Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Piret Rõuk
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 14. märtsil 2014 Kentmanni 13 Tallinnas tsiviilkantselei kaudu
Kohtuasi
XXX OÜ hagi OÜ XXX vastu raamatupidamistarkvara „XXX“ kasutamise õiguse tuvastamiseks
Hagihind
190 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: XXX OÜ (registrikood XXX, asukoht XXX), seaduslik esindaja XXX
2-13-39633
Kostja: OÜ XXX (registrikood XXX, asukoht XXX), seaduslik esindaja XXX Kohtuistungi aeg
05. veebruar 2014
Resolutsioon
Jätta XXX OÜ hagi OÜ XXX vastu raamatupidamistarkvara „XXX“ kasutamise õiguse tuvastamiseks rahuldamata
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud täies ulatuses hageja XXX OÜ kanda
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel
Hagiavalduse asjaolud Hagiavalduse kohaselt omandas XXX OÜ kostjalt tähtajatu kasutamisõiguse raamatupidamistarkvarale „XXX”, millise kasutamise tingimuste üle on XXX OÜ ja kostja vahel õigusvaidlus. Hageja ja kostja sõlmisid kokkuleppe majandustarkvara „XXX“ kasutamiseks läbi lisafirma mooduli tähtajaga kuni 11.03.2014, mille kohta väljastas kostja hagejale 11.03.2013 arve nr. 1856 ja mille on hageja kostjale tasunud. Seoses kostja ja XXX OÜ vahel toimuva õigusvaidlusega blokeeris kostja hagejale eelnevalt põhjendamata juurdepääsu majandustarkvarale, millise kostja tegevuse tõttu puudub hagejal võimalus korraldada oma raamatupidamist ja esitada korrektselt majandustegevuse aruandlust.
Maksu- ja Tolliamet (edaspidi EMTA) pöördus hageja poole kolmanda isikuna teabe esitamiseks, mille nõuetekohase täitmise võimalus kostja tegevuse tõttu hagejal puudub. Nõutud teabe nõuetekohase esitamata jätmise tõttu on EMTA hagejale esitanud 2 sunniraha korraldust kokku summas 1 800 eurot, mille hageja on täitnud. 23.08.2013 pöördus hageja kostja poole e-kirjaga, selgitades asjaolusid seoses EMTA teabenõudega ning paludes kostjal võimaldada raamatupidamise andmetele juurdepääs ajavahemikul 26.08-02.09.2013 esitatud teabenõude nõuetekohaseks täitmiseks ning kahju vältimiseks. Kuivõrd kostja hageja kirjale ei reageerinud ja juurdepääsu majandustarkvarale ei võimaldanud pöördus hageja oma õiguste kaitseks kohtusse. 13.09.2013 seisukohas tugines hageja lepingu tuvastamise nõudes täiendavalt talle väljastatud arvetele nr. 273 ja 1042 ning 10.09.2013 tehtud OÜ XXX kodulehelt hinnakirja väljatrükile, mis põhistavad, et hagejal on õigus tarkvara kasutada. 11.03.2011 müüs kostja hagejale XXX OÜ majandustarkvara lisafirma litsentsi ja hageja on programmi uuenduste kasutamise ja kaugtoe eest tasunud kuni perioodini 11.03.2014. Sellisel viisil ja sõnastusega „OÜ XXX majandustarkvara eest tasumine” arved oli poolte vahel praktikas tavapärased. Kõikidel kostja poolt esitatud arvetel on viide samale litsentsi numbrile XXX ja selgitavas osas selgitus, et tasu nõutakse lisafirma teenuse kasutamise eest. Esitatud hagis palub hageja tuvastada tema õigus kasutada majandustarkvara „XXX” kostjale tasutud perioodi ulatuses. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Vastuväidete kohaselt sõlmis kostja vaidlusaluse tarkvara autori ja õiguste valdajana 17.06.2010 XXX OÜ-ga litsentsilepingu tarkvara kasutamiseks. 07.02.2013 esitas kostja vastavalt lepingule XXX OÜ-le tarkvara aastase kasutamise eest arve 1805 summas 3307,20 eurot. Pooled leppisid kokku, et täiendavad 228 eurot aastase kasutamise maksumusest tasub XXX OÜ eest hageja. See kokkulepe vormistati 11.03.2013 hagejale esitatud arvega 1856. XXX OÜ kasutas tarkvara, lisaks oma kasutamisele andis ta ilma kostja loata tarkvara kasutamiseks ka hagejale, kes samuti kasutas seda kogu aeg. Aastase kasutamise maksumust ei tasunud kumbki. Lõpuks tasus hageja 18.04.2013 228 eurot. Ülejäänud maksumus, 3307.20 eurot jäeti tasumata. Vastavalt lepingu punktile 5.2 kohustus XXX OÜ kasutama programmi ainult ise. Pooled leppisid lepingu punktis 5.2 kokku, et XXX OÜ-l pole õigust programmi kolmandatele isikutele mistahes viisil edasi anda. Hageja väide, nagu oleks kostja lubanud hagejal tarkvara kasutada on väär. Hageja kasutab tarkvara ilma kostja loata. Hageja väide, nagu annaks tema poolt arve 1856 alusel tasutud 228 eurot hagejale õiguse tarkvara kasutada, on ebaõige. Kostjal oli XXX OÜ-ga kokkulepe, et hageja tasub XXX OÜ tarkvara eest 228 eurot. Arvel 1856 on see kokkulepe selgelt välja toodud: „XXX OÜ Majandustarkvara eest tasumine“. Hagejal ei selle arve ega ka arvete nr 273 ja 1042 tasumisest tarkvara kasutamise õigust ei tekkinud. Kohtuotsuse põhjendused VÕS § 368 kohaselt annab litsentsilepinguga üks isik (litsentsiandja) teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu). VÕS § 371 kohaselt saab litsentsilepingust tuleneva kasutusõiguse üle anda üksnes litsentsiandja
nõusolekul. Litsentsiandja peab nõusoleku andma, kui seda võib temalt vastavalt hea usu põhimõttele oodata. Pooltel on vaidlus selle üle, kas hageja omandas arvete nr 1856, nr 273 ja nr 1042 tasumisega kostjalt tähtajatu kasutamisõiguse raamatupidamistarkvarale „XXX”. Kohtule esitatud 17.06.2010 lõppkasutaja litsentsilepinguga majandustarkvara kasutamiseks on tõendatud, et kostja ja XXX OÜ sõlmisid litsentsilepingu tarkvara kasutamiseks. Vastavalt lepingu punktile 5.2 kohustus litsentsiaat ehk XXX OÜ kasutama programmi ainult ise. Pooled leppisid lepingu punktis 5.2 kokku, et XXX OÜ-l on keelatud lepingu objektiks olevat programmi nii tervikuna kui osadena võõrandada, rentida või mõnel muul viisil kolmandale isikule edasi anda. 07.02.2013 väljastatud arve-saatelehega 1805 on tõendatud, et kostja esitas vastavalt lepingule XXX OÜ-le tarkvara aastase kasutamise eest arve summas 3307,20 eurot (käibemaksuga). Hageja arve tasumist tõendanud ei ole. Arve-saatelehega 1856 11.03.2013 on tõendatud kostja vastuväiteid selle kohta, et pooled leppisid kokku, et täiendavad 228 eurot (käibemaksuga) programmi aastase kasutamise maksumusest tasub XXX OÜ eest hageja. Maksekorraldusega 18.04.2013 on tõendatud, et hageja tasus kostjale 228 eurot vastavalt arvele 1856. Arve-saatelehel 1856 oleva selgitusega on tõendatud, et hageja tasus arve XXX OÜ majandustarkvara eest, mis on vastavalt VÕS § 78 lg-le 1 lubatud, kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest täitma isiklikult. Antud juhul ei tulene isiklikku täitmise kohustust ei seadusest, tehingust ega kohustuse olemusest. Järelikult täitis hageja arve tasumisega XXX OÜ kohustust, mitte ei sõlminud kostjaga kokkulepet majandustarkvara „XXX“ kasutamiseks tähtajaga kuni 11.03.2014. Hagejal eelnimetatud arve tasumisest 17.06.2010 litsentsilepingu alusel majandustarkvara kasutamise õigust ei tekkinud. Lepingust nähtuvalt võis XXX OÜ kasutada programmi teistele ettevõtetele raamatupidamise tegemiseks. Lepingu punktide 6 ja 7 kohaselt oli litsentsiaadil õigus kasutada „Eeva“ majandustarkvara kaugtuge ja saada uuendusi. Kostja hinnakirjas on toodud programmi „Eeva“ osad ja selles on märgitud lisafirma kohta – iga täiendav ettevõte samas arvutis (raamatupidamisbüroodele). Seega annab lisafirma eest tasumine õiguse teha täiendava ettevõtte raamatupidamist ainult juhul, kui programmi kasutamise õigus on olemas. Kostja väitel tellis XXX OÜ 2011 aastal kostjalt lisaettevõtte oma programmile hageja raamatupidamise teostamiseks, tasudes 2011 aastal XXX OÜ eest kostjale 456 eurot ning 2012 aastal 228 eurot. Sellega omandas XXX OÜ õiguse oma programmiga ainult ise teha lisaettevõtte raamatupidamist. Kohtule esitatud arve-saatelehtedega 11.03.2011 273 ja 01.03.2012 nr. 1042, viitega majandustarkvara „Eeva“ litsents nr. XXX, summas 456,00 eurot ja summas 228,00 eurot, on antud väited tõendatud. Arvete alusel müüdud või osutatud teenuse selgitustest nähtubki, et nende alusel omandati „Eeva“ majandustarkvara lisafirma litsents, lisafirma kasutamise, uuenduste õigus ja lisafirma kasutamise toe õigus kuni 11.03.2012 ning OÜ XXX majandustarkvara, lisafirma kasutamise, uuenduste õigus ja lisafirma kasutamise toe õigus kuni 11.03.2013. Hagejal antud arvete tasumisest, tulenevalt kostja ja XXX OÜ vahel sõlmitud lepingust,
programmi kasutamise õigust ei tekkinud. Kuna hagejal ei ole programmi kasutamise õigust, siis ei ole tal õigust teha oma ettevõtte raamatupidamist kostja hinnakirjas nimetatud lisafirma klausli alusel. Arve-saateleht 955 07.02.2012 tõendab üksnes, et see on esitatud tasumiseks XXX OÜ-le majandustarkvara „Eeva“ kasutamise eest litsentsi nr XXX alusel. Kuna hageja ei ole tõendanud, et tal oleks raamatupidamistarkvara „XXX“ kasutamise õigus, siis ei oma tähtsust, kes või miks selle kasutamise hagejale blokeeris ja programmi kasutamise tasuga seonduvad väited ja vastuväited. Hageja ei ole esitanud kohtule muid tõendeid, millele tuginedes saaks kohus lugeda tõendatuks, et kostja on lubanud hagejal vaidlusalust tarkvara kasutada. Järelikult on hagi põhjendamata, tõendamata ja tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Hageja hagis märgitud asjaolud seoses EMTA teabe nõuetega ja sunniraha korraldustega on käesolevas vaidluses asjasse puutumatud, mistõttu jätab kohus need asjaolud ja sellekohased tõendid tähelepanuta. Asjasse puutumatu on ka kohtuotsus haldusasjas 3-11-2872. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 162 lg 1 tuleb menetluskulud hagi rahuldamata jätmise tõttu jätta täies ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.