lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-13-25171/11

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Viljandi kohtumaja · 14.03.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Kohtuasja number
2-13-25171/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
14.03.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1331
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Swedbank AS10060701(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU MAAKOHUS

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Avalikult teatavakstegemine Tsiviilasi Hagi ese Hagi hind Kohtukoosseis Asja lahendamine Hageja Hageja esindaja Kostja I Kostja II

14. märts 2014 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja nr 2-13-25171 Swedbank AS versus Andrei Teppan võlgnevuse nõudes 12 500 € kohtunik Silvi Maiste kirjalik menetlus Swedbank AS (registrikood 10060701; aadress Liivalaia 8, 15040 Tallinn) Marge Sillamaa (e-post [email protected]) Andrei Teppan (isikukood xxxxxxxxx; aadress xxxxxxxx, xxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxxxxx) Elena Shikina (isikukood xxxxxxxxxx; aadress xxxxxx xx xxx, xxxxx, xxxxx)

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Swedbank AS-i hagis Andrei Teppani ja Elene Shikina vastu ja välja mõista solidaarselt Andrei Teppanilt ja Elena Shikinalt võlgnevus 12500 eurot Swedbank AS-i kasuks.
2.Seoses menetluskuludega ja tsiviilasjas esitatud taotlusega ning otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramisega ja otsuse kättetoimetamisega: 2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need solidaarselt kostjate kanda, 2.2 toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele. Selgitused otsusele
3.Selgitada: 3.1 TsMS § 174 kohaselt võib menetlusosaline nõuda avalduse esitamisega Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu menetluskulude rahalist kindlaksmääramist kohtuotsuses sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisest; avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis; avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega; 3.2 TsMS § 630 kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega; 3.3 TsMS § 632 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.4 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 3.5 TsMS § 187 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja põhjendused 22.09.2005 a. sõlmisid AS Swedbank ja Andrei Teppan ja Elena Shikina (endine nimi Teppan) laenulepingu nr 05-200681-EL, mille kohaselt andis hageja kostjatele laenu summas 20 721.00 eurot, sihtotstarbega kinnistu ja maa ostmiseks asukohaga Saareoja, Kingu küla, Pärsti vald, Viljandimaa. Lepingust tulenevate kostjate kohustuste hagejale täitmise tagamiseks seati tagatisena hüpoteek kinnistule asukohaga Saareoja, Kingu küla, Pärsti vald, Viljandimaa (registriosa nr 2184) ja hüpoteek kinnistule asukohaga Saare, Kingu küla, Pärsti vald, Viljandimaa (registriosa nr 19314). Lepingu punkti 5.1 kohaselt olid kostjad kohustatud laenusumma tagasi maksma ning tasuma hagejale intressi lepingus ja lepingu tüüptingimustes kokkulepitud tingimustel. Vastavalt lepingu põhitingimustele oli laenusumma osamaksete ja intressi maksete tähtpäevaks iga kuu

15.kuupäev ning intressi määraks 6 kuu Euribor + 1.350% tagastamise lõpptähtajaga 15.09.2025. Tulenevalt lepingu tingimuste punktist 9.1. oli hagejal õigus nõuda kostjatelt varaliste kohustuste (v.a intressi) täitmisega viivitamisel viivist. Kostjad ei täitnud oma igakuiseid laenusumma tagastamise ja intressi tasumise kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu tekkis kostjatel hageja ees võlgnevus. Kostjad ei täitnud oma lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt. Tulenevalt sellest saatis hageja kostjatele lepingu ülesütlemisteatise 07.01.2010. Kostjad ei tasunud hagejale lepingust tulenevat võlgnevust, mistõttu luges hageja lepingu ülesöelduks alates 25.01.2010 ning realiseeris lepingu tagatiseks olnud hüpoteegi. 30.11.2012 teatises informeeris hageja kostjaid, et kohutäituri Oksana Kutšmei vahendusel toimus enampakkumine kinnistutele aadressiga Saareoja, Kingu küla, Pärsti vald, Viljandimaa (hinnaga 11 900.00 EUR), millest läksid maha kohtutäituri tasud. Laenulepingutest nr 06226585-EV ja 05-200681-EL tulenevate võlgnevuste katteks laekus 10 419.49 EUR. Laenulepingu nr 05-200681-EL laekus konkreetselt 6 039.17 eurot, vt laekumine 19.11.2012. Nimetatud summa ei katnud aga lepingust nr 05-200681-EL tulenevat võlgnevust ning kostjatel on hagejale tasumata laenulepingu 05-200681-EL järgi 16 992.53 EUR, millest põhiosa 11 826.71 EUR, intress 353.20 EUR, varakindlustus 227.03 EUR, menetlustasu 33.02 EUR, viivised 4 511.78 EUR, viivised varakindlustuse võlgnevuselt 40.79 EUR. Käesolevaga nõuab hageja aga kostjatelt 12 500 EUR, mis koosneb põhiosast summas 11 826.71 EUR ja viivis 673.29 EUR. Hageja on selliselt ka laenukaardi korrigeerinud. Kostjate põhjendused Kostja I tunnistab hagi. Ta taotleb, et võlg ja riigilõiv jagatakse kostjate vahel nii, et ei oleks solidaarset vastutust. Kostja 2 vaidleb hagile vastu ja leiab, et kui kostjad 18.08.2011 lahutasid abielu sai kokku lepitud, et võlgnevus jääb kostja 1 kanda, seega kostja 2-l ei ole võlgnevust hageja ees. Kohtu põhjendused
1.Poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele TsMS § 403 lg 1).

Pooled on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus on määrusega andnud pooltele võimaluse esitada kirjalikus menetluses avaldusi ja dokumente ning teinud pooltele teatavaks otsuse avalikult teatavakstegemise aja. 2.Hagiavalduse kohaselt on pooled sõlminud 22.09.2005 a. laenulepingu nr 05-200681-EL, mille kohaselt andis hageja kostjatele laenu summas 20 721.00 eurot. Kostja I tunnistab võlgnevust, kuid taotleb kohustuse jagamist enda ja kostja II vahel. 3.Kohus leiab, et kuivõrd kostja I oli laenulepingu nr 05-200681-EL alusel laenusaaja ja kostja 2 kaaslaenusaaja, ei saa kohus jagada käesolevas tsiviilasja menetluses kostjate kohustust kostja 1 kostja 2 vahel.

4.Kostja 2 väidab, et kostja 1 ja kostja 2 lahutasid abielu 18.08.2011 ning ühisvara jagamisel sõlmiti kokkulepe, mille kohaselt hageja ees tekkinud võlgnevus jääb kostja 1 kanda. Kostja 2 ei ole esitanud kohtule tõendeid nimetatud kokkuleppe ega väite kohta. 5.Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kui pooled on ühisvara jaganud, siis ühisvara jagamise puhul on tegemist kostjate omavahelise kokkuleppega. Ühisvara osa s.o. laenulepingu jagamise kokkuleppe sõlmimisse ei ole hagejat kaasatud. Laenulepingu jagamiseks tuleb küsida võlausaldaja seisukohta, mida aga tehtud ei ole. Seega ei ole hagejale kostja 1 ja kostja 2 vahel sõlmitud kokkulepe siduv, antud kokkulepe on ainult kehtiv kostjate omavahelistes suhetes. 22.09.2005 sõlmis hageja kostjatega laenulepingu nr 05-200681-EL, mille punkt 14.1 kohaselt vastutavad kostjad lepingust ja selle võimalikest lisadest tulenevate kohustuste kohase täitmise eest hageja ees solidaarselt. 6.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Käesolevas tsiviilasjas on hageja pöördunud kohtusse võlgnevuse välja nõudmiseks mõlema võlgniku vastu, milleks on tal ka seadusest ja lepingust tulenev õigus. Abielu lahutamisel kostjate vahel ühisvara jagamiseks sõlmitud kokkulepe alusel võlgnevuse kostja 1 lahusvarasse kuuluvaks nimetamine ei mõjuta hageja nõuet solidaarvõlgnike vastu, vaid kostjate kui solidaarvõlgnike omavahelisi suhteid, mida reguleerib VÕS § 69. Sellest tulenevalt on hagejal jätkuvalt nõudeõigus ka kostja 2 suhtes.
7.Kui üks kostjatest täidab kogu lepingust tuleneva kohustuse, on tal omakorda nõudeõigus teise kostja vastu. Kindlasti mitte ei tähenda solidaarne kohustus seda, et kostja 1 vastutaks hageja ees üksnes poole kohustuse täitmise eest.
8.Kostjate kohustus hageja vastu tuleneb võlaõigusseaduse sätetest. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 punktid 1 ja 4 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja öelda lepingu üles. VÕS § 101 lg 1 p 6 annab hagejale õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtule mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. 9.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ja välja mõista solidaarselt kostjatelt võlgnevus 12500 eurot hageja kasuks. Kohus leiab, et esitatud nõuded on hageja poolt piisavalt tõendatud ja põhjendatud.

Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 438 lg-le 2 kohtuotsuse tegemisel otsustab kohus menetluskulude jaotuse. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma ning vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3). TsMS § 165 lg 3 kohaselt kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 165 lg 3 kohaselt jätta solidaarselt kostjate kanda. Hageja on esitanud nõude mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud korras. Kohus leiab, et nimetatud nõue tuleb lahendada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise lahendis TsMS § 174 sätete alusel.

(allkirjastatud digitaalselt) Silvi Maiste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja