oli vihane. Kehalise kasvatuse õpetaja seletuskirjast (toimiku lk 9-11) nähtub, et noormeeste garderoobi uks oli enne tunni lõppu suletud ning kostja XXX lõi ukse jalaga lahti. Seejärel lõi ta jalaga lahti tüdrukute riietusruumi ukse. Viidatud tõenditest nähtub, et keegi ei olnud XXX garderoobi sulgenud, vaid ta lõhkus poiste ja tüdrukute garderoobi uksed, olles ise garderoobidest väljaspool. Seega ei ole tõendatud kostja XXX väiteid, et XXX oli sunnitud oma haigusliku seisundi ja õpetaja eksimuse tõttu uksed maha murdma.
18.VÕS § 127 lg 1 näeb ette, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Vastavalt VÕS § 127 lõikele 4 peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
19.VÕS § 132 lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1.
20.Uste ja nende piitade kahjustused nähtuvad fotodest toimiku lk 12-13. Haapsalu Uksetehase AS hinnapakkumise nr XXX (toimiku lk 14) järgi kulub kahe ukse lengikomplektile, tuletõkketihendile, piirdeliistudele, hingedele, transpordile ja paigaldusele kokku 544,84 eurot. Kostja XXX ja XXXAS e-kirjade vahetusest (toimiku lk 15-17) nähtub, et koos uste lengide lõhkumisega said kahjustada uste muud konstruktsioonid ning tuli eemaldada vanad piirdeliistud ja tuletõkke tihendid. Seega on hageja käesolevas asjas tõendanud, et kostja XXX poolt toimunud uste lõhkumise ja hageja kahju hüvitise nõude vahel on põhjuslik seos. Samade
tõenditega on tõendatud, et asja parandamise mõistlikud kulud on 544,84 eurot.
21.Kohus selgitas kostjale 20.01.2014.a pöördumises (toimiku lk 45), et kui tema hinnangul on tegeliku kahju suuruseks 100 eurot, tuleb tal seda tõendada. Vaatamata kohtu selgitustele kostja oma vastuväiteid tõendanud.
22.VÕS § 1053 lg 2 sätestab, et vanemad või eestkostja vastutavad, sõltumata oma süüst, ka 14– 18-aastase isiku poolt teisele isikule tekitatud kahju eest, kui nad ei tõenda, et nad on teinud kõik, mida saab mõistlikult oodata, et ära hoida kahju tekitamist. VÕS § 1053 lg 4 näeb ette, et kui kahju õigusvastase tekitamise eest vastutab ka laps ise, on lapse ja vanemate, eestkostja või VÕS § 1053 lõikes 3 nimetatud isiku omavahelises suhtes vastutavaks üksnes vanemad, eestkostja või VÕS § 1053 lõikes 3 nimetatud isik. VÕS § 65 lg 2 sätestab, et solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel
23.Kohus selgitas kostjale XXXle 20.01.2014.a (toimiku lk 45), et vastutusest vabanemiseks tuleb tal tõendada, et ta tegi kõik, mida sai mõistlikult oodata selleks, et hoida kahju tekitamist ära. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole kostja põhistanud ega tõendanud, et ta tegi kõik mõistlikult oodatava kahju tekitamise ärahoidmiseks. Samuti puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et kahju tekitamise ajal oli XXX 15-aastane, mistõttu vastutab kostja XXX lapsevanemana samuti lapse tekitatud kahju eest sõltumata sellest, et laps on kohtumenetluse ajaks saanud täiskasvanuks.
24.Kuivõrd kostja XXX vastuväited hagiavaldusele on põhistamata ja tõendamata, tuleb hagi tema suhtes rahuldada. Kostjalt XXXlt tuleb solidaarselt koos kostja XXX hageja kasuks välja mõista 544,84 eurot.
25.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostjate kahjuks, jäävad menetluskulud kostjate kanda.
26.TsMS § 1741 lg 3 järgi määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Samuti näeb TsMS § 405 lg 1 p 3 järgi võib kohus lihtmenetluse korras asja lahendamisel näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Hageja esitas kohtule 17.12.2013.a menetluskulude nimekirja ja palus kostjatelt solidaarselt välja mõista menetluskuluna hageja tasutud riigilõiv summas 100 eurot. Kostjad hageja menetluskulude nimekirjale ega menetluskulude suurusele vastuväiteid ei esitanud. Seetõttu tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 100 eurot.
27.Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.