Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

e-post

02.11.2012.a. pöördus haldur Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri kuriteoteatega, milles palus algatada XXXsuhtes kriminaalmenetlus KarS § 385 lg 1 tunnustel. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur saatis 20.11.2012.a. haldurile teatise nr 3-21/198006-2, milles teatas, et 02.11.2012.a. esitatud kuriteoavaldus XXXvastu lisatakse kriminaalasja nr 11230110662 materjalidele. Kriminaalasi nr 11230110662 on alustatud 04.08.2011.a. halduri avalduse alusel XXXsuhtes KarS § 201 lg 2 p 2 tunnustel. Kriminaalmenetluse nr 11230110662 käigus kontrollitakse, kas XXXkäitumises esinevad KarS §§-des 384 lg 1 ja 385 lg 1 sätestatud koosseisude tunnused. 10.09.2013.a. tasus kolmas isik XXXeest enamväljavõetud töötasu summas 784,46 eurot pankrotivara hulka. Maksu- ja Tolliamet tagastas 2010.a. enamkinnipeetud üksikisiku tulumaksu summas 48,06 eurot ja 2011.a. enamkinnipeetud üksikisiku tulumaksu summas 17,55 eurot XXX(pankrotis) arvelduskontole Swedbank AS-is. Müüdud ja müümata pankrotivara käesolevas menetluses ei ole, seega on väljamakseteks 1236,48 eurot. Andmed Pankrotiseaduse §-s 146 (pankrotimenetlusega seotud väljamaksed) nimetatud väljamaksete kohta. Pankrotimenetlusega seoses tehtavad väljamaksed on: Ajutise pankrotihalduri tasu: 800 eurot, millele lisandub 33 % sotsiaalmaksu summas 264 eurot eurot ning ajutise halduri poolt tehtud vajalike kulutuste katteks 200 eurot (alus: Harju Maakohtu 01.03.2011.a. määrus); Pankrotimenetluse kulud (s.h. kulutused bürootarvetele; telefoni ja mobiiltelefoni kasutamine võlgnikuga ja võlausaldajate esindajatega suhtlemiseks, arvuti-, koopiamasina- ja skanneerimismasina kasutamine, bürooruumi kasutamine võlausaldajate esindajatega ja võlgnikuga suhtlemiseks, võlausaldajate üldkoosolekute korraldamise kulud, postikulud, kulutused tasulistele teadaannetele elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded, transpordikulud, jmt): 1000 eurot (alus Harju Maakohtu 27.07.2011 a. määrus). Pankrotihalduri arvestatav tasu. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. Kuna käesolevas menetluses ei olnud vara, mida haldur oleks saanud müüa ja mille müügist oleks saanud arvestada halduri tasu, siis leiab haldur, et halduri tasu arvestamisel tuleb kohaldada PankrS § 23 lg 3, mille kohaselt on halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. XXXpankrotimenetluses on haldur arvestanud tunnitasu määraks 70 eurot. Haldur on XXXpankrotimenetluse teinud alljärgnevad toimingud järgmise ajakuluga: Teadete koostamine ja saatmine võlausaldajatele pankroti väljakuulutamise ja võlausaldajate I üldkoosoleku toimumise kohta, Maksu- ja Tolliametile avalduste, volikirja ning järelepärimise koostamine, Põhja Politseiprefektuurile kuriteoteadete koostamine ja järelepärimiste koostamine, järelepärimise koostamine AS-ile Eesti Krediidipank, XXX OÜle ja Eesti Töötukassasse, avalduste koostamine XXX(kokku 20 dokumenti); kontaktandmete otsimine, dokumentidele digitaalallkirja andmine ja saatmine, kokku 4 tundi, s.o. 4 x 70 eurot = 280 eurot; Võlausaldajate I üldkoosoleku protokolli ettevalmistamine koos vara ja võlgade nimekirja koostamisega, võlgniku vande ettevalmistamine ja võlgniku vande võtmise juures viibimine, võlausaldajate I üldkoosolekul osalemine, kokku 1 tundi, s.o. 1 x 70 eurot = 70 eurot;

Nõudeavalduste ja nendele lisatud alusdokumentide kontroll kokku 1 tund, s.o. 1 x 70 eurot = 70 eurot; Nõuete kaitsmise koosoleku läbiviimine, protokolli ja tunnustatud nõuete nimekirja ettevalmistamine: kokku 1 tund, s.o. 0,5 x 70 eurot = 35 eurot; Jaotusettepaneku koostamine ja taotluse jaotusettepaneku kinnitamiseks koostamine kokku 1,5 tundi, s.o. 1,5 x 70 eurot = 105 eurot; Korduvad vestlused ja kohtumised võlgnikuga ja võlausaldajate esindajatega, uurijaga, kokku 1 tundi s.o. 1 x 70 eurot = 70 eurot; Arvelduskontol allkirjaõigusluse ümbervormistamine 0,5 tundi, s.o. 0,5 x 70 eurot = 35 eurot; 3 üldkoosoleku ettevalmistamine, kokku 1 tundi s.o. 1 x 70 eurot = 70 eurot. Kokku on haldur kulutanud XXXpankrotimenetluses 10,5 tundi arvestusega 70 eurot tunnis, seega tasu kokku 735 eurot. Haldur palub määrata tasu büroole – OÜ-le GetNetWork (reg.kood 11638786), mille kaudu haldur tegutseb. Seega moodustavad pankrotivarast tehtavad ja kohtu poolt juba määrustega kinnitatud väljamaksed kokku 2 264 eurot, millele lisandub halduri arvestatav tasu 735 eurot, millega on PankrS § 146 sätestatud väljamaksed kokku 2 999 eurot. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa. Jaotise alusel väljamakseid tehtud ei ole. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta. Pandiga koormatud vara käesolevas pankrotimenetluses ei olnud. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta: Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolevat vara haldurile teadaolevalt ei ole. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel. Käesolevas pankrotimenetluses ei olnud pankrotivara, mida haldur oleks saanud valitseda. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud: I järgu nõudeid ei esitatud. II järgu nõuded: AS Swedbank Liising 95 034.16 eurot, XXX 3834.70 eurot. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada. Hagisid käesolevas menetluses esitatud ei ole ja haldur esitada ei kavatse. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused. Kohtukulusid käesolevas pankrotimenetluses ei ole. Maksejõuetuse tekkimise põhjus. Liigse optimismiga sõlmitud käendusleping Swedbank Liising AS-ga. Seega on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu asjaolu Pankrotiseaduse mõttes. Haldur esitas 27.07.2011.a. Põhja Prefektuuri kuriteoteate, mille alusel alustati 04.08.2011.a. menetlust kriminaalasjas nr 11230110662 KarS § 201 lg 2 p 2 tunnustel ja kriminaalmenetluse käigus kontrollitakse, kas XXXkäitumises esinevad KarS § 384 lg 1 kuritoe koosseisu tunnused. Kuriteoteate kohaselt omastas OÜ XXX(kustutatud, reg.kood XXX) endine juhatuse liige XXX(ik. XXX) OÜ XXXkasutuses ja Swedbank Liising AS omandis olevad sadulveokid

Volvo FH 440 reg.märgiga XXX, Volvo FH 440 reg.märgiga XXXja Schmitz SCS BS EB 24/L reg.märgiga XXX. Haldur pöördus Maksu- ja Tolliameti poole järelepärimisega, milles palus informatsiooni XXXmaksustatava tulu kohta. Maksu- ja Tolliameti vastusest nähtub, et XXXon saanud maksustatavat tulu, kuid see ei kajastunud pangaväljavõtetes. Haldur saatis 24.09.2012.a. tööandjale, XXX OÜ-le e-posti aadressil XXXjärelepärimise, milles palus teatada, kuidas on töötasu XXXvälja makstud. XXX OÜ vastusest nähtub, et XXXmaksti palka sularahas. Haldur saatis 04.09.2012.a. XXXhaldurile teadaoleval posti aadressil XXX nõude tasuda 765,46 eurot pankrotivara hulka 10 päeva jooksul alates teate kättesaamisest, kuid kiri tuli tagasi märkega „hoiutähtaja möödumisel“. 02.11.2012.a. pöördus haldur Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri kuriteoteatega, milles palus algatada XXXsuhtes kriminaalmenetlus KarS § 385 lg 1 tunnustel. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur saatis 20.11.2012.a. haldurile teatise nr 3-21/198006-2, milles teatas, et 02.11.2012.a. esitatud kuriteoavaldus XXXvastu lisatakse kriminaalasja nr 11230110662 materjalidele. Kriminaalasi nr 11230110662 on alustatud 04.08.2011.a. halduri avalduse alusel XXXsuhtes KarS § 201 lg 2 p 2 tunnustel. Kriminaalmenetluse nr 11230110662 käigus kontrollitakse, kas XXXkäitumises esinevad KarS §§-des 384 lg 1 ja 385 lg 1 sätestatud koosseisude tunnused. 10.09.2013.a. tasus kolmas isik XXXeest enamväljavõetud töötasu summas 784,46 eurot pankrotivara hulka. Haldur edastas 23.09.2013.a. uurijale informatsiooni, et kolmas isik on tasunud enamväljavõetud töötasu summas 785,46 eurot pankrotivara hulka. Põhja Prefektuuri vanemuurija teatas oma 04.09.2013.a. e-vastuses halduri järelepärimisele, et kriminaalasi nr 11230110662 ei ole lõppenud ja kedagi ei ole kahtlustatavaks tunnistatud. Seega ei ole teada, kas XXXmaksejõuetuse põhjuseks võib olla ka kuriteotunnusega tegu. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud. XXXei ole esitanud ühelegi nõudeavaldusele vastuväiteid. Haldur soovis pankrotimenetluse olukorrast informeerida võlausaldajaid ja kutsus kolmel korral kokku võlausaldajate üldkoosoleku, kus oli päevakorras pankrotimenetluse rahastamise või lõpetamise otsustamine:

Maksta usaldusisikule tasu 10 % summast, mis makstakse võlausaldajatele välja kohustustest vabastamise menetluse jooksul. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega. PankrS § 158 lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Pankrotihaldur Ly Müürsoo on 23.12.2013 kohtule esitatud aruandes teatanud, et XXX(pankrotis) pankrotimenetluses puuduvad vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Kohus on teinud 07.02.2014 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded XXX(pankrotis) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 2 000 eurot 7 päeva jooksul alates ettepaneku avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tähtaja jooksul ei ole võlausaldajad ega kolmas isik avaldanud kohtule valmisolekut kanda võlgniku pankrotimenetluses täiendavaid kulusid. Seega esineb PankrS § 158 lg 4 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega leiab, et XXX(pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Võlgniku pankrotimenetluses on tunnustatud kahe võlausaldaja nõue. Vaidlused nõuete ja nende rahuldamisjärkude üle puuduvad. Võlgnikul puudub vara, sealhulgas panditud vara. Jaotiste alusel väljamakseid tehtud ei ole. Võlausaldajad ei ole avaldanud soovi täiendavate kulutuste kandmiseks võlgniku pankrotimenetluses. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et XXX(pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks liigse optimismiga sõlmitud käendusleping Swedbank Liising AS-ga. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga võlgniku maksejõuetuse põhjuste osas ja leiab, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Halduri aruande kohaselt võlgnik võlausaldajate nõuetele vastuväidet esitanud ei ole. PankrS § 168 kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus XXX(pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. Võlausaldajatel on jäänud raha saamata järgmiselt: Swedbank Liising Aktsiaselts 95 034,16 eurot ja XXX 3 834,70 eurot. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Ly Müürsoo tuleb vabastada XXX(pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab

kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. PankrS § 23 lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 10,5 tundi. Töötasu arvutamisel on haldur lähtunud tunnitasu määrast 70 eurot. Töötatud tundide ja tunnitasu määrast lähtuvalt kujuneb halduri tasuks 735 eurot. Haldur on võlgniku pankrotimenetluses läbi viinud kõik vajalikud pankrotimenetluse toimingud. Kohus leiab, et halduri nõutud tasu 735 eurot on mõistlik ja põhjendatud. Vastavalt halduri taotlusele kinnitab kohus XXX(pankrotis) pankrotihaldur Ly Müürsoo töötasuks 735 eurot. Vastavalt halduri taotlusele kuulub halduri tasu väljamaksmisele OÜ-le GetNetWork, s.o büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 p 2, 3 ja 5 kohaselt on ajutise halduri ja halduri tasu ning vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks pankrotimenetluse kulud. PankrS § 150 lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku XXX(pankrotis) kanda. Kuivõrd võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katmiseks ja XXX(pankrotis) pankrot on välja kuulutatud PankrS § 171 lõike 11 alusel, siis määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ja PankrS § 65 lg 11 ja TsMS § 183 lg 2 alusel halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, summas 397 eurot. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot. XXX(pankrotis) on 09.02.2011 Harju Maakohtule esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Seega võlgniku poolt esitatud avaldus kohustustest vabastamiseks on esitatud õigeaegselt. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS § 171 lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Võlausaldajad ei ole kohtule esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Kohus leiab, et tuleb algatada võlgnik XXX(pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus. PankrS § 172 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta

usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Asja materjalidest nähtuvalt 13.06.2011 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul otsustasid võlausaldajad teha kohtule ettepanek nimetada võlgniku usaldusisikuks Ly Müürsoo, kes on ettepaneku vastu võtnud. Kohus leiab, et tuleb algatada XXX(pankrotis) kohustustest vastamise menetlus ja nimetada XXXusaldusisikuks Ly Müürsoo. Samuti otsustasid võlausaldajad maksta usaldusisikule tasu, mille suurus on 10% summast, mis kuuluks kohustustest vabastamise menetluse jooksul võlausaldajatele väljamaksmiseks. Kuivõrd kohtule esitatud raugemise aruandes haldur usaldusisiku tasu määramist taotlenud ei ole, otsustab kohus usaldusisikule töötasu määramise pärast PankrS § 172 lõikes 4 sätestatud aruande esitamist. Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Võlgnik on kohustatud PankrS § 173 lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Maie Seppo Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.