Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson
Määruse tegemise aeg ja koht
12. märts 2014 Tartu
Tsiviilasja number
2-12-4631
Tsiviilasi
AS Esma Vara hagi OÜ Rending vastu lepingu tingimuse muutmiseks ja 230 512 euro väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 23. detsembri 2013 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Esma Vara määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (hageja): AS Esma Vara (registrikood: 10103770), esindaja vandeadvokaat Andres Vinkel Vastustaja (kostja): OÜ Rending (registrikood: 10532028), esindaja vandeadvokaat Margo Lemetti
Tühistada Tartu Maakohtu 23. detsembri 2013 määrus ja saata AS Esma Vara hagi OÜ Rending vastu lepingu tingimuse muutmiseks ja 230 512 euro väljamõistmiseks läbivaatamiseks maakohtule. Määruskaebus rahuldada.
Edasikaebamise kord
Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule.
1) on maakohus hagi läbi vaatamata jätmist ebaõigesti põhjendanud asjaoludega, mille üle ei ole toimunud sisulist vaidlust. Riigikohus on 3-2-1-31-12 punktis 13 leidnud, et asja menetlusse võtmise üle otsustamisel (TsMS § 371 lg 2 p 1) ei saa kohtud hinnata tõendeid ja lahendada asja sisuliselt. TsMS § 423 lg 2 p 2 on analoogne; 2) ei ole vaidlus ainult VÕS § 97 kohaldamises, vaid selles, kas olukord on õiglane jätta reguleerimata või mitte. Hageja pakkus välja lahenduse, et kohaldada tuleb TsÜS § 4 alusel analoogiat. Käesoleva vaidluse eripära seisneb selles, et asjaolu, millel põhineb müügileping, pidi ilmnema pärast lepingu täitmist. Hagejale jääb arusaamatuks, kuidas saab raha kohene maksmine välistada tema õigust nõuda müügihinna muutmist, kui alles aastate möödumisel selgub, et põhjus, miks müügitehing (sh selles märgitud hinnaga) mõlemalt poolt üldse sooritati, langeb ära; 3) on maakohus VÕS § 97 kohaldamisel segamini ajanud lepingu tingimused ja lepingu aluseks olevad asjaolu. Seetõttu ei ole asjakohane maakohtu põhjendus, et kinnistu ostu-müügi lepingu tekstist ei nähtu, et ostukeskuse avamine lähiaastatel naabruskonnas oli lepingu sõlmimise aluseks. Lepingutingimuste ja lepingu aluseks oleva asjaolu vastuolulisele käsitlusele viitab ka maakohtu põhjendus, et kui pooltevaheline leping olnuks sõlmitud ajendatuna peatselt avatavast ostukeskusest, oleksid pooled selle ka lepingus fikseerinud. Riigikohus on juhtinud tähelepanu sellele, et kohtuotsus ei saa olla vastuoluline (3-2-1-94-05 jt). Vastuoluliste põhjendustega kohtulahend ei ole seaduslik. Kui Tartu Põhjakeskuse rajamine oleks müügilepingus fikseeritud tingimusena, siis toimunuks vaidlus hoopis muude õiguskaitsevahendite alusel; 4) on maakohus jätnud hindamata ja arvestamata hagis esitatud põhjendused ja neid toetavad tõendid. Müügilepingu aegse turuhinna määras keskuse avamise perspektiiv.
4) on hageja juba püüdnud sama tehingu vaidlustamisega oma väidetavaid õigusi realiseerida. Tsiviilasja nr 2-08-50310 raames taotles hageja käesoleva vaidluse aluseks oleva müügilepingu raames tasutud ostuhinna tagastamist põhjusel, et hageja oli eelnevalt müügilepingust taganenud. Tartu Maakohtu ja Tartu Ringkonnakohtu menetluses hinnati hageja taganemisavalduse kehtivust ja lepingu tagasitäitmise võimalikkust ning hagi jäeti rahuldamata. Riigikohus hageja kassatsioonkaebust menetlusse ei võtnud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.