Kohtulahend

Harju Maakohus jättis 19.04.2013 määrusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldajate kanda. Tallinna Ringkonnakohus 30.10.2013 määrusega jättis maakohtu määruse muutmata ja määruskaebusega kantud menetluskulud avaldajate kanda. Maakohtu määrus jõustus 27.01.2014 kui Riigikohus ei võtnud avaldajate määruskaebust menetlusse. Kassatsiooniastme menetluskulud jäid avaldajate kanda. Sissenõudja esitas 03.06.2013 ja täiendavalt 20.02.2014 kohtule taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks summas 3184 eurot, summa ei sisalda käibemaksu. Samuti palus sissenõudja kohustada avaldajaid tasuma menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 alusel. Kulud on kantud seoses antud kohtumenetlusega. Avaldusele on lisatud arved, milles on kirjeldatud õigusabitoiminguid ja neile kulutatud aega. Vastuväited Avaldajad paluvad määrata õigusabikulude suuruseks mitte rohkem kui tunnistajatele makstav hüvitis, arvestades ka asjaolu, et lepingulisel esindajal kulus toiminguteks 5 tundi. Riigikohus ei ole lahendis nr 3-2-1-58-13 leidnud, et tuleb loobuda TsMS § 172 lg 8 rakendamisest, vaid hagita menetluses tuleb kohtu menetluskulude määramisel arvestada TsMS § 175 lg-d 1-31. Nii tunnihind kui ka kulutatud tundide arv on paisutatud. Arvestades esitatud materjalide kogust ja sisu, on kaheldav, et lepingulise esindajal kulus nende läbitöötamiseks üle 20 tunni. Põhjendatud on 5 tunni ulatuses õigusabi osutamine. Tegemist ei olnud keeruka vaidlusega ja sissenõudja osalemine menetluses hädavajalik. Ka täitur kelle vastu kaebus esitati, ei osalenud antud asjas. Antud asi ei sarnane hagimenetlusega. Määruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 lause 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-16-09 (p 11) selgitanud, et TsMS § 174 lg 1 ei keela avalduse esitamist menetluskulude kindlaksmääramiseks enne lahendi, milles kulude jaotus on märgitud, jõustumist. See norm määrab kindlaks tähtpäeva, mis ajaks tuleb menetluskulude kindlaksmääramise avaldus hiljemalt esitada. Harju Maakohus jättis 19.04.2013 määrusega menetluskulud avaldajate kanda. Tallinna Ringkonnakohus 30.10.2013 määrusega jättis määruskaebusega kantud menetluskulud avaldajate kanda. Maakohtu määrus jõustus 27.01.2014 kui Riigikohus ei võtnud avaldajate määruskaebust menetlusse. Kassatsiooniastme menetluskulud jäid avaldajate kanda. Sissenõudja esitas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohtule 03.06.2013 ja täiendavalt 20.02.2014. Seega on avaldus esitatud tähtaegselt. Maakohus rahuldab sissenõudja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt. Riigikohtu 19.06.2013 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-58-13 on Riigikohtu varasemat praktikat muudetud. Selle määruse p-s 14 jõudis Riigikohus seisukohale, et hagita menetlustes esindajakulude väljamõistmisel tuleb üldnormina kohaldada TsMS § 175 lg-d 1–31 ning põhiliseks kriteeriumiks on TsMS § 175 lg 1 järgi lähtuda esindajakulude korral nende vajalikkusest ja põhjendatusest. Sama on Riigikohus korranud ka lahendites nr 3-2-1-92-13 ja 32-1-91-13. Riigikohus on selgelt väljendanud, et hagita menetluses esindajakulude väljamõistmisel tuleb üldnormina kohaldada TsMS § 175 lg-d 1–31, mitte TsMS § 172 lg-t 8.

Et sissenõudjal oli menetluses lepinguline esindaja, peavad avaldajad hüvitama sissenõudjale tekkinud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajaliku ulatuse hindamisel tuleb eelkõige arvestada sellega, milliseid vajalikke menetlustoiminguid pidi esindaja antud kohtuvaidlusega seoses tegema ja kui palju pidi esindaja töötama selleks, et menetlusosalise huvid saaksid kohtus kaitstud. Esitatud arvete järgi on sissenõudjale osutatud õigusabi kokku 20,2 tundi. Osutatud õigusabitoimingud on kirjeldatud avaldusele lisatud arvetel. Arve nr 130429 kohaselt on sissenõudja esindaja kulutanud Harju Maakohtu 05.02.2013 määrustega tutvumisele 0,2 tundi, kaebuse materjali analüüsiks 1 tunni, 07.02.2013 telefoninõupidamisele 0,1 tundi ja kaebusele vastuse koostamisele 9,9 tundi, kokku 11,2 tundi, tunnihinnaga 170 eurot. Arve nr 130885 kohaselt on sissenõudja esindaja kulutanud 09.04.2013 telefoninõupidamisele toimikuga tutvumiseks 0,1 tundi, toimikuga tutvumisele 0,9 tundi, maakohtu 19.04.2013 määrusega tutvumisele 0,1 tundi ja 19.04.2013 e-kirja ettevalmistamisele 0,1 tundi, kokku 1,2 tundi, tunnihinnaga 170 eurot. Arve nr 131394 kohaselt on sissenõudja esindaja kulutanud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ettevalmistamiseks 0,7 tundi, hinnaga 170 eurot tund ja Kerstin X 2,5 tundi, hinnaga 70 eurot tund, kokku 3,2 tundi. Arve nr 132202 kohaselt on sissenõudja esindaja kulutanud 22.07.2013 määruskaebuse analüüsiks 0,4 tundi, 27.08.2013 e-kirja ettevalmistamisele 0,1 tundi ja määruskaebuse vastuse koostamisele 4,1 tundi, kokku 4,6 tundi, tunnihinnaga 170 eurot. Hinnanud arvetel kirjeldatud ja sissenõudja esindaja poolt käesoleva kohtumenetluse raames teostatud õigusabitoiminguid, leiab kohus, et õigusabi osutamiseks kulutatud aeg on osaliselt ülepaisutatud. Samuti on maakohtu hinnangul liiga kõrge õigusabi osutamise tunnihind. Kohus leiab, et avaldajad ei pea hüvitama sisenõudjale menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamise ja esitamisega seotud kulusid (arve nr 131394), kuna tegemist ei ole TsMS mõttes tsiviilasja menetlusega seotud kuluga. Sissenõudja esindaja on kulutanud antud tsiviilasjas sisulistele õigusabitoimingutele (kaebusega tutvumisele, vastuse koostamisele, määruskaebusega tutvumisele ja sellele vastuse koostamisele) esitatud aruande kohaselt kokku 15,4 tundi. 1,6 tundi on kulunud määrustega tutvumisele ja muudele toimingutele. Maakohtu hinnangul ei saanud käesolevas tsiviilasjas sissenõudja esindajal kuluda avaldajate kaebusega tutvumisele ja sellele vastuse koostamisele üle 5 tunni. Määruskaebusega tutvumisele ja vastuse koostamisele kulutatud 4,5 tundi ja muudeks toiminguteks kulutatud 1,6 tundi peab maakohus põhjendatuks. Maakohus arvestab siinjuures asjaoluga, et avaldajad esitasid kaebuse kohtutäituri otsuse peale. Täituri otsuse vaidlustamisele eelnes avaldajate kaebuse läbivaatamine täituri poolt, kus sai oma seisukohad esitada ka sissenõudja. Seega ei olnud sissenõudjale avaldajate kaebuse asjaolud uudsed (arvestada tuleb siinkohal TMS § 218 lg 1). Sellest tulenevalt ei saanud maakohtu hinnangul sissenõudjal kaebuse materjaliga tutvumisele ja kaebusele vastuse koostamisele kuluda üle 5 tunni. Siinkohal on arvestatud ajaga, mis kulub vastava materjaliga tutvumiseks, õigusliku

positsiooni kujundamiseks ja vastava dokumendi kirjalikuks formuleerimiseks ning vajadusel ka kliendiga konsulteerimiseks. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (vt määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (vt määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13) (vt ka määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Asja materjalist ei järeldu, et sissenõudja lepingulise esindaja tunnihind 170 eurot (ilma käibemaksuta) on antud asjaoludel põhjendatud. Vaidlusalune asi ei olnud sedavõrd keeruline, et oleks eeldanud sissenõudja lepingulise esindaja keskmisest tunnihinnast kõrgemat tunnitasu. Maakohus leiab, et sissenõudja esindaja põhjendatud ja vajalikuks tunnihinnaks tuleb pidada 120 eurot. Arvestades, et maakohtu hinnangul on sissenõudjale osundatud vajalikku ja põhjendatud õigusabi 11,1 tundi ja võttes aluseks tunnihinna 120 eurot, tuleb avaldajatel sissenõudjale hüvitada õigusabikulud summas 1332 eurot, summa on käibemaksuta. Sissenõudja on taotlenud TsMS § 177 lg 2 alusel kohustada avaldajaid hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab sissenõudja taotluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.