lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-2-1-195-13

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 12.03.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-195-13
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
12.03.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2726
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Leping
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus · Hanke- ja raamleping · 2026-04-15
Üürilepingu muudatus nr 4
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus · Leping · 2026-04-07
Raamleping
Kaitsevägi · Leping · 2026-04-27
Üürilepingu nr muudatus nr 3
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus · Leping · 2025-03-19

Viidatud sätted

Riigi Teataja
KKütS § 11 lg 2, 4Võrguga liitumise lepingu sõlmimineVÕS § 113 lg 1ViivisKKütS § 10 lg 6Võrguga liitumineKKütS § 12 lg 1Liitumistasu arvutamineTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 182 lg 2Ettevõtte üleandmineKKütS § 16 lg 1Ebaseaduslik kasutamineKKütS § 17Soojusvarustuse katkestamine ja taastamine

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (4)

lahend.ee
2-18-13649/110Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium05.02.20252-19-8541/38Viru Maakohus Rakvere kohtumaja01.02.20212-10-32980/60Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium04.11.20162-14-54713/43Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval01.07.2016

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
osaühing HAVELI INVEST10545025(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number

3-2-1-195-13

Otsuse kuupäev

Tartu, 12. märts 2014. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Villu Kõve ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

AS-i Tallinna Küte hagi Peterburi Maja OÜ ja osaühingu HAVELI INVEST vastu 82 433 euro 18 sendi ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 18. septembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 2-11-64181

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS-i Tallinna Küte kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

82 433 eurot 18 senti

Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

Hageja AS Tallinna Küte (registrikood 10811060), esindaja vandeadvokaat Ott Saame Kostja osaühing HAVELI INVEST (registrikood 10545025), esindaja vandeadvokaat Maret Hallikma Iseseisva nõudeta kolmas isik hageja poolel Aarne Kuusk, esindaja vandeadvokaat Tarvo Lindma

Asja läbivaatamise kuupäev

17. veebruar 2014. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 18. septembri 2013. a otsuse (tsiviilasjas nr 2-11-64181) resolutsioon muutmata, kuid muuta otsuse põhjendusi.
2.
KKütS § 2Mõisted
KKütS § 8 lg 2Soojuse müük ja hinnakujundus
TsMS § 149 lg 4Kautsjoni tasumine ja tagastamine
TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetluses
TsMS § 167 lg 2Iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetluskulud
TsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisused
TsMS § 207 lg 2Mitme hageja või kostja osavõtt asjast
TsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudena
TsMS § 456 lg 4Kohtuotsuse jõustumine
TsMS § 680 lg 2Menetlussätete kohaldamine ja menetlusosalised Riigikohtus
TsMS § 688 lg 1Kassatsioonkaebuse läbivaatamise ulatus
TsMS § 691Riigikohtu pädevus kassatsioonkaebuse lahendamisel
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 175Kohustuse ülevõtmine
VÕS § 178Kohustusega ühinemine
VÕS § 179Lepingu ülevõtmise mõiste
Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata.
3.Arvata riigituludesse AS-i Tallinna Küte 22. oktoobril 2013 tasutud kautsjon 824 (kaheksasada kakskümmend neli) eurot 33 senti.
4.Jätta osaühingu HAVELI INVEST menetluskulud kõigis kohtuastmetes AS-i Tallinna Küte kanda. Jätta Peterburi Maja OÜ menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus AS-i Tallinna Küte kanda. Jätta AS-i Tallinna Küte ja Aarne Kuuse menetluskulud kõigis kohtuastmetes nende endi kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.AS Tallinna Küte (hageja) esitas 29. detsembril 2011 Harju Maakohtule Peterburi Maja OÜ (kostja I) vastu hagi, milles palus kostjalt I enda kasuks välja mõista põhivõla 82 433 eurot 18 senti, viivise 16 128 eurot 9 senti ja alates 29. detsembrist 2011 kuni kohustuse täitmiseni viivise võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 113 sätestatud määras.
15.juunil 2012 kaasas Tallinna Ringkonnakohus hageja taotlusel menetlusse kolmanda isikuna hageja poolel Aarne Kuuse (kolmas isik).
4.oktoobril 2012 palus hageja kaasata menetlusse täiendava kostjana osaühingu HAVELI INVEST (kostja II), mida Harju Maakohus 22. oktoobri 2012. a määrusega ka tegi, tuginedes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 208 lg-le 2.
2.Hageja väitel sõlmisid hageja, Peterburi Ärikvartal OÜ (PÄK) ja Aktsiaselts Viimsi Keevitus liitumislepingu Tallinnas Väike-Paala 1 asuva tarbijapaigaldise ühendamiseks aktsiaseltsi Tallinna Soojus kaugküttevõrguga, mida opereerib hageja (liitumisleping). Liitumislepingu p 5.5 järgi kohustus PÄK tasuma hagejale liitumistasu 1 289 799 krooni (82 433 eurot 18 senti) (sh käibemaks). Hageja on oma kohustused täitnud, objektil on välja ehitatud kaugküttevõrgu osa ja hoone on kaugküttevõrguga ühendatud, kuid PÄK liitumistasu ei maksnud. 16. juulil 2009 võõrandas PÄK talle kuulunud ja liitumislepingu objektiks olnud kaasomandiosa Väike-Paala 1 kinnisasjast (kinnisasi) kostjale I. Kaasomandiosa võõrandamisel läksid kinnistu omandajale üle ka liitumislepingust tulenevad õigused ja kohustused. Kaugkütteseaduse (KKütS) § 10 lg 6 kohaselt ei loeta omanikuvahetust kaugküttevõrguga liitumiseks ning uue omaniku suhtes jääb liitumise õiguslikuks aluseks KKütS § 11 järgi eelmise omanikuga sõlmitud liitumisleping, mis kehtib samadel tingimustel ka uue omaniku suhtes. Liitumistasu maksmise kohustus on üheks liitumistingimuseks, mis seeläbi uuele omanikule üle läheb. Alternatiivselt leidis hageja, et liitumistasu maksmise kohustus läks PÄK-ilt kostjale I üle ettevõtte üleminekuga. Hageja nõudis kostjalt I rahalise kohustuse täitmist võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 alusel. Viivist nõudis hageja VÕS § 113 lg 1 alusel seadusjärgses suuruses alates kohustuste kostjale I ülemineku päevast, s.o 24. juulist 2009.
28.detsembri 2011. a seisuga on hageja viivisenõue 16 128 eurot 9 senti. Kuna kostja II omandas vaidlusaluse mõttelise osa kinnistust kostjalt I, võib liitumistasu maksmise kohustus olla üle läinud kostjalt I ka kostjale II. Liitumislepingust tulenevad kohustused on kinnisasja igakordse omaniku kohustused. Hageja saab ka kostja II suhtes tugineda nõude rahuldamise alusena KKütS § 10 lg-le 6. See kehtib ka kinnisasja omandamise korral täitemenetluses. Lisaks oli kostja II juhatuse liikmetele mõttelise osa omandamisel teada, et liitumistasu on maksmata.
3.Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata. Kostjad leidsid, et liitumistasu maksmise kohustus on lepingust tulenev võlaõiguslik kohustus, mis kehtib üksnes lepingupoolte vahel. See kohustus ei ole kummalegi kostjale üle läinud, kuna kostjad ei ole avaldanud kohustuse ülevõtmiseks tahet. Samuti ei läinud see kohustus üle kinnisasja võõrandamisega. Hageja on juba esitanud liitumistasu nõude PÄK-i pankrotimenetluses. Kostja I väitel ei ole talle kinnisasja mõttelise osa ostmisega läinud üle ettevõtet. Lisaks müüs kohtutäitur kinnisasja mõttelise osa 31. juulil 2012 enampakkumisel kostjale II. Seetõttu ei puuduta

vaidlus kostjat I ja ta ei saa olla asjas kostjaks. Kostja II väitel ei saa tema suhtes VÕS § 181 järgi ettevõtte ülemineku sätteid kohaldada, kuna ta omandas kinnisasja mõttelise osa täitemenetluses. Isegi kui liitumistasu maksmise kohustus läheb kinnisasja igakordsele omanikule üle, lõppes hageja nõue, kuna ta ei teavitanud kohtutäiturit täitemenetluses enda õigustest kinnisasja suhtes ja rikkus sellega täitemenetluse seadustiku § 153 lg 1 p-st 6 tulenevat teavitamiskohustust.

4.Kolmas isik leidis, et hagi tuleks rahuldada, ja nõustus hageja põhjendustega.
5.Harju Maakohus jättis 28. märtsi 2013. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus leidis, et liitumislepingust ei tulene kostjatele kohustust maksta liitumistasu. Lepingu p 5.5 kohustab tasu maksma liitujat, kelleks oli PÄK. Hageja on ka ise väljendanud sellist arusaama, esitades nõudeavalduse PÄK-i pankrotimenetluses. Kohustuse üleandmise vajadust on hageja lepingu sõlmimisel ette näinud. Seda kajastab liitumislepingu p 8.5, mille järgi kohustus liituja liitumislepingu esemeks oleva hoone võõrandamisel tagama liitumislepingust tuleneva kohustuse üleandmise uuele omanikule. Tasu maksmise kohustust ei ole kohustuste üleandmise sätete alusel üle antud. Kaugküttevõrguga ühendamise tasu maksmise kohustus ei saanud ka seaduse alusel üle minna. KKütS § 10 lg 6 reguleerib olukorda, kus võrguga ühendatud tarbijapaigaldise või selle omaniku vahetumine ei ole uus liitumine kaugküttevõrguga, ning kinnistu soojusega varustamiseks nõutav liitumine kehtib jätkuvalt senistel tingimustel ja sama liitumispunkti kaudu. Uue omaniku suhtes jääb kehtima eelmise omaniku tehtud liitumine. KKütS-i järgi ei ole liitumislepingust tulenevad kohustused kinnistu igakordse omaniku kohustused. Liitumise õiguslikuks aluseks on KKütS § 11 tähenduses tarbijapaigaldise omanikuga sõlmitud liitumisleping, mis annab igakordsele omanikule õiguse olla liitunud kaugküttevõrguga ja seeläbi tarbida vastavaid teenuseid, kuid seadusest ei tulene, et kehtima jäänud liitumise eest on hagejal õigus nõuda liitumistasu. Seadusest ei tulene eelmise liituja tasumata liitumistasu maksmise kohustust. Pigem nähtub KKütS § 12 lg 1 kontekstist, et hagejal on KKütS § 12 alusel õigus nõuda põhjendatud liitumistasu võrguga liitujalt. Seega on seaduse mõtte järgi teenuse osutamise eelduseks, et liituja maksab liitumistasu, ning omaniku vahetumisel kohustub uus omanik tasuma liitumistasu vaid KKütS § 10 lg-s 6 sätestatud eeldustel. Hageja ei ole tõendanud, et kinnistu müük PÄK-ilt kostjale I oli ettevõtte üleminek. Kuivõrd liitumistasu maksmise kohustuse üleminek kostjale I ei ole tõendatud, ei ole võimalik liitumistasu välja mõista ka kostjalt II.
6.Hageja palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja rahuldada hagi kostja II või kostja I vastu ning vastavalt jätta menetluskulud kostja II või kostja I kanda. Kolmas isik toetas apellatsioonkaebust. Kostjad palusid jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7.Tallinna Ringkonnakohus jättis 18. septembri 2013. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Apellatsiooniastme menetluskulud jättis ringkonnakohus hageja kanda. Samuti tagastas ringkonnakohus hageja esitatud täiendavad dokumentaalsed tõendid. Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega ega korranud neid. Ekslik on hageja seisukoht, et võrguettevõtjal on KKütS § 10 lg 6 alusel endise liitumise kehtima jäämisel õigus nõuda esialgsest liitumislepingust tulenevate kohustuste täitmist, sh liitumistasu maksmist, igakordselt tarbijapaigaldise omanikult. Nimetatud sätte kohaldamiseks vajalikud eeldused liitumistasu saamiseks ei ole hagiavalduses esile toodud. Kaugküttevõrguga ühendamise tasu võlg on tavaline võlaõiguslikust liitumislepingust tulenev kohustus, mida on võimalik välja nõuda üksnes teiselt liitumislepingu poolelt. Sellise võla ülemineku aluseks saaks olla üksnes tehing (kohustuse ülevõtmine) või seadus. Kaugküttevõrguga ühendamise tasu maksmise kohustus tuleneb PÄK-i ja hageja sõlmitud liitumislepingust, mistõttu hageja saab selle tasu maksmise nõude esitada üksnes oma lepingupoole vastu. Pooled ei vaidle, et hageja on esitanud nõude PÄK-i pankrotimenetluses. Põhjendatud ei ole ka apellatsioonkaebuse väited ettevõtte ülemineku kohta.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8.Hageja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi jäeti kostja II vastu rahuldamata, ja hagi kostja II vastu rahuldada. Hageja arvates on ekslik kohtute järeldus, et seaduse mõtte järgi on teenuse osutamise eelduseks küll see, et liituja maksab liitumistasu, kuid omaniku vahetumisel on uus omanik kohustatud tasuma liitumistasu vaid KKütS § 10 lg-s 6 sätestatud juhtudel. Tarbijapaigaldis, mis liitumislepingu alusel liideti kaugküttevõrku, on kinnisasja oluline osa. Seega läks tarbijapaigaldise omand koos kinnistu mõttelise osa omandiga üle esmalt kostjale I ja seejärel kostjale II. Seeläbi on kostja II saanud liitumise kaugküttevõrguga vastavalt liitumislepingule. Kohtud tõlgendasid valesti KKütS § 10 lg-t 6. Selle sätte eesmärgiks on välistada võrguettevõtja võimalus nõuda liitumistasu korduvalt, mitte välistada liitumistasu nõudmist kinnistu igakordselt omanikult olukorras, kus liitumistasu ei ole tasutud. Liitmisega kaasneb tarbijapaigaldise koormamine võrguettevõtja õigustega ning liitumistingimused on igakordsele omanikule siduvad. KKütS §-de 10 ja 11 mõttest tuleneb, et esialgse liituja sõlmitud liitumisleping ja liitumistingimused on siduvad ka järgmistele tarbijatele.
9.Kostja II vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
10.Kolmas isik toetab kassatsioonkaebust.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid TsMS § 691 p 5 ja § 692 lg 2 alusel tuleb muuta otsuse põhjendusi. Kassatsioonkaebus jääb rahuldamata.
12.Kolleegium käsitleb esmalt olulisi asjaolusid ja vaidluse eset (I). Seejärel analüüsib kolleegium liitumislepingust tulenevate õiguste ja kohustuste ülemineku võimalusi (II) ja lõpetuseks teeb menetluslikud otsused (III).

I

13.Vaidluse all ei ole järgmised olulised asjaolud: · hageja opereerib kaugküttevõrku (st on võrguettevõtja KKütS § 2 p 10 mõttes), millega on ühendatud vaidlusalusel kinnistul asuv tarbijapaigaldis; · tarbijapaigaldise ühendamiseks hageja opereeritavasse kaugküttevõrku on hageja sõlminud PÄKiga liitumislepingu; · hageja on oma kohustused liitumislepingu järgi täitnud, objektil on välja ehitatud kaugküttevõrgu osa ja hoone on kaugküttevõrguga ühendatud; · liitumislepingu järgi pidi PÄK maksma hagejale liitumistasu 82 433 eurot 18 senti (1 289 799 krooni, sh käibemaks), kuid ei ole seda teinud, välja on kuulutatud PÄK-i pankrot ja hageja on esitanud liitumistasu nõude pankrotimenetluses tunnustamiseks; · kinnisasi, millel asub liitumislepingu alusel hageja opereeritavasse kaugküttevõrku ühendatud tarbijapaigaldis, on kaasomandis; · PÄK on talle kuulunud kinnisasja kaasomandiosa võõrandanud kostjale I, täitemenetluses kostja I vastu on kohtutäitur müünud sama kaasomandiosa enampakkumisel kostjale II.
14.Hageja nõuab tasumata liitumistasu põhivõla 82 433 eurot 18 senti maksmist liitumislepingu alusel ja viivist sellelt. Tegu on lepingu täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes. Viivisenõude aluseks saab olla VÕS § 113 lg 1, tulevase viivise osas ka TsMS § 367.
15.Hageja esitas haginõude esmalt kostja I kui kinnistu mõttelise osa omandaja vastu, seejärel ka kostja II kui sama mõttelise osa järgmise omandaja vastu. Kohtud on neid nõudeid koos menetlenud. Hageja avaldustest saab järeldada, et ta nõuab raha väljamõistmist kostjatelt alternatiivselt, st kas kostjalt I või kostjalt II (vt mh II kd, tl 270–271, 367–368). Hageja ei ole nõudnud raha väljamõistmist kostjatelt osadena või solidaarselt. Riigikohus on varem põhimõtteliselt aktsepteerinud võimalust esitada hagi alternatiivsete kostjate vastu (vt Riigikohtu 3. aprilli 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-12, p 23). Siiski pidanuks kohus kolleegiumi arvates selgeks tegema, kummalt kostjalt hageja raha väljamõistmist primaarselt nõuab. Samuti on jäänud ebaselgeks hageja positsioon selles osas, kas tema arvates vastutab liitumistasu maksmise eest ka PÄK. Kolleegium märgib, et kostjad osalevad menetluses TsMS § 207 lg 2 mõttes iseseisvalt, st kostja I toimingud (sh kaebused) ei mõjuta kostja II menetluslikku seisundit ja vastupidi (vt ka Riigikohtu
3.aprilli 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-12, p 24).
16.Kohtud jätsid hagi rahuldamata mõlema kostja suhtes. Hageja vaidlustab ringkonnakohtu otsust üksnes kostja II osas. Seega on hagi rahuldamata jätmine kostja I osas TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel jõustunud. Riigikohus kontrollib TsMS § 688 lg 1 järgi kassatsiooni korras ringkonnakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud. Kostja I ei ole seega ka kassatsioonimenetluses enam menetlusosaline TsMS § 680 lg 2 mõttes, sisuliselt on kostja I seega asendunud menetluses kostjaga II. Seetõttu jääb

tähelepanuta ka kostja I esitatud seisukoht kassatsioonkaebuse kohta. Riigikohus saatis kassatsioonkaebuse kostjale I vastamiseks ekslikult. II

17.Hageja väitel on PÄK-i kohustus tasuda liitumistasu läinud üle kostjale I ja seejärel võis üle minna kostjale II. Kohustuse ülemineku alusena on hageja tuginenud seadusele, eelkõige KKütS §dele 10 ja 11 ning VÕS § 182 lg-le 2 (ettevõtte ülemineku kohta).
18.Hageja ei väida kassatsioonimenetluses, et liitumistasu maksmise kohustus läks PÄK-ilt kostjatele üle liitumislepingu enese alusel või et kostjad oleksid selle kohustuse tehingu alusel üle võtnud (VÕS § 175) või kohustusega ühinenud (VÕS § 178) või et lepingust tulenevad õigused ja kohustused oleks neile üle antud (VÕS § 179). Samuti ei väida hageja enam, et liitumistasu maksmise kohustus läks kostjale I üle ettevõtte ülemineku tõttu (VÕS § 182 lg 2). Seega on hageja ainsaks väiteks kassatsioonimenetluses, et liitumistasu maksmise kohustus läks kostjatele üle KKütS-i alusel.
19.Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtuga, et liitumislepingust tulenevad õigused lähevad tarbijapaigaldise omaniku vahetumisega omandajale üle, kohustused aga mitte. Sellest järeldub ekslik seisukoht, et kostjad võivad kasutada liitumislepingust tulenevaid hüvesid (tarbida soojust), kuid hagejale ei pea liitumise tõttu kantud kulusid keegi hüvitama. Selles osas tuleb ringkonnakohtu otsuse põhjendusi muuta.
20.Riigikohus on leidnud, et soojusvõrguga juba ühendatud tarbijapaigaldise omaniku või valdaja vahetumist ei loeta liitumiseks kaugkütteseaduse mõttes ning uus omanik või valdaja ei pea soojusenergia tarbimiseks esitama liitumistaotlust ega sõlmima liitumislepingut (vt ka Riigikohtu
30.novembri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-04, p 20). Kolleegium täpsustab seda seisukohta ja selgitab, et KKütS § 10 lg 6 näeb küll põhimõtteliselt ette, et tarbijapaigaldise omaniku vahetumise korral lähevad liitumislepingust tulenevad õigused ja kohustused üle tarbijapaigaldise omandajale, kuid seda vaid juhul, kui liitumistasu on makstud. Sel juhul ei pea kinnisasja, millel tarbijapaigaldis asub, omandaja sõlmima uut liitumislepingut, vaid pooled saavad jätkuvalt tugineda varem sõlmitud liitumislepingule. Erandiks on KKütS § 10 lg 6 järgi olukord, kui muutub liitumispunkti asukoht, taotletakse tehniliste tingimuste muutmist või ei ole säilinud tehnilist võimalust tarbijapaigaldise ühendamiseks. KKütS § 10 lg 6 lähtub eeldusest, et liitumise ajal on eelmine tarbijapaigaldise omanik oma kohustused täitnud, mh tasunud ettenähtud liitumistasu, mistõttu ongi selles sättes ette nähtud, et tarbijapaigaldise omandaja ei pea liitumistasu (uuesti) maksma. Kolleegium järeldab sellest, et KKütS § 10 lg 6 kohaldub üksnes juhul, kui liitumistasu on makstud.
21.Kolleegiumi arvates saab KKütS § 10 lg-t 6 kohaldada ka kaasomandis olevast kinnisasjast mõttelise osa võõrandamisel, kui tarbijapaigaldis on seotud kinnisasja reaalosaga, mille kasutamise õigus on kasutuskorra järgi lepingu sõlminud kaasomanikul (vt tarbijapaigaldise kuulumise kohta kaasomandisse ka Riigikohtu 30. novembri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-04, p-d 18–20).

Samuti kohaldub KKütS § 10 lg 6 ka tarbijapaigaldise müümisel täite- või pankrotimenetluses.

22.Pooled ei vaidle selle üle, et liitumistasu ei ole hagejale makstud. Seega ei läinud kostjatele eelneva põhjal üle ka liitumislepingust tulenevad õigused ega kohustused ja hagejal ei ole õigust nõuda liitumislepingu pooleks mitteolevatelt kostjatelt liitumistasu. Liitumistasu saab liitumislepingu alusel nõuda üksnes PÄK-ilt. Kui viimane ei ole liitumistasu maksnud, võib hageja liitumislepingu VÕS § 196 alusel erakorraliselt üles öelda. Kui PÄK on pankrotis ja haldur liitumislepingu täitmist ei taga, võib hageja lepingu üles öelda pankrotiseaduse § 46 lg 5 teise lause järgi. Seega on liitumistasu väljamõistmise hagi rahuldamata jätmine õige.
23.KKütS § 16 lg 1 p-st 3 tulenevalt on tarbijal õigus saada soojust üksnes kehtiva soojuse müügilepingu alusel. Soojuse müügileping sõlmitakse KKütS § 11 lg 4 järgi aga liitumislepingu alusel. Seega on kehtiv liitumisleping seadusliku soojuse tarbimise aluseks. Kui liitumistasu makstud ei ole ja liitumislepingust tulenevad õigused ja kohustused tarbijapaigaldise omandajale üle ei lähe, ei ole tarbijal seega ka alust nõuda soojuse müügilepingu sõlmimist ega soojuse edastamist. Tarbijapaigaldise omanik võib KKütS § 8 lg 2 ja § 10 lg 1 alusel küll nõuda võrguettevõtjalt liitumislepingu sõlmimist (vt selle kohta ka Riigikohtu 30. novembri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-04, p 17), kuid võrguettevõtja võib sel juhul nõuda temalt ka liitumistasu maksmist KKütS § 11 lg 2 p 4 ja § 12 lg 1 järgi.
24.Kui tarbijal ei ole sooja tarbimiseks alust, võib võrguettevõtja KKütS § 17 alusel võrguühenduse või soojusvarustuse katkestada. Tarbijal on võimalik seda vältida, tasudes tarbijapaigaldise varasema omanikuga sõlmitud liitumislepingu järgne liitumistasu ja tagada nii sellest liitumislepingust tulenevate õiguste ja kohustuste ületulek KKütS § 10 lg 6 kohaselt ja alus soojuse müügilepingule. III
25.Kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu arvatakse tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel riigituludesse.
26.Kuna hagi ja hageja apellatsioonkaebus jäetakse rahuldamata, jäävad kostjate menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad TsMS § 171 lg 1 järgi ka kostja II menetluskulud Riigikohtus hageja kanda. Kuna kostja I ei ole kassatsioonimenetluse osaline (vt käesoleva otsuse p 16), ei ole alust jätta tema võimalikke menetluskulusid Riigikohtus hageja kanda. Hageja menetluskulud jäävad nende endi kanda. TsMS § 167 lg 2 järgi jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda, kuid see ei välista ega piira kolmanda isiku õigust nõuda kulude hüvitamist eraõigusest tuleneval alusel (vt kolmanda isiku menetluskulude hüvitamise kohta ka Riigikohtu 21. veebruari 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-21-182-13, p-d 11–14). Kostjad võivad TsMS § 174 lg 1 esimese lause järgi nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest.

Ants Kull, Villu Kõve, Tambet Tampuu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.