Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

kuulub avaldajatele, müüakse enampakkumisel alghinnaga 63 911,65 eurot. See summa lepiti kokku kohtuistungil läbirääkimiste käigus. Alghinna aluseks võttis kohus hüvitise, mille suhtes pooled kompromissi üle peetavatel läbirääkimistel kõige lähemale jõudsid. Kohus märkis otsuses, et ei jaga kostja arvamust, et enampakkumine ilmtingimata nurjuks. Kohtuotsusest lähtuvalt olid avaldajad kindlad, et osalus müüakse alghinnaga, mida puudutatud isik II ei saa alandada. Avaldajatel on seaduslik alus eeldada, et kohtuotsus täidetakse otsuses märgitud summas. Kohtutäitur alandas oma otsustega 10.12.2012 ja 04.01.2013 alghinda 2 korda. Viimane müügihind oli 35 950,31 eurot. Esimesel enampakkumisel oli üks ostja – puudutatud isikuga II seotud ettevõte OÜ XXX. Kohtutäituril oli võimalus müüa osakud alghinnaga. Kuna teisi ostjaid polnud, loobus OÜ XXX enampakkumises osalemisest. Kohtutäitur luges enampakkumise nurjunuks põhjusel, et ei tehtud pakkumist vähemalt alghinna ulatuses. Sellega anti huvitatud isikule võimalus kohtutäituri otsusega alghinda alandada ja osta osad soodsa hinnaga. Kohtutäitur luges nurjunuks ka 28.12.2012 toimunud enampakkumise, kus oli ostjaks OÜ XXX ja kus langetati hinda veelgi. Avaldajad leiavad, et nende õigusi rikuti ja tekitati kohtutäituri kaasabil kahju. Kohtutäitur tegutses ostuhinda alandades pahauskselt, kuna alandas hinda spetsiaalselt selleks, et puudutatud isikuga II seotud ettevõte saaks osad osta madalama hinnaga. Kohtutäitur rikkus kohtuotsust, millega oli ettenähtud konkreetne alghind ning mille alandamist ei ole ette nähtud. Avaldajad soovivad, et kohtutäitur lõpetaks täitemenetluse, kuna osa võõrandamine alghinnaga 63 911,65 eurot nurjus. Sissenõudja seisukoht Sissenõudja vaidleb kaebusele vastu. 03.11.2011 Harju Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 211-25495 arvas kohus avaldajad ÄS § 167 alusel XXXOÜ huvide olulise kahjustamise tõttu XXXOÜ osanike hulgast välja. Kohtuotsuse täitmise korrana määras kohus müüa avaldajatele kuuluv osa enampakkumisel alghinnaga 63 911,65 eurot. 18.01.2012 pöördus XXXOÜ kohtuotsuse täitmiseks täitmisavaldusega kohtutäitur Katrin Velleti poole. Pärast esmaste täitetoimingute tegemist edastas kohtutäitur 07.03.2012 sissenõudjale otsuse, millega lõpetas täitemenetluse selle põhjendamatul alustamisel täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu. Kohtutäitur märkis otsuses, et problemaatiline on kohtuotsuses määratud enampakkumise alghind. Kohtuotsuses pole juhist sundenampakkumisel müüdava osa alghinna vähendamise osas, kui enampakkumine peaks nurjuma. Sissenõudja esitas kohtutäitur Katrin Velleti 07.03.2012 otsusele kaebuse, mille kohtutäitur jättis rahuldamata. Sissenõudja vaidlustas kohtutäituri otsuse kohtus ning kohus rahuldas sissenõudja kaebuse ja leidis, et kohtutäitur lõpetas täitemenetluse õigusvastaselt. Seega on osa alla hindamist puudutav küsimus kohtu hinnangu esemeks juba olnud. Sissenõudja taotlusel lõpetas kohtutäitur Katrin Vellet täitemenetluse. Sissenõudja esitas täitmisavalduse kohtutäitur Risto Sepale. Esimene enampakkumine 30.11.2012 toimus kohtuotsuses märgitud alghinnaga s.o 63 911,65 eurot. Enampakkumine nurjus, sest osale sellise alghinnaga huvilisi ei olnud. Esimene kordusenampakkumistest toimus 28.12.2012, kus osa alghinnaks oli 47 933,74 eurot. Võrreldes eelmise enampakkumise alghinnaga oli kohtutäitur vastavalt TMS § 100 lg-le 5 osa alla hinnanud 25%. Kordusenampakkumisel osales OÜ XXX, kes oleks potentsiaalselt soovinud osale esitada pakkumise. OÜ XXX enampakkumisel osale pakkumist ei teinud, sest avaldajad olid esitanud päev enne kordusenampakkumist 27.12.2012 kohtutäituri tegevuse peale kaebuse.

Avaldajad väitsid, et seoses nende esitatud kaebusega kohtutäituri tegevusele, ei ole kordusenampakkumine seaduspärane. Järgmine kordusenampakkumine toimus 05.02.2013 algusega kell 13:00. Enampakkumise teade avaldati 24.01.2013. Kordusenampakkumisel teavitas kohtutäitur sissenõudjat, et avaldajad on taas esitanud kohtutäiturile samadel põhjustel taotluse täitemenetluse peatamiseks, kuid kohtutäituri hinnangul alust täitemenetluse peatamiseks ei esinenud. Kohtutäitur jättis avaldajate taotluse rahuldamata. Avaldajad kordusenampakkumisele ei ilmunud. 05.02.2013 kordusenampakkumisel tegi OÜ XXX osale pakkumise ja tema pakkumine tunnistati parimaks. Vastavalt TMS § 98 lg-le 1 on OÜ XXX XXXOÜ 200 000 kroonise nimiväärtusega osa omanik. Kohtuotsus on täidetud. Sissenõudja leiab, et kaebus on põhjendamatu, kuna kohtuotsuse täitmine on toimunud vastavalt seadusele, kohtuotsusele ja selles määratud täitmise korrale. Täitemenetluse seadustiku alusel täidetavaks kohtuotsuseks on ka kohtuotsus, millega avaldajad osaühingust välja arvati. Seadus otsuse täitmise puhuks erisusi ei sätesta. Sissenõudja leiab, et osa alla hindamise võimalus peab olema tagatud. ÄS § 167 lg 3 ei nõua kohtult osaniku väljaarvamise üle otsustamisel kohtuotsuses osa alghinna määramist. Kuigi kohus pidas vajalikuks kohtuotsuses määrata täiendavalt ka osa alghinna enampakkumisel, ei välista see kohtutäituri õigust rakendada seadust (TMS § 100 lg 5). Kohtuotsuses märgitud summa 63 911,65 eurot oli osa alghind enampakkumisel. Tõele ei vasta avaldajate väide nagu oleks kohtuotsuse täitmise korrana määratud osa alghind kokku lepitud tsiviilasjas nr 2-11-25495. Nimetatud asjas toimunud kohtuistungil arutasid pooled kompromissi väljavaateid kokkuleppeni jõudmata. Osa alghinna enampakkumisel määras kohus. Avaldajate ebaõiged eeldused selles osas, millise hinnaga osa õnnestub enampakkumisel müüa, ei saa olla kaebuse rahuldamise aluseks. OÜ XXX on XXXOÜ üheks osanikuks. Kõigi kolme enampakkumise teated on avalikult teatavaks tehtud, kuid avaldajatele kuulunud osale ei olnud ühtegi huvilist. Enampakkumise nurjumine väljendab enampakkumise alghinna mittevastavust osa väärtusele. Sissenõudjal ei olnud mingisugust erihuvi osa alla hindamise vastu. Osa alla hindamine ei tekita alust täitemenetluse lõpetamiseks. Sissenõudja palub jätta kaebus rahuldamata. Kohtutäituri seisukoht Kohtutäitur ei ole oma seisukohta kaebuse osas esitanud. Kohtu põhjendused Kohus vaatab esitatud avalduse läbi tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg-st 2 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades seejuures hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 5 lg 3 esimese lause kohaselt selgitab kohus hagita asjas ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 477 lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud

vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Kaebuse esitajad ei vaidlusta asjaolu, et: 1) Tsiviilasjas nr 2-11-25495 rahuldas kohus 03.11.2010 kohtuotsusega hagi. Kohus arvas kostjad XXX ja XXX XXXOÜ osanike hulgast välja. Samas otsuses märkis kohus kohtuotsuse täitmise korra – müüa kostjatele kuuluv osa enampakkumisel alghinnaga 63 911,65 eurot (t.lk 7); 2) 05.02.2013 kordusenampakkumisel tegi OÜ XXX osale pakkumise ja tema pakkumine tunnistati parimaks (t.lk 92-94). Avaldajad on seisukohal, et kohtutäitur on alandanud müügihinda põhjendamatult. Vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 125 lõikele 2 müüb kohtutäitur osaühingu osa vallasasjadele sissenõude pööramise sätete kohaselt. Avaldajad ei ole vaidlustanud asjaolu, et kohtutäitur rikkus enampakkumisest teatamise korda. TMS § 99 lg 1 kohaselt kuulutab kohtutäitur enampakkumise nurjunuks, kui enampakkumisele ei ilmu ühtegi osavõtjat või ei esitata ühtegi kirjalikku ega elektroonilist pakkumist, ei tehta pakkumist vähemalt alghinna ulatuses, parim pakkuja ei tasu ostuhinda või üht kümnendikku sellest ettenähtud ajaks või kõik pakkumised lükatakse tagasi. 30.11.2013 vara enampakkumise aktist (t.lk 15) nähtuvalt vaidlusaluses täitemenetluses esimesel enampakkumisel osa alghinnaga 63 911,65 euroga huvilisi ei olnud ning kohtutäitur koostas enampakkumise nurjunuks kuulutamise akti (t.lk 16-17), kuna ei tehtud pakkumist vähemalt alghinna ulatuses. Kooskõlas TMS § 100 lõikega 5 toimub kordusenampakkumine esimese enampakkumise jaoks ettenähtud korras. Kohtutäitur võib asjad alla hinnata, kuid mitte rohkem kui 25 protsenti eelmise enampakkumise alghinnaga võrreldes, küsides allahindamise kohta eelnevalt võlgniku ja sissenõudja seisukohta. Asju ei või alla hinnata rohkem kui 70 protsenti esimese enampakkumise alghinnast. Kohus loeb tuvastatuks asjaolu, et 03.12.2012 edastas kohtutäitur võlgnikele teate (t.lk 18), milles teatas sissenõudja soovi vara alla hindamiseks 25% võrra. Täitur palus võlgnikel teatada oma seisukoha. 10.12.2013 vara ümberhindamise aktiga (t.lk 19) loeb kohus tõendatuks, et kohtutäitur hindas vara alla ja vara hind pärast ümberhindamist oli 47 933,74 eurot. Kordusenampakkumise aktiga on tõendatud, et 28.12.2012 toimus kordusenampakkumine (t.lk 22), kus osales OÜ XXX. Aktist nähtuvalt (t.lk 24) väitis XXX kordusenampakkumisel, et seoses 27.12.2012 esitatud kaebusega ei ole enampakkumine seaduspärane. Kohtutäitur koostas 28.12.2012 enampakkumise nurjunuks kuulutamise akti (t.lk 26), kus märkis, et ei tehtud enampakkumist vähemalt alghinna ulatuses. Kohus leiab, et avaldaja XXX on ise aidanud kaasa olukorra tekkimisele, kus on pärssinud potentsiaalse ostja OÜ XXX huvi osa ostu vastu, kuna on teatanud, et on esitanud kaebuse.

04.01.2013 vara ümberhindamise aktiga (t.lk 31) loeb kohus tõendatuks asjaolu, et vaidlusalane vara hinnati ümber ning vara hind pärast ümberhindamist oli 35 950,31 eurot. 05.02.2013 vara kordusenampakkumise aktiga (t.lk 99-101) on tõendatud, et XXX ja XXX kuuluv XXXOÜ osa müüdi 35 950,31 euroga OÜ-le XXX. Kohus leiab, et kohtutäitur ei ole käesoleval juhul rikkunud enampakkumise korda. Samuti ei saa kohtutäituri käitumist enampakkumise nurjumise korral osa allahindamisel pidada tsiviilasjas nr 2-11-25495 kohtuotsuse omavoliliseks muutmiseks. Viidatud kohtuotsuses on täitmise korrana märgitud XXX ja XXX kuuluva osa müümine enampakkumisel. Kohus nõustub XXXOÜ seisukohaga, et ÄS § 167 lg 3 ei nõua kohtult osaniku väljaarvamise üle otsustamisel kohtuotsuses osa alghinna määramist. Samas on kohus pidanud vajalikuks märkida ka osa alghinna s.t hinna millega esimene enampakkumine peab toimuma. Alghinna määramine ei tähenda, et kohtutäituril ei oleks võimalik enampakkumise nurjumisel osa alla hinnata. Juhul kui lähtuda avaldajate seisukohast s.t et kui täitemenetluses osa võõrandamine enampakkumisel kohtu poolt otsuses määratud hinnaga ei õnnestu, siis tuleks täitemenetlus lõpetada, siis oleks kohus märkinud otsuse täitmise korrana lihtsalt hinna mitte alghinna. Sellise otsuse täitmine oleks aga võinud osutuda võimatuks. Kohus leiab, et kohus on märkinud tsiviilasjas nr 2-11-25495 täitmise korrana õigesti alghinna, et alghinnaga ostjate puudumisel oleks osa võimalik müüa arvestades TMS § 100 lõikes 5 sätestatut madalama hinnaga ning täita kohtuotsust s.t arvata XXX ja XXX XXXOÜ osanike hulgast välja. Kohus leiab, et avaldajad ei ole tõendanud, et kohtutäitur oleks täitemenetluse korda rikkudes tekitanud olukorra, kus OÜ-l XXX oli võimalik tulenevalt nurjunud enampakkumistest omandada avaldajatele kuuluv osa madalama hinnaga kui märgitud tsiviilasjas nr 2-11-25495. Osundatud põhjustel tuleb XXX ja XXX kaebus jätta rahuldamata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS § 172 lg-le 1 tuleb sissenõudja ja kohtutäituri menetluskulud jätta avaldaja kanda. Menetlusosalisel on õigus nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid (TsMS § 174 lg 3). /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.