OÜ Ercars hagi L. K. (K.) ning alternatiivselt MTÜ Vaba Ühiskonna Selts vastu võlgnevuse 6 500 euro ja lisanduva viivise nõudes. Hagihind
Kohtuistungi toimumise aeg
14.01.2020, kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja:
OÜ Ercars (registrikood 11001089, asukoht Viru tn 1, Kiviõli linn, Lüganuse vald, Ida-Viru maakond)
Hageja esindajad: Erik Molotov, juhatuse liige Vandeadvokaadi abi Kai Villman (epost xxx)
Kostja I:
L. K. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx, xxx alevik, xxx vald, Lääe-Viru maakond, e-post xxx)
Kostja I esindaja:
Vandeadvokaat Veiko Parts (e-post [email protected], õigusteenuse leping lõppes 31.03.2020)
Alternatiivne kostja (kostja II):
MTÜ Vaba Ühiskonna Selts (registrikood 80239056; asukoht xxx xx, xxx alevik, xxx vald, Lääne-Viru maakond)
Kostja II esindaja: L. K., juhatuse liige (e-post xxx)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ Ercars hagi põhikostja L. K. (K.) vastu võlgnevuse 6 500 euro ja lisanduva viivise nõudes.
1.Välja mõista kostjalt L. K.lt (K.) hageja OÜ Ercars kasuks võlgnevus 6 500 (kuus tuhat viissada) ja viivis põhivõlalt (6 500) seisuga 01.02.2021 summas
(kaheksasada kuuskümmend neli) eurot 77 senti ja alates 02.02.2021 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses.
2.Seoses hagi rahuldamisega põhikostja L. K. (K.) vastu vastu jääb nõue alternatiivse kostja MTÜ Vaba Ühiskonna Selts vastu rahuldamata.
3.Jätta hageja menetluskulud nende põhjendatud suuruses kostja L. K. (K.) kanda ja välja mõista L. K.lt menetluskulud hageja OÜ Ercars kasuks summas 2 107 (kaks tuhat ükssada seitse) eurot 26 senti.
4.Välja mõista kostja L. K.lt hageja OÜ Ercars kasuks viivis menetluskuludelt (2107,26 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Jätta kostjate menetluskulud nende endi kanda.
6.Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks. Edasikaebamise kord Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
HAGIAVALDUS, KOSTJA VASTUS
1.OÜ Ercars esitas 05.06.2019 Viru Maakohtu Rakvere kohtumajja hagi L. K. (kostja 1) vastu võlgnevuse 6500 euro ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sai kostja I OÜ-lt Ercars, keda esindas Erik Molotov 2017 aasta kevadel sularahas „Autopesula“ projekti koostamiseks ettemaksu summas 3000 eurot ning 2018 aasta kevadel „Autopesula seadmete“ projekti koostamiseks ettemaksu summas 3500 eurot. Kokku on L. K. saanud osaühingult Ercars projektide koostamiseks ettemaksu summas 6500 eurot, mida tõendab 08.05.2019.a poolte kompromissleping. Hageja ja kostja I vahel eksisteeriv õigussuhe on oma olemusel töövõtuleping VÕS § 635 lg 1 järgi. Nimetatud töövõtulepingud olid sõlmitud suuliselt, kuid
poolte vahel ei ole vaidlust selles, et töövõtulepingud olid sõlmitud. Poolte ühiseks tahteavalduseks oli nimetatud töövõtulepingute järgi OÜ-le Ercars projektide koostamine ja esitamine kostja 1 poolt sobiva meetme raames. OÜ Ercars pole Autopesula projekte kunagi näinud, seda pole kostja 1 poolt talle ka nõudmise peale esitatud, samuti puudub muu kirjalik teave, mis tõendaks, et sellekohane projekt on üldse koostatud ja kusagile esitatud. 03.06.2019 esitas hageja kostjale 1 töövõtulepingute ülesütlemise teate koos ettepanekuga saadu tagastada või siis anda nõusolek sõlmida notariaalne kokkulepe võla tasumise osas. Kostja 1 on 03.06.2019 saanud teate töövõtulepingute ülesütlemise kohta kätte, kuid pole tähtajaks lepingute alusel saadut tagastanud. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg summas 6500 eurot ning viivis põhivõlalt alates hagi esitamisest s.o 05.06.2019 VÕS § 113 lg 2 järgi kuni kohustuste kohase täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskulude väljamõistmisel mõista välja menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. (k. 1, tl. 3-25)
2.Kostja 1 esitas 15.07.2019 kohtule vastuse, milles hagi ei tunnistanud. Vastuses kinnitab kostja 1, et tema füüsilise isikuna ei ole kunagi ega mingis summas saanud OÜ Ercars rahalisi ega mitterahalisi vahendeid. Hagiavalduses on tuginetud projektitaotluste koostamise teenusele. Aastatel 2017-2019 oli Ergarc OÜ (esindaja Erik Molotov) ja MTÜ Vaba Ühiskonna Selts (esindaja L. K.) vahel sõlmitud töövõtuleping kahele tööle: a) finantseeringute leidmine läbi rahastusprojektide koostamise autopesula ehituseks b) finantseeringu leidmine läbi rahastusprojektide koostamise erinevate autopesula ja autoremondi seadmete ostmiseks. 13.aprillil 2017 on MTÜ Vaba Ühiskonna Selts väljastanud Ergars OÜ-le kassa sissetuleku orderi nr 1 summale 3000 eurot. Orderi saamist on Ergars OÜ esindaja kinnitanud oma meilis 18.aprill 2019. 4.juunil 2018 on MTÜ Vaba Ühiskonna Selts väljastanud Ergars OÜ-le kassa sissetuleku orderi nr.1 summale 3500 eurot. Mõlemad kassa sissetuleku orderid on väljastatud Ergars OÜ-le ettevõtte kontoris aadressil Viru tn. 1, Kiviõli linn, mida Ergars OÜ on oma meilis 18.aprill 2019 ka kinnitanud. Ergars OÜ on hagiavalduse lisana lisanud Lisa 3 „Kättesaamiskinnitus“, kus seisukoha edastab samuti MTÜ Vaba Ühiskonna Selts ja mitte füüsiline isik L. K.. Kostja 1 on seisukohal, et Ergars OÜ poolt hagiavalduse lisana esitatud Kompromissettepanekus fikseeritut, saab adressaadi seisukohalt käsitleda formuleeringu veana. Kuna on tõendatud, et tööde teostajaks oli MTÜ Vaba Ühiskonna Selts tunnistab L. K., et oleks pidanud viga Kompromissettepanekut allkirjastades märkama. Kõik vaidlusaluse probleemiga L. K. poolt väljasaadetud kirjad on formuleeritud õieti s.t. kirja saatja on Vaba Ühiskonna Selts MTÜ. Kostja 1 ei pea õigeks vaidlustada antud vastuses hagiavalduse sisu, kuna tõendatult ei saa hagi menetleda füüsilise isiku kostja 1 vastu. (k. 1, tl. 42-52)
ASJA EDASINE KÄIK
3.Hageja esitas 05.08.2019 seisukoha kostja 1 vastusele, milles ei nõustunud kostja L. K. väitega, et tema füüsilise isikuna ei ole OÜ-lt Ergars saanud rahalisi vahendeid saanud. Kostja 1 väidab vastuses hagiavaldusele, et hagis on tuginetud projektitaotluste koostamise teenusele aastatel 2017-2019 ning Ergars OÜ ja MTÜ Vaba Ühiskonna Selts vahel oli sõlmitud töövõtuleping kahele tööle: a) finantseeringute leidmine läbi rahastusprojektide koostamise autopesula ehituseks; b) finantseeringu leidmine läbi rahastusprojektide koostamise erinevate autopesula ja autoremondi seadmete ostmiseks. Hageja on seisukohal, et kostja nimetatud väide on paljasõnaline ja tõendamata. Hageja jääb hagis väidetu juurde, et tema sõlmis nimetatud töövõtulepingud suuliselt ja seda füüsilise isiku L. K.ga ning hageja ja Vaba Ühiskonna Selts MTÜ vahel puuduvad mistahes õigussuhted. Hageja on algusest peale teadnud, et projektid koostab füüsiline isik, L. K.. Kostja 1 on 08.05.2019 allkirjastatud kompromissis kinnitanud, et tema füüsilise isikuna on saanud „Autopesula“ projekti koostamiseks ettemaksu summas 3000 eurot ning „Autopesula seadmete“ projekti koostamiseks ettemaksu summas 3500 eurot. Autopesule seadmete soetamise projekti kohta on hagejale teatavaks saanud, et Autopesula seadmete soetamise projekt esitati kostja enda poolt küll SA-le Keskkonnainvesteeringute
Keskus, kuid see esitati Veemajandus programmi raames ning arvestades taotluses märgitud puuduseid, poleks nimetatud projekt kunagi rahastust saanud, sest see oli esitatud ebaõige programmi raames ning OÜ Ercars ei kvalifitseerunud taotlejaks. Hageja juhib siinkohal kohtu tähelepanu hagiavalduse lisale nr 5, milles teavitatakse taotluse läbivaatamata jätmisest. Nimetatud kirjast nähtub, et kiri on adresseeritud füüsilisele isikule L. K.le, mitte MTÜ-le Vaba Ühiskonna Selts. Hageja esitab kohtule koos seisukohaga SA-le Keskkonnainvesteeringute Keskus L. K. poolt OÜ Ercars huvides esitatud projekti finantseerimise taotluse esimese lehe, millest nähtub, et projekti kontaktisikuks on märgitud füüsiline isik L. K., mitte MTÜ Vaba Ühiskonna Selts. Hageja jääb selle seisukoha juurde, et töö teostajaks ning raha saajaks oli füüsiline isik L. K., mitte MTÜ Vaba Ühiskonna Selts. Hageja väidet kinnitab 08.05.2019 allkirjastatud kompromiss, KIK-ile esitatud projekti finantseerimise taotlus ning taotluse läbivaatamata jätmisest teatamise kiri. Kostja väidab oma vastuses muuhulgas seda, et MTÜ Vaba Ühiskonna Selts on väljastanud Ercars OÜ-le 13.aprillil 2017 kassa sissetuleku orderi nr 1 summale 3000 eurot ning 4.juunil 2018 kassa sissetuleku orderi nr.1 summale 3500 eurot. Kostja väidab, et mõlemad kassa sissetuleku orderid on väljastatud Ercars OÜ-le ettevõtte kontoris, mida OÜ Ercars on oma meilis 18.aprill 2019 ka kinnitanud. Hageja on seisukohal, et kostja sellekohased väited on paljasõnalised ja tõendamata. Hagi vastusele lisatud kassa sissetuleku ordereid ei ole hagejale esitatud ning hageja pole kostja poolt kohtule esitatud tõendite kättesaamist kinnitanud ning ilmselgelt on tegu kostja enda poolt kunstlikult loodud tõenditega, mis on ebausaldusväärsed. Ebausaldusväärsust kinnitab mõlema orderi puhul ka orderi number, mõlema orderi numbriks on nr 1, kuigi tegemist on ühe orderi puhul aprilli kuuga (13.04.2017), teise puhul juuni kuuga (04.06.2018). Kostja ise on nimetatud tõenditele alla kirjutanud, mis omakorda süvendab tõendi ebausaldusväärsust. Kostja väide on ka vastuoluline, sest juhul kui kostja oleks esitanud nimetatud orderid Erik Molotovile, osaühing Ercars esindajale, ei saaks need olla enam tema valduses. Kostja kasutab oma vastuses just sõna order, mitte koopia ega duplikaat. Hageja juhib veelkord kohtu tähelepanu sellele asjaolule, et L. K. on 08.05.2019 kompromissis kinnitanud raha saamist füüsilise isikuna ning märkinud hagejale teadaolevas projektitaotluses KIK-ile ennast füüsilise isikuna kontaktisikuks. See asjaolu, kuidas L. K. saadud rahaga edasi toimis, ei puuduta OÜ-t Ercars, kuna töö teostajaks hageja jaoks oli L. K.. Kogu suhtlus on toimunud L. K.ga kui füüsilise isikuga ning suuliselt ning hageja on olnud kogu aeg teadlik üksnes sellest asjaolust, et sõlmitud lepinguid asub täitma L. K. kui füüsiline isik, mitte Vaba Ühiskonna Selts MTÜ. (k. 1, tl. 59-64)
4.19.11.2019 esitas hageja taotluse kaasata menetlusse kolmanda isikuna kostja poolel MTÜ Vaba Ühiskonna Selts. 09.02.2020.a määrusega jättis kohus hageja taotluse kaasata menetlusse kostja poolel iseseisva nõueta kolmanda isikuna MTÜ Vaba Ühiskonna Selts rahuldamata.
5.14.01.2020 kohtuistungil jäi hageja esindaja Kai Villman hagis esitatud nõude, selgitades, et kui MTÜ Vaba Ühiskonna Selts tasub 75 % haginõudest, on hageja nõus loobuma kõigist nõuetest L. K. vastu. Kostja esindaja V.Parts hagi ei tunnistanud, selgitades, et L. K. ei ole sõlminud lepinguid, mida hagiavalduses on nimetatud hagi alustena, seega ei ole tal hagejaga lepingust tulenevaid võlasuhteid. Ta ei ole hagejalt saanud mingeid rahasummasid.
6.Kostja lepinguline esindaja esitas 30.01.2020 vastuse hagile, milles leiab kokkuvõtvalt, et esitatud tõendid kinnitavad, et 13.04.2017 ja 04.06.2018 maksis MTÜ-le Vaba Ühiskonna Selts raha (vastavalt 3000 eurot ja 3500 eurot) E. Molotov, mitte hageja; makstud raha oli E. Molotovi isiklik raha, mitte hageja raha; E. Molotov maksis Vaba Ühiskonna Seltsile raha 13.04.2017 lepingu (autopesula projekti koostamine) ja 04.06.2018 lepingu (autopesula seadmete projekti koostamine) alusel. Seega ühest küljest hagi on esitatud ebaõigesti kostja
vastu, kuna kostja ei ole kõnealuste lepingute pool ja kostja ei ole lepingute alusel raha saanud. Teisest küljest on hagi esitanud ebaõige isik, kuna hageja ei ole kõnealuste lepingute pool, nende lepingute alusel makstud raha ei kuulunud hagejale ja raha ei maksnud hageja (maksis E. Molotov ja raha kuulus isiklikult E. Molotovile). (k.1 , tl. 146 – 178)
7.Hageja esindaja esitas 03.02.2020 seisukoha kostja menetlusdokumentide ja tõendite osas ja taotluse alternatiivse kostja menetlusse kaasamiseks. Seisukoha kohaselt on hageja menetluses kogu aeg väitnud, et tasujaks oli Erik Molotov ning tegi seda OÜ Ercars huvides ning oma isikliku rahaga, kuid projektid olid vajalikud Ercars OÜ-le. Hageja on seda kogu aeg kestvalt väitnud ega pole oma väiteid menetluse jooksul muutnud. Kostja I on oma 07.01.2020 vastusele lisanud ka e-kirjavahetuse, milles Erik Molotov on seda asjaolu, et tegemist oli tema isikliku rahaga, kinnitanud. Hageja arvates on ainetu on väita, et teenuse tellijaks oli raha maksja isiku tõttu Erik Molotov. Tellija ja teenuse saaja ning teenuse eest raha maksja isik ei pea olema üks ja sama isik. Kui Erik Molotov on tasunud OÜ Ercars eest OÜ Ercars huvides vajalike teenuste eest (autopesula ja seadmed projektid), siis tasumist puudutav suhe on Erik Molotovi ja OÜ Ercars omavaheline suhe, mis käesolevas vaidluses tähtsust ei oma. Raha väljaandmise osas vaidlust ei ole, raha andis välja Erik Molotov ja tegi seda OÜ Ercars huvides. L. K. on koostanud projekti SA Keskkonnainvesteeringute Keskusele OÜ Ercars huvides, seda küll täiesti vale rahastamise meetme raames, kuid ta on koostanud selle OÜ Ercars nimele, mitte Erik Molotov nimele, seega teadis L. K. väga hästi, et teenuse saajaks on OÜ Ercars, mitte Erik Molotov. Hageja arvates on täiesti alusetud kostja väited osas, mille kohaselt peaksid olema lepingu poolteks hoopis Erik Molovov ja MTÜ Vaba Ühiskonna Selts. Hageja kordab, et see asjaolu, et raha saajaks oli L. K. on tõendanud L. K. poolt 08.05.2019 sõlmitud kompromissiga, milles sisaldub L. K. kinnitus raha kättesaamise kohta, mis on käsitletav võlatunnistusena. Hageja palub menetlusse alternatiivse kostjana kaasata MTÜ Vaba Ühiskonna Selts. Hageja leiab, et alternatiivse kostja kaasamine menetlusse on vajalik, et juhul kui haginõue L. K. vastu peaks jääma mingil põhjusel siiski rahuldamata, siis on sama menetluse raames võimalik kohtul nõue alternatiivselt rahuldada hoopis MTÜ Vaba Ühiskonna Selts vastu. Hageja lõplik nõue seonduvalt alternatiivse kostja kaasamisega on: hagi rahuldada ja mõista kostjalt L. K.lt (K.) hageja OÜ Ercars kasuks välja põhivõlg summas 6500 eurot. Samuti mõista kostjalt, L. K.lt (K.) välja hageja Ercars OÜ kasuks viivis põhivõlalt alates hagi esitamisest s.o 05.06.2019 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuste kohase täitmiseni. Juhul, kui kohus asub seisukohale, et on alus hagi rahuldamata jätmiseks kostja L. K. vastu, siis rahuldada hagi alternatiivse kostja MTÜ Vaba Ühiskonna Selts vastu ning mõista alternatiivselt kostjalt MTÜ-lt Vaba Ühiskonna Selts välja hageja OÜ Ercars kasuks põhivõlg summas 6500 eurot ning viivis põhivõlalt alates hagi esitamisest s.o 05.06.2019 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuste kohase täitmiseni. Menetluskulud jätta kostja kanda. Menetluskulude väljamõistmisel mõista välja menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. (k. 1, tl 181 –208)
8.14.05.2020 on menetlusosalistele edastatud teade selle kohta, et seoses kohtunik Maido Rootsi (Roots) viibimisega pikaajalisel töövõimetuslehel on tsiviilasi jagatud 08.05.2020 kohtunik Helgi Vinni menetlusse.
9.Viru Maakohtu 20.05.2020.a määrusega kaasati tsiviilasja nr 2-19-8541, OÜ Ercars hagis L. K. (K.) vastu võlgnevuse 6 500 euro ja lisanduva viivise nõudes, menetlusse alternatiivse kostjana MTÜ Vaba Ühiskonna Selts (registrikood 80239056, asukoht: xxx xx, xxxxx, xxx alevik, xxx vald), mille juhatuse liikmeteks on L. K. ja A. A.
10.MTÜ Vaba Ühiskonna Selts esitas 27.05.2020 vastuse hagile, milles ta hagi ei tunnista, kuna hageja ei ole alternatiivset nõuet esitanud. Alternatiivse nõude esitamine eeldab nõuete paljusust (TsMS § 370). Samadel alustel esitatavad alternatiivsed nõude tähendavad seda, et erinevus on hagi esemes või aluses. Alternatiivseteks nõueteks võivad olla ka nõuded, mis erinevad üksteisest nii aluse kui ka eseme poolest. Hageja ei ole esitanud alternatiivset nõue eri
aluste ja esemetega. Seega ei ole hageja esitanud mitut nõuet, mille pooled on erinevad. Kostja leiab, et alternatiivse nõude esitamisega MTÜ Vaba Ühiskonna selts vastu on tegu L. K. vastu esitatud nõude vähese tõendatuse või õigusliku perspektiivitusega. Seejuures on hageja ainsaks argumendiks alternatiivse nõude esitamisel: kui kohus jätab hagi L. K. vastu rahuldamata, rahuldada hagi hagiavalduses nimetatud põhjendustel MTÜ Vaba Ühiskonna Selts vastu. Kostja L. K. tulnuks TsMS § 76 alusel asendada kostjaga MTÜ Vaba Ühiskonna Selts. Esialgsel kostjal oleks alus nõuda menetlusega seotud kulude, sh õigusabikulude väljamõistmist ja uuele kostjale ei saaks kohaldada menetlusega tekkinud viiviste nõuet. Kuna hageja ei ole seisuga 26.05.2020 esitanud ühtegi pretensiooni vaidlusaluses küsimuses MTÜ-le Vaba Ühiskonna Selts, võiks hageja alustada argumenteeritud pretensiooni esitamisega MTÜ-le Vaba Ühiskonna Selts. MTÜ Vaba Ühiskonna Selts on alati lähtunud printsiibist, et kui tööde tellija ei ole tööga rahul tagastatakse ettemaks täismahus (antud juhul summas 6500 eurot). Selline klausel on sees kõigis MTÜ Vaba Ühiskonna Selts poolt koostatavates Töövõtulepingutes. MTÜ Vaba Ühiskonna Selts on nõus kirjaliku menetlusega.
POOLTE LÕPPSEISUKOHAD
11.Hageja esitas 12.08.2020 seisukohad kohtu nõudele, mille kohaselt on hageja on 05.06.2019 esitanud hagi kostja L. K. vastu. L. K. on menetluses esitanud väite, et kostjaks peaks hoopis olema MTÜ Vaba Ühiskonna Selts ning esitanud kohtule MTÜ Vaba Ühiskonna Selts nimelt 13.04.2017 ja 04.06.2018 arved ning 13.04.2017 ja 04.06.2018 kassa sissetuleku orderid ning MTÜ Vaba Ühiskonna Selts 2017 ja 2018 konto väljavõtted laekumiste kohta. Hageja on esitanud tõendite osas nende ebausaldusväärsuse vastuväite. Kohus hindab tõendeid alles kohtulahendi tegemisel, kuid kohus ei ole ka teinud määrust, millest menetlusosalised teaks, millised tõendid on vastu võetud ja millistega kohtulahendi tegemisel arvestatakse. Hageja leiab, et seetõttu on ta käitunud väga ökonoomselt, esitades samas menetluses kohtule taotluse alternatiivse kostja kaasamiseks, et oleks võimalik sama menetluse raames nõude lahendamine alternatiivse kostja vastu juhul, kui kohus peaks kostja poolt esitatud tõendite alusel asuma seisukohale, et töövõtulepingute pooleks oli MTÜ Vaba Ühiskonna Selts. Riigikohus on varem põhimõtteliselt aktsepteerinud võimalust esitada hagi alternatiivsete kostjate vastu (vt Riigikohtu 3. aprilli 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-12, p 23). Hageja juhib tähelepanu ka Riigikohtu 12.03.2014.a lahendile nr 3-2-1-195-13 p 15). Hageja peab põhikostjaks L. K. ning alternatiivseks kostjaks MTÜ-d Vaba Ühiskonna Selts. Hageja on esitanud hagi kahe kostja vastu ja jääb selle juurde ning ei loobu hagist kummagi kostja vastu. L. K. on hagis põhikostjaks ning MTÜ Vaba Ühiskonna Selts on alternatiivseks kostjaks. Tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Tõendada ei ole vaja ka asjaolu, mille osas vaidlus puudub. Hageja leiab, et see asjaolu, et füüsiline isik lubab projekti valmis kirjutada, ei saa suulises omavahelises suhtluses tekitada kahtlust, et füüsiline isik seda teha ei võiks ning selle asjaolu saab kohus lugeda üldtuntuks. Kui aga rääkida eesmärgist rajada autopesula ning soetada autopesulasse autopesula tööks vajalikud seadmed, siis ei saa eeldada, et seda teeb füüsiline isik enda tarbeks, vaid ilmselt siiski teenuse pakkumiseks teistele isikutele. Vaidlust ei ole asjaolu osas, et projektid (Autopesula ja Autopesula seadmed) tuli koostada OÜ Ercars huvides, seega saab kohus lugeda selle asjaolu tõendatuks. Hageja on seda menetluses korduvalt väitnud, et pooltevaheline suhtlus oli suuline ning selles osas ka poolte vahel vaidlus puudub. Hageja ja põhikostja suhtlus muutus kirjalikuks alles siis, kui selgus, et töövõtulepingu järgsed tööd olid teostamata. Vaidlus on poolte vahel selles, keda L. K. suulises suhtluses esindas, kas ennast või äriühingut. Hageja on kogu aeg olnud kindlal veendumusel, et lepingu teiseks pooleks on L. K.. Nimetatud asjaolu kinnitavad ka hageja poolt kohtule esitatud tõendid. Kostja (põhikostja), L. K. sai Erik Molotovilt, kes esindas OÜ-t Ercars, 2017 aasta kevadel sularahas „Autopesula“ projekti koostamiseks ettemaksu summas 3000 eurot ning 2018 aasta kevadel „Autopesula seadmete“ projekti koostamiseks ettemaksu summas 3500 eurot. Kokku on L. K. saanud OÜ-lt Ercars projektide koostamiseks ettemaksu summas 6500 eurot, mida tõendab poolte vaheline kompromiss 08.05.2019. Nimetatud kompromissleping on kehtiv
tehing, mida ei ole selleks ettenähtud tähtaja jooksul ega selleks ettenähtud korras tühistatud. Seega ei saa tehingus esitatud asjaolude osas poolte vahel enam vaidlust olla. OÜ Ercars ei ole Autopesula projekti kunagi näinud, seda pole L. K. poolt talle ka nõudmise peale esitatud, samuti puudub mistahes teave, mis tõendaks, et sellekohane projekt on üldse koostatud ja kusagile esitatud. Projekti koostamise osas tõendamise kohustus ei lasu ka hagejal. Kostja on jätnud töövõtulepingus ettenähtud tööd tegemata ning selliselt lepingut rikkunud. Hageja on seisukohal, et töövõtulepingute sõlmimine L. K. ja OÜ Ercars vahel ning raha üleandmine Erik Molotov poolt OÜ Ercars huvides on hageja poolt kohtule tõendatud 08.05.2019 allkirjastatud kompromissilepinguga. Samuti on KIK-i 24.10.2018.a kiri, milles teavitatakse taotluse läbi vaatamata jätmisest, adresseeritud füüsilisele isikule L. K.le (K.), mitte MTÜ-le Vaba Ühiskonna Selts. Hageja nõuab põhikostjalt L. K.lt VÕS § 1028 lg 1 alusel põhivõla summas 6500 euro tagastamist ning viivist VÕS § 113 lg 2 alusel alates hagi esitamisest ehk alates 05.06.2019 (seisuga 12.08.2020 on sissenõutava viivise summaks 618,85 eurot) kuni kohustuse kohase täitmiseni. Samuti soovib hageja kostjalt menetluskulude ja menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Hagi alternatiivse kostja vastu on esitatud, kuna põhikostja vastuväide seondub vale kostja isikuga ning väitega, et õigeks kostjaks peaks olema hoopis MTÜ Vaba Ühiskonna Selts. Juhul kui kohus peaks tõendeid hinnates ning asjaolusid tõendatuks/tõendamatuteks lugedes asuma siiski seisukohale, et töövõtulepingud olid sõlmitud OÜ Ercars ja MTÜ Vaba Ühiskonna Selts vahel, siis tuleks kohtul hagi rahuldada alternatiivse kostja vastu samadele asjaoludele tuginedes, mis hagis on esitatud ning lugeda samad asjaolud esinenuks kostja MTÜ Vaba Ühiskonna Selts suhtes. Hageja selgitab, et tugineb samadele asjaoludele, mis hagis põhikostja vastu on esitatud, juhul kui kohus tuvastab, et töövõtulepingu teiseks pooleks oli MTÜ Vaba Ühiskonna Selts. Hageja juhib tähelepanu sellele asjaolule, et MTÜ Vaba Ühiskonna Selts poolt ei ole kohtule esitatud ühtegi tõendatud vastuväidet hagile. Kostja MTÜ Vaba Ühiskonna Selts on 27.05.2020.a vastuses esitanud väite, et kuna hageja ei ole 26.05.2020 seisuga ühtegi pretensiooni vaidlusealuses küsimuses kostjale esitanud, siis kostja hagi ei tunnista. Hageja leiab, et kostja sellekohane väide on vale ning sellekohane seisukoht on menetlusõiguse pahatahtlik kasutamine. Põhikostja on menetluses kestvalt väitnud, et õige kostja on asjas MTÜ Vaba Ühiskonna Selts. Nüüd, olles menetluses MTÜ Vabaühiskonna Seltsina väita vastupidist, on pahatahtlik menetlusõiguse kasutamine, sest isikuks, kes nimetatud väiteid esitab on üks ja sama isik. Väide, et MTÜ Vaba Ühiskonna Seltsile pole saanud ühtegi pretensiooni töövõtulepingute osas, on vale ning pahatahtlik. Hageja on esitanud kohtule 17.04.2019 osaühing Ercars nõudekirja ning MTÜ Vaba Ühiskonna Selts vastuse nimetatud nõudekirjale, milles MTÜ Vaba Ühiskonna Selts on kinnitanud vaatamata nõude küsitavusele nõude tasumist hiljemalt 30.04.2019. Hageja on seisukohal, et alternatiivne kostja ei saa samas menetluses esitada vastupidiseid seisukohti, eriti veel olukorras, kus seisukohtade esitamine on menetluses kontrollitav ning põhikostja ning alternatiivse kostja juhatuse liikme näol tegemist ühe ja sama isikuga. Juhul kui põhikostja, kes on samas alternatiivse kostja juhatuse liikmeks, väidab, et nõudekiri on adresseeritud MTÜ Vaba Ühiskonna Selts ning kes on ka esitanud vastuse nimetatud nõudekirjale, siis ei saa alternatiivse kostja poolt sama isik väita, et ühtegi pretensiooni ei ole saadud. Juhul, kui kohus jätab hagi põhikostja vastu rahuldamata, palub hageja rahuldada hagi alternatiivse kostja vastu ja mõista kostjalt (alternatiivselt kostjalt) MTÜlt Vaba Ühiskonna Selts hageja OÜ Ercars kasuks välja põhivõlg summas 6500 eurot ning viivis VÕS § 113 lg 2 alusel alates hagi esitamisest ehk alates 05.06.2019 (seisuga 12.08.2020 on sissenõutava viivise summaks 618,85 eurot) kuni kohustuse kohase täitmiseni. Samuti soovib hageja alternatiivselt kostjalt menetluskulude ja menetluskuludelt viivise väljamõistmist.
12.L. K. põhikostjana ja alternatiivse kostja esindajana esitas 09.09.2020 lõppseisukohad, milledes korratakse suuresti varasemates vastuväidetes esitatut. Kostjad leiavad, et asjas esitatud asjaolud ja tõendid, et kinnitavad, et 13.04.2017 ja 04.06.2018 maksis MTÜ Vaba Ühiskonna Selts raha (vastavalt 3000 eurot ja 3500 eurot) E. Molotov, mitte hageja, makstud
raha oli E. Molotovi isiklik raha, mitte hageja raha ning E. Molotov maksis MTÜ Vaba Ühiskonna Selts raha 13.04.2017 lepingu (autopesula projekti koostamine) ja 04.06.2018 lepingu (autopesula seadmete projekti koostamine) alusel. Asjaolu, et vaidlusaluse raha maksis E. Molotov, mitte hageja, tõendab ka hagile lisatud n-n kompromissileping, mille p-st 1 tuleneb, et raha „/.../ on saanud Erik Molotovilt /.../“. Asjaolust, et kompromissilepingu p 1 kohaselt E. Molotov maksis raha hageja huvides, ei järeldu, et makstud raha kuulus hagejale. Seetõttu puudub seaduslik alus hagi rahuldada, kuna hageja ei ole kõnealuste lepingute/rahaliste tehingute pool, nende lepingute alusel makstud raha ei kuulunud hagejale ja raha ei maksnud hageja. Kostja L. K. on seisukohal, et hagi teadlikult tema vastu esitamisega on tegemist kohtule teadlikult valeandmete esitamisega Karistusseadustiku § 280 mõttes. Samuti on hageja kohtule esitanud valeandmeid hagejale väljastatud orderite osas. Kostja L. K. leiab, et hagis on valed nii hageja kui kostja. Kostja I palub jätta hagi rahuldamata ja mõista hagejalt välja õigusabikulud summas 2854,40 eurot. Kostja II leiab jätkuvalt, et alternatiivsete nõuete esitamine eeldab nõuete paljusust (TsMS § 370). Menetluslike nõuete paljusus tekib, kui samas menetluses lahendatakse mitut vaidlust, mille pooled on erinevad või mille sisuks on erinev hagi ese või alus. Käimasolevas menetluses ei lahendata mitut vaidlust, mille pooled on erinevad või mille sisuks on erinev hagi ese või alus. Kuna hageja ei ole esitanud ühtegi nõuet ( s.h. ka mitte alternatiivset nõuet) kostja II vastu, puudub hageja õigus nõuet kostja II vastu esitada. Tulenevalt Karistusseadustiku § 280 paluvad kostjad hagejat karistada teadlike valeandmete esitamise eest kohtule rahatrahviga seaduses ettenähtud ulatuses.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
13.Kohus, tutvunud hagiavaldusega, hageja täiendavate seisukohtadega ja kostjate vastusega hagile, ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud põhikostja, so kostja I osas. Seoses põhikostja suhtes hagi rahuldamisega jääb hagi alternatiivse kostja, so kostja II suhtes rahuldamata. Põhinõue
14.Hageja palub kostjalt I välja mõista põhivõla summas 6500 eurot. Juhul, kui kohus jätab hagi põhikostja vastu rahuldamata, palub hageja rahuldada hagi alternatiivse kostja vastu ja mõista kostjalt (alternatiivselt kostjalt) MTÜ-lt Vaba Ühiskonna Selts hageja Ercars OÜ kasuks välja põhivõlg summas 6500 eurot.
15.Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks suuliselt sõlmitud töövõtuleping, mille täitmiseks sai kostja I OÜ-lt Ercars, keda esindas Erik Molotov 2017 aasta kevadel sularahas „Autopesula“ projekti koostamiseks ettemaksu summas 3000 eurot ning 2018 aasta kevadel „Autopesula seadmete“ projekti koostamiseks ettemaksu summas 3500 eurot. Kokku on kostja I saanud hagejalt projektide koostamiseks ettemaksu summas 6500 eurot, mida tõendab 08.05.2019.a poolte kompromissleping. Kostja I on jätnud töövõtulepingus ettenähtud tööd tegemata ning sellisega lepingut rikkunud.
16.Kostja I on oma esialgses vastuses (k 1, tl 43) kinnitanud, et aastatel 2017-2019 oli OÜ-ga Ercars (esindaja Erik Molotov) sõlmitud töövõtuleping kahele tööle: a) finantseeringute leidmine läbi rahastusprojektide koostamise autopesula ehituseks b) finantseeringu leidmine läbi rahastusprojektide koostamise erinevate autopesula ja autoremondi seadmete ostmiseks. Kostja I pidas töö teostajaks ja lepingupooleks kostjat II. Seega ei ole asjas põhimõttelist vaidlust OÜ Ergarc sõlmis tööde tellijana suulised töövõtulepingud 2017.a kevadel „Autopesula“ projekti koostamiseks ja 2018.a kevadel „Autopesula seadmete“ projekti koostamiseks. Vaidlust ei ole ka selles, et tööde teostamiseks oli tehtud ettemaks summas 6500 eurot. Vaidlust ei selles, et töövõtulepingus ettenähtud tööd on tegemata. Poolte vahel on vaidlus selles, kes oli töövõtjaks
ja ettemaksu saajaks, hageja väitel sõlmiti töövõtulepingud L. K.ga (K.), kostja I väitel aga oli lepingupooleks MTÜ Vaba Ühiskonna Selts.
17.Kostja I hagi ei tunnistanud, väites, et tema eraisikuna ei ole ettemaksu saanud, kuna töövõtjaks oli kostja II. Mõlemad kostjad on leidnud, et hagi rahuldamiseks puudub alus, kuna hageja ei ole kõnealuste rahaliste tehingute pool, sest nende lepingute alusel makstud raha ei kuulunud hagejale, vaid Erik Molotovile (väljamakse oli tehtud tema isiklikest vahenditest). Kostja II on peamise vastuväitena esitanud väite, et kuna hageja ei ole esitanud ühtegi nõuet (s.h. ka mitte alternatiivset nõuet) kostja II vastu, puudub hageja õigus nõuet kostja II vastu esitada.
18.Kohus käsitleb esmalt kostja I vastuväited selles, kas olukorras, kus ettemaksu on teinud isik, kes pole lepingu pool, saab tööde tellija esitada nõuet ettemaksu tagastamiseks, so olla menetluses hagejaks. Osaühing Ercars, keda esindab juhatuse liige Erik Molotov ja L. K. on 07.05.2019 sõlminud kompromissilepingu, mille kohaselt on L. K. saanud Erik Molotovilt 2017. aasta kevadel sularahas osaühing Ercars huvides „Auropesula“ projekti koostamiseks ettemaksu summas 3000 eurot ja 2018. aasta kevadel osaühing Ercars huvides „Autoppesula seadmete“ projekti koostamiseks ettemaksu summas 3500 eurot (k 1, tl 9-10). Võlaõigusseadus (VÕS) kohaselt § 78 lg 4 kohustuse täitnud kolmas isik võib esitada tagasinõude või nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist üksnes juhul, kui see tuleneb seadusest või võlgniku ja kolmanda isiku vahelisest suhtest, muu hulgas tulenevalt alusetust rikastumisest või käsundita asjaajamisest. Asjas puudub vaidlus, et ettemaks kokku summas 6500 eurot oli tehtud Erik Molotovi, kes ühtlasi on ka hageja juhatuse liige, isiklike rahaliste vahendite arvelt, kuid äriühingu huvides. Asjaolu, et ettemaks tehti rahaliste vahenditega, mis ei kuulunud hagejale, ei muuda iseenesest kolmandat isikut (füüsilist isikut) töövõtulepingu pooleks, s.o tellijaks. Asjas puuduvad tõendid, et hagejal oli kohustus teha ettemaks isiklikult (VÕS § 78 lg 1). Tellija ja teenuse saaja ning teenuse eest raha maksja isik ei pea olema üks ja sama isik. Kui Erik Molotov on tasunud OÜ Ercars eest Ercars OÜ huvides vajalike teenuste eest (autopesula ja seadmed projektid), siis tasumist puudutav suhe on Erik Molotovi ja OÜ Ercars omavaheline suhe, mis käesolevas vaidluses tähtsust ei oma. Raha väljaandmise osas vaidlust ei ole, raha andis välja Erik Molotov ja tegi seda OÜ Ercars huvides. Asjaolu, et hageja majanduslike huvide dekoratsioonid ei sisalda andmeid hageja huvides tehtud maksete kohta, ei anna iseenesest alust väita, et hagejal puudub antud vaidluses nõudeõigus. Eeltoodust lähtudes ei välista ainuüksi asjaolu, et üleantud raha ei kuulunud hagejale hageja nõudeõigust ja tema õigust olla hagejaks.
19.Järgnevalt peab kohus vajalikuks anda seisukoht kostja II vastuväite osas, milles kostja II leiab, et kuna hageja ei ole esitanud ühtegi nõuet (s.h. ka mitte alternatiivset nõuet) kostja II vastu, puudub hageja õigus nõuet kostja II vastu esitada. Kostja on viidanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 370, mis sätestab nõuete paljususe hagis. Riigikohus on 03.04.2012.a otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-20-12 p. 23 leidnud, et kolleegiumi arvates on siiski põhimõtteliselt võimalik kostjat II hageda, st esitada tema vastu erandlikult haginõue tingimuslikult. Kolleegium näeb võimalust kohaldada analoogselt TsMS § 369 tulevase nõude esitamise kohta ja § 370 lg-t 2 alternatiivsete nõuete kohta. Ka sel juhul tuleb aga esitada konkreetse suurusega rahaline nõue, mille lahendamist taotletakse tingimuslikult. Hagihinna määramisel saab aga lähtuda TsMS § 134 lg 1 teisest lausest, st määrata hind suurema nõude järgi. Sellest tulenevalt oleks kummagi kostja vastu esitatud haginõuete n-ö ühine hind eelduslikult kostjalt I nõutav rahasumma. Sama kohtuotsuse punktis 24 on Riigikohus märkinud, et kostjad osalevad (sarnaselt solidaarvõlgnikele) menetluses
TsMS § 207 lg 2 mõttes iseseisvalt, st kostja I toimingud (sh kaebused) ei mõjuta kostja II menetluslikku seisundit. Riigikohus on 12.03.2014.a otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-195-13 punktis 15 märkinud, et hageja esitas haginõude esmalt kostja I kui kinnistu mõttelise osa omandaja vastu, seejärel ka kostja II kui sama mõttelise osa järgmise omandaja vastu. Kohtud on neid nõudeid koos menetlenud. Hageja avaldustest saab järeldada, et ta nõuab raha väljamõistmist kostjatelt alternatiivselt, st kas kostjalt I või kostjalt II (vt mh II kd, tl 270–271, 367–368). Hageja ei ole nõudnud raha väljamõistmist kostjatelt osadena või solidaarselt. Riigikohus on varem põhimõtteliselt aktsepteerinud võimalust esitada hagi alternatiivsete kostjate vastu (vt Riigikohtu 3. aprilli 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-12, p 23). Siiski pidanuks kohus kolleegiumi arvates selgeks tegema, kummalt kostjalt hageja raha väljamõistmist primaarselt nõuab. Samuti on jäänud ebaselgeks hageja positsioon selles osas, kas tema arvates vastutab liitumistasu maksmise eest ka PÄK. Kolleegium märgib, et kostjad osalevad menetluses TsMS § 207 lg 2 mõttes iseseisvalt, st kostja I toimingud (sh kaebused) ei mõjuta kostja II menetluslikku seisundit ja vastupidi (vt ka Riigikohtu 3. aprilli 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-12, p 24). Antud juhul on hageja esitanud nõude 6500 eurot väljamõistmiseks kostjalt I ning juhul, kui kohus jätab hagi põhikostja vastu rahuldamata, palub hageja rahuldada hagi alternatiivse kostja vastu ja mõista kostjalt (alternatiivselt kostjalt) MTÜ-lt Vaba Ühiskonna Selts hageja võlg summas 6500 eurot. Seega pole hageja alternatiivseid nõuded esitanud, kuid ta on esitanud samal hagieseme ja alusega hagi põhikostja ja tingimuslikult kostja II vastu. Seetõttu on ekslik kostja II väide, et tema vastu nõuet esitatud ei ole ja seetõttu nõue puudub.
20.Kostja I on esitanud vastuväite, et kuna töövõtjaks oli MTÜ Vaba Ühiskonna Selts (kostja II), siis ei ole tema eraisikuna mingeid rahalisi vahendeid saanud. Kostja I väidab muuhulgas seda, et MTÜ Vaba Ühiskonna Selts on väljastanud OÜ-le Ercars 13.aprillil 2017 kassa sissetuleku orderi nr 1 summale 3000 eurot ning 4.juunil 2018 kassa sissetuleku orderi nr.1 summale 3500 eurot (k. 1, tl. 45, 46). Kostja väidab, et mõlemad kassa sissetuleku orderid on väljastatud OÜle Ercars ettevõtte kontoris, mida OÜ Ercars on oma 18.aprill 2019.a meilis ka kinnitanud (k. 1 tl. 106). Samuti on kostja I esitanud kostja II poolt hagejale adresseeritud arved 13.04.2017 nr 13042017-1 ja 04.06.2018 nr 04062018-1 (k. 1, tl 102,103-104). Hageja on seisukohal, et kostja väited orderite väljastamise kohta on paljasõnalised ja tõendamata ning esitatud tõendid ebausaldusväärsed. Hageja esitas kohtule 03.02.2020 koos oma seisukohaga MTÜ Vaba Ühiskonna Selts 2017 majandusaasta aruande (k. 1, tl 151 – 178) ning asjatundja Janika Hansi analüüsi (k. 1. tl. 205), milles on analüüsitud kostja poolt menetluses esitatud arveid (13.04.2017 Vaba Ühiskonna Selts arve nr 13042017-1 ning 04.06.2018 Vaba Ühiskonna Selts arve nr 04.06.2018-1), kostja I poolt esitatud kassa sissetuleku ordereid (13.04.2018 order nr 1 ja 04.06.2018 order nr 1) ning MTÜ Vaba Ühiskonna Selts 2017 ja 2018 laekumisi arveldusarvele ning MTÜ Vaba Ühiskonna Selts 2017 majandusaasta aruannet.
21.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. TsÜS § 67 lg 1 järgi tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. TsÜS § 67 lg 2 kohaselt tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud.
22.Kohus leiab, et asjas ei ole vaieldamatut tõendamist leidnud, et kostja II tööettevõtulepingu poolena on saanud hagejalt ettemaksuna 6500 eurot. Kuigi iseenesest on võimalik, et nii 13.04.2017 kui 04.06.2018 orderid kannavad numbrit 1, siis ei ole asjas vaieldamatult tõendamist leidnud, et nimetatud kassa sissetuleku ordereid oleks hagejale esitatud. Samuti ei
ole asjas tõendamist leidnud 13.04.2017 ja 04.06.2018 arvete kostja II poolt hagejale esitamine, sh et hageja oleks kotjalt II nimetatud arved saanud. Selgusetuks jääb ka arvete esitamise vajadus, kui kostja I väitel laekusid arvetel nimetatud summad juba samadel kuupäevadel kostja II kassasse, mitte arvetel märgitud arveldusarvele. Asjatundja Janika Hansi analüüsi (k 1, tl 201 – 205) kohaselt, on asjatundja arvamusel, et MTÜ Vaba Ühiskonna Selts 2017 majandusaasta aruande tulemiaruande, 2017 majandusaasta aruande lisa nr 3 tulu ettevõtlusest ning 2017 arvelduskonto laekumiste põhjal (eeldades, et 2017 arveldusarvele laekunud summad on tulu ettevõtlusest) ei ole võimalik järeldada 13.04.2017 kassa sissetuleku orderis nr 1 nimetatud summa 3000 euro laekumist MTÜ Vaba Ühiskonna Selts kassasse ja selle kajastamist MTÜ Vaba Ühiskonna Selts 2017 majandusaasta aruandes, mistõttu ei oma 13.04.2017 kassa sissetuleku order nr 1 ka iseseivalt mingisugust tähendust selle kajastamatusest tingituna. Eeltoodus lähtudes leiab kohus, et asjaolu, et väidetavalt tasuti 13.04.2017 ja 04.06.2018 rahasummad kostja II kassasse, ei muuda iseenesest kostjat II tööettevõtulepingu pooleks.
23.Kohus leiab, et kostja I väited ning hageja vastuväited selles, kas kostja I poolt esitatud orderid on hagejale väljastatud ja kus nende väljastamine toimus, ei lükka ümber 08.05.2019 sõlmitud kompromisslepingut (kI, tl 9- 10), milles L. K. füüsilise isikuna on kinnitanud 6500 euro saamist. Kuigi kostja I väitel on tema isik kompromisslepingusse märgitud ekslikult, tegelikult oleks lepingupooleks pidanud olema kostja II, ei ole kostja I oma nimetatud väidet tõendanud. 08.05.2019.a kompromissleping on kehtiv tehing, mida ei ole selleks ettenähtud tähtaja jooksul ega selleks ettenähtud korras tühistatud. Kompromisleping on oma sisust tulenevalt käsitletav võlatunnistusena. Kohus märgib ka, et L. K. on projektitaotluses KIK-ile märkinud ennast füüsilise isikuna kontaktisikuks (k I, tl 64), samuti on KIK-i 24.10.2018.a kiri, milles teavitatakse taotluse läbi vaatamata jätmisest, on adresseeritud füüsilisele isikule L. K.le, mitte MTÜ-le Vaba Ühiskonna Selts (k I, tl 22-23). Ka puuduvad hageja seadusliku esindaja ja kostja I vahelises vestluses (helifailid on 03.02.2020 esitatud seisukoha lisad nr 5 ja 6), mingeidki viiteid, sellele, et töövõtulepingu pooleks oli kostja II.
24.VÕS 76 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 sätestab üldreeglid, mis võimaldavad kindlaks määrata, kas pooled on saavutanud kokkuleppe lepingu sõlmimises. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 järgi võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, samuti täitmisega viivitamine.
25.Kohus on seisukohal, et töövõtulepingute sõlmimine L. K. ja osaühing Ercars vahel ning raha üleandmine Erik Molotov poolt osaühing Ercars huvides on tõendatud 08.05.2019 allkirjastatud kompromissilepinguga. Asjas on tõendamist leidnud, et kostja I on jätnud oma tööettevõtulepingu järgsed kohustused täitmata ning seetõttu tuleb tal ettemaksuna saadud summad tagastada.
Kohus rahuldab hagi kostja I suhtes, mõistes temalt välja põhivõlgnevuse 6500.
26.Seoses hagi rahuldamisega põhikostja suhtes jääb hagi alternatiivse kostja, so kostja II vastu rahuldamata. Seetõttu ei hinda kohus täiendavalt kostja II vastu esitatud nõude põhjendatust. Kohus peab seoses kostja II 27.05.2020 kohtule esitanud vastulausega, milles kostja II leiab, et kuna hageja ei ole 26.05.2020 seisuga ühtegi pretensiooni vaidlusealuses küsimuses kostjale esitanud, siis kostja hagi ei tunnista, märkida, et sellekohane seisukoht on kostja(te) menetlusõiguste pahatahtlik kasutamine. Põhikostja on menetluses kestvalt väitnud, et õige kostja on asjas MTÜ Vaba Ühiskonna Selts ning kõik tõendid, mis menetluses on hageja poolt esitatud (muuhulgas 17.04.2019 nõudekiri ning 03.06.2019 teade töövõtulepingute ülesütlemise kohta) peaksid põhikostja hinnangul suunatud hoopis kostja II vastu. Väita peale alternatiivse kostjana menetlusse kaasamist vastupidist, on pahatahtlik menetlusõiguse kasutamine, sest isikuks, kes kostjate poolseid väiteid esitab, on üks ja sama isik.
27.Kostjad on esitanud taotluse valeandmete kohtule esitamise eest hageja karistamiseks Karistusseadustiku § 280 alusel. Kohus selgitab kostjatele, et kohtul puudub tsiviilkohtumenetluse raames võimalus kohaldada karistusseadustiku sätteid. Viivis
28.VÕS § 113 lg 1 esimese lause alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
29.Kuna kohus rahuldas hagi põhikostja, so kostja I osas, kuulub kostjalt I hageja kasuks väljamõistmisele viivis põhivõlalt (6 500 eurot) seisuga 01.02.2021 summas 864,77 eurot ja alates 02.02.2021 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses.
30.Kuna seoses põhinõude rahuldamisega kostja I suhtes jääb põhinõue alternatiivse kostja, so kostja II suhtes rahuldamata, puudub alust temalt ka viivise väljamõistmiseks. Menetluskulud
31.TsMS § 173 lg 1, 2 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
32.TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
TsMS § 138 lg 1 alusel on menetluskulud kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud.
33.Hageja esindaja taotluse kohaselt moodustavad hageja menetluskulud kokku 2191 eurot, sh riigilõiv 475 ja õigusabikulud kokku 1716 eurot (13 tundi x 132 /sisaldab käibemaksu/ eurot). Hageja palub välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4.
34.Hageja lepingulise esindaja Kai Villmani tunnitasu on 110 eurot (käibemaksuta), mis kohtu arvamuse kohaselt on mõistliku suurusega. Hageja esindaja taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamisele kokku 13 tundi: dokumentidega tutvumine, hagiavalduse koostamine, kohtusse esitamine, – 2 tundi; seisukoha koostamine 05.08.2019 kostja vastusele 1,5 tundi; 19.11.2019 kolmanda isiku kaasamise taotluse ning tõendite esitamise taotluse koostamise eest 1 tund; 13.01.2020 seisukoha koostamise eest 1,5 tundi, 03.02.2020 seisukoha koostamise eest kostja 14.01.2020 esitatud menetlusdokumendi ja tõendite osas ning kostja 30.01.2020 esitatud menetlusdokumendi osas ning taotlus uute tõendite vastuvõtmiseks ning taotlus kostja kaasamiseks kokku 2 tundi; 12.08.2020 menetlusdokumendi koostamine 5 tundi. Arvestades tsiviilasja keerukust ja kestust, materjalide mahtu, teostatud toiminguid ja läbiviidud istungeid, on maakohtu hinnangul hageja lepingulise esindaja ajakulu hageja esindamisel kokku 13 tundi põhjendatud ja vajalik.
35.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega kuulub kostjalt I hageja OÜ Ercars kasuks väljamõistmisele menetluskulu summas 2191 eurot, samuti viivis menetluskuludelt (2 191 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
36.Kuna kohus rahuldab hagi kostja I suhtes, jäävad kostja I menetluskulud täies ulatuses kostja I enda kanda. Kuigi kohus ei anna sisulist hinnangut kostja I õigusabikulude põhjendatusele, selgitab kohus kostjale I, et menetluskulusid on võimalik välja mõista üksnes nende menetlustoimingute tegemise eest, mille toimumine on kontrollitav kohtutoimiku järgi ning ülejäänud menetlustoimingud, näiteks nõupidamised kliendiga, info kliendile ning ettevalmistumine kohtuistungiks on kuludeks, mida esindatav kannab küll esindaja suhtes, kuid ei kuulu välja mõistmisele vastaspoolelt.
37.Vaatamata sellele, et hagi kostja II vastu jääb rahuldamata, leiab kohus tulenevalt sellest, et hagi esitamise vajaduse kostja II vastu tekitas kostja I, kes ühtlasi on ka kostja II juhatuse liige, positsioon menetluses, põhjendatud olevat jätta kostja II menetluskulud tulenevalt TsMS §-ist 162 lg 4 kostja II enda kanda. Kohus peab vajalikuks märkida, et asjas puuduvad tõendid et kostja II oleks seoses tema kostjana menetlusse kaasamisega õigusabikulusid kandnud. Kostja I lepinguline esindaja Veiko Parts osales menetluses kuni 31.03.2020, kostja II kaasati menetlusse 20.05.2020. Seega ei saanud kostja I esindaja kostjale II kohtumenetluses õigusabi osutada.
38.TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
39.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.