2-14-1852
Määruse tegemise aeg ja koht
11. märts 2014. a, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Piret Raik
Kohtuasi
Kiviõli Linna (Linnavalitsuse kaudu) avaldus A. M.i pärandvara pankroti väljakuulutamise nõudes. Pankrotiavalduse menetlusse võtmine / Ajutise halduri nimetamine
Menetlustoiming
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja:
Kiviõli linn (Linnavalitsuse kaudu) Keskpuiestee 20 43199 Kiviõli
Võlgnik (pärandaja): A. M. (surnud 02.03.2012.a, IK xxx) Ajutine pankrotihaldur: Martin Krupp (pankrotihalduri tõend nr 120; Cavere Õigusbüroo OÜ, Estonia pst 1, 10143; e-post [email protected])
Kohtumäärus kuulub täitmisele viivitamatult.
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.
Ajutise pankrotihalduri esitatud aruande kohaselt:
3.1 02.01.2014.a Jõhvi kohtutäituri Natalja Malahhova teostatud pärandvara inventuurist tuleneb, et pärandaja kohustused ületavad pärandvara väärtuse. Ajutise halduri päringute vastustena laekunud andmeid analüüsides, tuvastas haldur, et pärandaja sissetulekuks viimase viie aasta jooksul on olnud töötasu keskmiselt 290 eurot kuus. Pärandaja elas talle kuuluvas korteris Soo 1-11, Kiviõlis. Otseseid maksraskusi pärandajal elu ajal ei olnud. Peamiseks igakuiseks kohustuseks oli Swedbank AS-ist võetud väikelaen, mille tagasimakse moodustas maksimaalselt 1/5 pärandaja kuisest sissetulekust. Ajutise halduri hinnangul tekkis pärandvara maksejõuetus pärandaja surma järgselt kui muutus võimatuks väikelaenu teeninamine, mida varem oli pärandaja tasunud korrektselt. 3.2 Pärandvara koosseisu kuulub korteriomand Soo tn 1-11. Kinnistusraamtusse on korteriomanikuna sisse kantud Kiviõli linn. Kohtutäitur on korteri hinnanud 700 eurot. Ajutine haldur märgib, et korteri asukohta arvestades ning silmas pidades asjaolu, et ajutisele haldurile teadaolevalt ei ole seal toimunud paar aastat elutegevust, ei saa selle korteri tegelik müügihind olla kõrgem pärandvara inventuuris märgitust. City24.ee müükase samal tänaval ja analoogses kortermajas korterit hinnaga 500 eurot. Sedavõrd madala hinna põhjuseks on eelkõige hoonete üldine halb seisund ning kapitaalremondi vajadus. Pärandajal olid kontod AS Swedbank ja AS SEB Pank, kuid kontode saldo 0. Liiklusregistris A. M.i nimele sõidukeid ei olnud registreeritud. 3.3 Pärandvaral lasuvaid kohustusi on vähemalt 1 677, 31 eurot (tuleneb väikelaenulepingust 09-072585-VL, laenujäägist 1181, 43 eurot, viivis 49,56 eurot, intress 442, 87 eurot ja intressivõlgnevus 3, 45 eurot). Ajutine haldur ei tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi. Ajutise halduri hinnangul ning menetluses kogutud andmetel ei ole maksejõuetuse põhjuseks pankrotikuritegu, vaid muu asjaolu PankrS mõistes. 3.4 Haldur palub välja kuulutada A. M.i pärandvara pankrot, nimetada pankrotihalduriks Martin Krupp, määrata pankrotivarast ajutise halduri tasu ja kulud vastavalt esitatud aruandele ning määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht.
Kohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et pankrot tuleb välja kuulutada.
PankrS § 9 lg 2 sätestab, et võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. PankrS § 13 kohaselt peab võlgnik pankrotiavalduses põhistama oma maksejõuetuse, lisades selleks pankrotiavaldusele seletuse maksejõuetuse põhjuste kohta ja võlanimekirja. Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1, kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, kuulutab kohus pankroti välja ka
juhul, kui maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline (PankrS § 31 lg 3). Kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu (PankrS § 31 lg 4). PankrS § 9 lg 2 kohaselt võib võlgniku surma korral esitada pankrotiavalduse ka võlgniku pärija. Pärimisseaduse (PärS) § 125 lg 1 ja 2 kohaselt ei saa seadusjärgse pärimise korral kohalik omavalitsusüksus pärandist loobuda ning olenemata pärandi vastuvõtmise nõuete täitmisest loetakse, et kohalik omavalitsusüksus on pärandi vastu võtnud. PärS § 136 lg 1 kohaselt on pärandi inventuur kohustuslik, kui pärijaks on kohalik omavalitsusüksus ning PankrS § 143 lg 1 järgi on pärast inventuuri tegemist pärija vastutus pärandvaraga seotud kohustuste eest piiratud pärandvara väärtusega. PärS 142 lg 6 sätestab pärija kohustuse esitada avaldus pärandvara pankroti väljakuulutamiseks.
kulusid 37, 42 eurot. 10 töötunni eest taotleb haldur tasu 720 eurot (arvestusega 1 tund=80 eurot), millele lisandub sotsiaalmaks 33% ehk 237, 60 eurot, kokku 957, 60 eurot. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 2. ja 3. lauses sätestatule arvestab kohus tasu suuruse määramisel ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Kohus on seisukohal, et käesolevas pankrotimenetluses ei ole ajutise halduri ülesannete maht sedavõrd suur ja ülesanded sedavõrd keerukad, mille täitmine vajaks 9 töötundi ajakulu. Kohtu hinnangul ei vasta märgitud ajakulu ülesannete täitmiseks tegelikult kulutatud ajale. Kohus on seisukohal, et 6 töötundi on piisav ja põhjendatud ajakulu, Kohus määrab tasu 6 x 80 = 480 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 33% 158, 40 eurot, kokku seega 638, 40 eurot. Kulutuste osas on ajutise halduri taotlus põhjendatud ja kohus mõistab välja ajutise halduri kantud kulutuste katteks 37, 42 eurot.
/ allkirjastatud digitaalselt / Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.