Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Anne Randjärv
Otsuse teatavakstegemise
11.03.2014 Rapla Kohtumaja kantselei kaudu
aeg ja koht Tsiviilasja number
2-12-42767
Hagi ese
Rahalise kohustuse täitmise nõue
Hagi hind
5767.78 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Swedbank Liising AS 10434248 Liivalaia 8 Esindajad: Kerly Küünemäe e-post: [email protected]
asukoht: Tallinn,
Kostja: Peeter Esko xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxx, xxxxx xx e-post: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalikus menetluses
Hagi rahuldada. Välja mõista Peeter Esko’lt (xxxxxxxxxxx) Swedbank Liising AS (10434248) kasuks 5767 (viis tuhat seitsesada kuuskümmend seitse) eurot ja 78 senti.
Menetluskulude jaotus käesoleva kohtuotsuse kindlaksmääramist.
Menetluskulud kannab kostja. Hagejal on õigus 30 päeva jooksul jõustumisest alates taotleda kohtult menetluskulude rahalist
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle kättetoimetamisest alates. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta asja arutamist kohtuistungil. Asjaolud ja hageja nõue 16.04.2008 sõlmisid pooled liisingulepingu nr.0197270L, mille esemeks oli maastur Dedge Nitro SXT, 2.8, ehitusaasta 2007 /t.l.12-22/. Kuna kostja oma lepingulisi kohustusi, tasuda põhiosa-ja intressimakseid, nõuetekohaselt ei täitnud, saatis hageja kostjale 1.11.2011 teatise lepingu ülesütlemise kohta. Teatises oli märgitud, et kui kostja võlgnevust hiljemalt 21.11.2011 ei tasu, loeb hageja liisingulepingu 22.11.2011 ülesöelduks ning liisinguese tuleb hiljemalt 23.11.2011 tagastada Saksa Auto AS müügiplatsile /t.l.30/. Kuna võlgnevust ei tasutud ja vara ei tagastatud, pöördus hageja vara tagastamisega seoses Credit Expert OÜ poole. Vara valdus taastati 6.12.2011. Vara suudeti enampakkumise teel oksjonil realiseerida alles 11.06.2012 hinnaga 9100 eurot (koos käibemaksuga) /t.l. 84/. Hageja liisingulepingust tulenev nõue kostja vastu oli 13 378.39 eurot, milline koosneb vara jääkmaksumusest 12 078.19 eurot (käibemaksuta), debitoorsest võlgnevusest 945.14 eurot, vara tagastamise ja vahendamisega seotud kuludest 340.42 eurot (käibemaksuta) ja viivisevõlgnevusest 14.64 eurot. Hagejale on laekunud võlgnevuse katteks 27.27 eurot. Peale vara realiseerimise hinna 7583.34 (käibemaksuta) mahaarvamist on hageja nõue kostjate vastu 5767.78 eurot, mille väljamõistmist ta taotleb, juhindudes VÕS § 367 lg.1 ja 4. Eksperthinnanguga /t.l.128-134/ on tõendatud, et vaidlusaluse liisingueseme turuväärtus 2012 juunis oli 10 500 eurot (koos käibemaksuga) ehk 8750 eurot ilma käibemaksuta. Vara müüdi hinnaga 7583.34 eurot (ilma käibemaksuta). Arvestades Riigikohtu poolt lubatud 10%-list hinnaerinevust (RK otsus nr.3-2-1-33-08 p.18), on hageja seisukohal, et kõnesoleva liisingueseme müügihinna puhul ei olnud tegemist olulise erinevusega turuväärtuses. Kostja seisukoht Kostja tunnistab hagi osaliselt, olles nõus hüvitama võlgnevuse ja auto müügiga seoses tekkinud kulud. Müügikahju ei pea õigeks tasuda, kuna müük on kostja hinnangul läbi viidud ebaprofesionaalselt. Kostja heidab hagejale ette pahatahtlikust tema kui pikaajalise kliendi suhtes. Kahju olnuks väiksem, kui hageja oleks lubanud kostjal liisingut jätkata või teavitanud teda oksjoni lõppemisest ja pakkunud võimalust sõiduk kostjal endal välja osta. Samuti ei teavitanud hageja kostjat sõidukil esinenud vigadest, millised kostja võinuks kõrvaldada ning sõidukit oleks saanud müüa kallimalt.
Eeltoodu tõttu leiab kostja, et hageja peaks tunnistama oma tegematajätmisi ja võtma osalise rahalise vastutuse tekkinud kahju eest /t.l.61-62, 185/. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele. Vaidlus puudub selles, et hageja oli õigustatud poolte vahel sõlmitud liisingulepingu üles ütlema, kuna kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt. VÕS § 76 lg.1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS § 367 lg.1 järgi peab liisinguvõtja liisingulepingu ülesütlemise korral hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Sama seaduse lg.4 järgi peab liisinguvõtja hüvitama ka ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Kostja ei eita oma kohustust tasuda hagejale lepingu kehtivuse perioodil tekkinud võlgnevus ja vara realiseerimisel tekkinud lisakulud, kuid arvab, et müügikahju peaks osaliselt kandma hageja, kes on sõiduki realiseerimisel tegutsenud ebaprofesionaalselt ja kostjat kahjustavalt. Kohus leiab, et kostja eelkirjeldatud etteheited on alusetud. Hageja on kostjat müügiprotsessi käigust pidevalt informeerinud /t.l.75-80/. Kui kostjal oli tegelik huvi ja suutlikus sõiduk omandada, võinuks ta hagejat või auto müügiga tegelenud hageja lepingupartnerit sellest informeerida ja/või müügiprotsessi suhtes täiendavaid päringuid esitada. Sõiduk müüdi poole aasta vältel ekspertiisiaktist nr.13-175 /t.l.128-134/ nähtuvalt turuhinnale lähedase hinnaga. Kostja väide, et 10 samal ajal turul olnud analoogilist sõidukit müüdi kuu aja vältel ja normaalse hinnaga /t.l.113-114/, on paljasõnaline ja tõendamata. Samuti tema väited müügiga tegelenud firma pahatahtlikusest või ebaprofesionaalsusest. TsMS § 162 lg.1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega kannab kõnesoleva asja menetluskulud kostja.
(allkirjastatud digitaalselt) Anne Randjärv Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.