Tsiviilasja number
2-13-4737
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
30.10.2013, Tallinn
Kohtukoosseis
Margo Klaar, Ande Tänav, Iko Nõmm
Tsiviilasi
V. B ja L. B kaebus kohtutäitur Risto Sepa 09.01.2013 otsusele täiteasjades nr 027/2012/2569 ja 027/2012/2570
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.04.2013 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
V. B ja L. B määruskaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja I: V. B (isikukood XXX, elukoht XXX tee XXX,
Avaldaja II: L. B (isikukood XXX, elukoht XXX tee XX, 13,
Puudutatud isik I: kohtutäitur Risto Sepp (Narva mnt 7D, Tallinn); Puudutatud isik II: Tehnovõrkude Ehituse OÜ (registrikood 10407719, asukoht Suurevälja tee 12, 13516 Tallinn)
Määruse peale saab Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul, arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Asjaolud V. B ja L. B (avaldajad) esitasid 29.01.2013 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Risto Sepa 09.01.2013 otsusele täiteasjades nr 027/2012/2569 ja 027/2012/2570, taotles, et kohtutäitur lõpetaks täiteasjades täitemenetlused. Täiteasjad nr 027/2012/2569 ja 027/2012/2570 algatas avaldajate suhtes kohtutäitur Risto Sepp sissenõudja Tehnovõrkude Ehituse OÜ avalduse ja täitedokumendina Harju Maakohtu 03.11.2010
otsuse tsiviilasjas nr 2-11-25495 alusel. Nimetatud kohtuotsusega arvati V. B ja L. B välja Tehnovõrkude Ehituse OÜ osanike hulgast ning otsuse täitmise korrana määrati müüa kostjatele kuuluv osaühingu osa enampakkumisel alghinnaga 63 911,65 eurot. 27.12.2012 esitasid avaldajad kohtutäiturile kaebuse, taotledes täitemenetluste lõpetamist. 09.01.2013 otsusega jättis kohtutäitur kaebuse rahuldamata. Avaldajad leiavad, et kaebuse rahuldamata jätmine ei olnud põhjendatud. Kohtutäitur ületas kohtuotsuse täitmisel temale seadusega antud volitusi, muutes omavoliliselt kohtuotsust. Kohtuotsuse resolutsioonis on märgitud, et osaühingu osa, mis kuulub avaldajatele, müüakse enampakkumisel alghinnaga 63 911,65 eurot. See summa lepiti kokku kohtuistungil läbirääkimiste käigus. Alghinna aluseks võttis kohus hüvitise, mille suhtes pooled kompromissi üle peetavatel läbirääkimistel kõige lähemale jõudsid. Kohus märkis otsuses, et ei jaga kostja arvamust, et enampakkumine ilmtingimata nurjuks. Kohtuotsusest lähtuvalt olid avaldajad kindlad, et osalus müüakse alghinnaga, mida puudutatud isik II ei saa alandada. Avaldajatel on seaduslik alus eeldada, et kohtuotsus täidetakse otsuses märgitud summas. Kohtutäitur alandas oma otsustega 10.12.2012 ja 04.01.2013 alghinda 2 korda. Viimane müügihind oli 35 950,31 eurot. Esimesel enampakkumisel oli üks ostja – puudutatud isikuga II seotud ettevõte OÜ Infestus. Kohtutäituril oli võimalus müüa osakud alghinnaga. Kuna teisi ostjaid polnud, loobus OÜ Infestus enampakkumises osalemisest. Kohtutäitur luges enampakkumise nurjunuks põhjusel, et ei tehtud pakkumist vähemalt alghinna ulatuses. Sellega anti huvitatud isikule võimalus kohtutäituri otsusega alghinda alandada ja osta osad soodsa hinnaga. Kohtutäitur luges nurjunuks ka 28.12.2012 toimunud enampakkumise, kus oli ostjaks OÜ Infestus ja kus langetati hinda veelgi. Avaldajate õigusi rikuti ja tekitati kohtutäituri kaasabil kahju. Kohtutäitur toetas oma tegevusega puudutatud isikuga II seotud ettevõtet, kuna alandas hinda spetsiaalselt selleks, et puudutatud isikuga II seotud ettevõte saaks osad osta madalama hinnaga. Kohtutäitur rikkus kohtuotsust, millega oli ette nähtud konkreetne alghind, mida ei võinud alandada. Kohtutäituril tuleb täitemenetlus lõpetada, kuna osa võõrandamine alghinnaga 63 911,65 eurot nurjus. Puudutatud isiku I (kohtutäituri) seisukoht Kohtutäitur oma seisukohta kaebuse osas ei esitanud. Puudutatud isik II (sissenõudja) seisukoht Sissenõudja vaidleb kaebusele vastu. 03.11.2011 Harju Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-1125495 arvas kohus avaldajad äriseadustiku (ÄS) § 167 alusel Tehnovõrkude Ehituse OÜ huvide olulise kahjustamise tõttu Tehnovõrkude Ehituse OÜ osanike hulgast välja. Kohtuotsuse täitmise korrana määras kohus müüa avaldajatele kuuluv osa enampakkumisel alghinnaga 63 911,65 eurot. Täitmise korda määrates lähtus kohus ÄS § 167 lg 3. 18.01.2012 pöördus Tehnovõrkude Ehituse OÜ kohtuotsuse täitmiseks täitmisavaldusega kohtutäitur Katrin Velleti poole. Pärast esmaste täitetoimingute tegemist edastas kohtutäitur 07.03.2012 sissenõudjale otsuse, millega lõpetas täitemenetluse selle põhjendamatul alustamisel täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu. Kohtutäitur märkis otsuses, et problemaatiline on kohtuotsuses määratud enampakkumise alghind. Kohtuotsuses pole juhist sundenampakkumisel müüdava osa alghinna vähendamise osas, kui enampakkumine peaks nurjuma. Sissenõudja vaidlustas kohtutäituri otsuse kohtus ning kohus rahuldas sissenõudja kaebuse ja leidis, et kohtutäitur lõpetas täitemenetluse õigusvastaselt. Seega on osa alla hindamist puudutav küsimus kohtu hinnangu esemeks juba olnud. Kuna sissenõudja pidas otstarbekaks pöörduda kohtuotsuse täitmiseks teise kohtutäituri poole, lõpetas kohtutäitur Katrin Vellet sissenõudja taotlusel täitemenetluse.
2(6)
Sissenõudja esitas täitmisavalduse kohtutäitur Risto Sepale. Esimene enampakkumine 30.11.2012 toimus kohtuotsuses märgitud alghinnaga s.o 63 911,65 eurot. Enampakkumine nurjus, sest osale sellise alghinnaga huvilisi ei olnud. Esimene kordusenampakkumistest toimus 28.12.2012, kus osa alghinnaks oli 47 933,74 eurot. Võrreldes eelmise enampakkumise alghinnaga oli kohtutäitur vastavalt TMS § 100 lg-le 5 osa alla hinnanud 25%. Kordusenampakkumisel osales OÜ Infestus, kes oleks potentsiaalselt soovinud osale esitada pakkumise. OÜ Infestus enampakkumisel osale pakkumist ei teinud, sest avaldajad olid esitanud päev enne kordusenampakkumist 27.12.2012 kohtutäituri tegevuse peale kaebuse. Avaldajad väitsid, et seoses nende esitatud kaebusega kohtutäituri tegevusele, ei ole kordusenampakkumine seaduspärane. Järgmine kordusenampakkumine toimus 05.02.2013. Kordusenampakkumisel teavitas kohtutäitur sissenõudjat, et avaldajad on taas esitanud kohtutäiturile samadel põhjustel taotluse täitemenetluse peatamiseks, kuid kohtutäituri hinnangul alust täitemenetluse peatamiseks ei esinenud. Kohtutäitur jättis avaldajate taotluse rahuldamata. Avaldajad kordusenampakkumisele ei ilmunud. 05.02.2013 kordusenampakkumisel tegi OÜ Infestus osale pakkumise ja tema pakkumine tunnistati parimaks. Vastavalt TMS § 98 lg-le 1 on OÜ Infestus Tehnovõrkude Ehituse OÜ 200 000 kroonise nimiväärtusega osa omanik. Kohtuotsus on täidetud. Kaebus on põhjendamatu, kuna kohtuotsuse täitmine on toimunud vastavalt seadusele, kohtuotsusele ja selles määratud täitmise korrale. Täitemenetluse seadustiku alusel täidetavaks kohtuotsuseks on ka kohtuotsus, millega avaldajad osaühingust välja arvati. Seadus otsuse täitmise puhuks erisusi ei sätesta, osa alla hindamise võimalus peab olema tagatud. ÄS § 167 lg 3 ei nõua kohtult osaniku väljaarvamise üle otsustamisel kohtuotsuses osa alghinna määramist. Kuigi kohus pidas vajalikuks kohtuotsuses määrata täiendavalt ka osa alghind enampakkumisel, ei välista see kohtutäituri õigust rakendada seadust (TMS § 100 lg 5). Tõele ei vasta avaldajate väide, nagu oleks kohtuotsuse täitmise korrana määratud osa alghind kokku lepitud tsiviilasjas nr 2-11-25495. Nimetatud asjas toimunud kohtuistungil arutasid pooled kompromissi väljavaateid kokkuleppeni jõudmata. Osa alghinna enampakkumisel määras kohus. Avaldajate ebaõiged eeldused selles osas, millise hinnaga osa õnnestub enampakkumisel müüa, ei saa olla kaebuse rahuldamise aluseks. OÜ Infestus on Tehnovõrkude Ehituse OÜ üheks osanikuks. Kõigi kolme enampakkumise teated on avalikult teatavaks tehtud, kuid avaldajatele kuulunud osale ei olnud ühtegi huvilist. Enampakkumise nurjumine väljendab enampakkumise alghinna mittevastavust osa väärtusele. Sissenõudjal ei olnud mingisugust erihuvi osa alla hindamise suhtes. Osa alla hindamine ei tekita alust täitemenetluse lõpetamiseks. Esimese astme kohtu määrus Maakohus jättis 19.04.2013 määrusega kaebuse rahuldamata ning menetluskulud avaldajate kanda. Vastavalt TMS § 125 lg 2 müüb kohtutäitur osaühingu osa vallasasjadele sissenõude pööramise sätete kohaselt. TMS § 99 lg 1 kohaselt kuulutab kohtutäitur enampakkumise nurjunuks, kui enampakkumisele ei ilmu ühtegi osavõtjat või ei esitata ühtegi kirjalikku ega elektroonilist pakkumist, ei tehta pakkumist vähemalt alghinna ulatuses, parim pakkuja ei tasu ostuhinda või üht kümnendikku sellest ettenähtud ajaks või kõik pakkumised lükatakse tagasi. TMS § 100 lg 5 järgi toimub kordusenampakkumine esimese enampakkumise jaoks ettenähtud korras. Kohtutäitur võib asjad alla hinnata, kuid mitte rohkem kui 25% eelmise enampakkumise alghinnaga võrreldes,
3(6)
küsides allahindamise kohta eelnevalt võlgniku ja sissenõudja seisukohta. Asju ei või alla hinnata rohkem kui 70% esimese enampakkumise alghinnast. 30.11.2013 vara enampakkumise aktist (tlk 15) nähtuvalt kuulutas kohtutäitur vaidlusaluses täitemenetluses esimese enampakkumise nurjunuks, kuna osale alghinnaga 63 911,65 eurot ei tehtud pakkumist. 03.12.2012 edastas kohtutäitur võlgnikele teate (tlk 18), milles teatas sissenõudja soovi vara alla hindamiseks 25% võrra. 10.12.2013 vara ümberhindamise aktiga (tlk 19) hindas kohtutäitur vara alla ja vara hind pärast ümberhindamist oli 47 933,74 eurot. 28.12.2012 toimus kordusenampakkumine (tlk 22), kus osales OÜ Infestus. Aktist nähtuvalt (tlk 24) väitis V. B kordusenampakkumisel, et seoses 27.12.2012 esitatud kaebusega ei ole enampakkumine seaduspärane. Kohtutäitur koostas 28.12.2012 enampakkumise nurjunuks kuulutamise akti (tlk 26), kus märkis, et ei tehtud pakkumist vähemalt alghinna ulatuses. Seega on avaldaja V. B ise pärssinud potentsiaalse ostja OÜ Infestus huvi osa ostu vastu. 04.01.2013 vara ümberhindamise aktiga (tlk 31) hinnati vaidlusalane vara 35 950,31 eurole. 05.02.2013 müüdi Tehnovõrkude Ehituse OÜ osa 35 950,31 euroga OÜ-le Infestus. Kohtutäitur ei ole rikkunud enampakkumise korda. Enampakkumise nurjumise korral vara allahindamist ei saa pidada kohtuotsuse omavoliliseks muutmiseks. ÄS § 167 lg 3 ei nõua kohtult osaniku väljaarvamise üle otsustamisel kohtuotsuses osa alghinna määramist. Alghinna, s.t hinna, millega esimene enampakkumine peab toimuma, määramine ei tähenda, et kohtutäituril ei oleks võimalik enampakkumise nurjumisel osa alla hinnata. Kui lähtuda avaldajate seisukohast, s.t et kui täitemenetluses osa võõrandamine enampakkumisel kohtu poolt otsuses määratud hinnaga ei õnnestu, siis tuleks täitemenetlus lõpetada, siis oleks kohus märkinud otsuse täitmise korrana lihtsalt hinna, mitte alghinna. Sellise otsuse täitmine oleks aga võinud osutuda võimatuks. Kohus on märkinud tsiviilasjas nr 2-11-25495 täitmise korrana õigesti alghinna, et alghinnaga ostjate puudumisel oleks osa võimalik müüa, arvestades TMS § 100 lg 5 sätestatut, madalama hinnaga ning täita kohtuotsust, s.t arvata avaldajad osaühingu osanike hulgast välja. Avaldajad ei ole tõendanud, et kohtutäitur oleks täitemenetluse korda rikkudes tekitanud olukorra, kus OÜ-l Infestus oli võimalik tulenevalt nurjunud enampakkumistest omandada avaldajatele kuuluv osa madalama hinnaga, kui märgitud tsiviilasjas nr 2-11-25495 tehtud otsuses. Määruskaebus 22.07.2013 esitatud määruskaebuses palub avaldaja maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega kaebus rahuldada ja täiteasjad nr 027/2012/2569 ja 027/2012/2570 lõpetada, menetluskulud jätta puudutatud isikute kanda. Maakohus on täitemenetluse seadustikku valesti tõlgendatud. Kohtutäitur viib täitemenetluse läbi täitemenetluse seadustiku kohaselt. Täitemenetluse seadustik annab kohtutäiturile õiguse teha kahesuguseid ametitoiminguid: täita sissenõudja rahalisi nõudeid võlgniku vastu (TMS 2. osa) või viia läbi teatavaid võlgnikku kohustavaid toiminguid (TMS 3. osa). Rahaliste nõuete osas on täituril muu hulgas õigus vara arestida ja müüa. Kohtutäitur võib seda teha vaid rahalise sissenõude pööramisel varale sissenõudja nõude rahuldamiseks vara müügist saadud raha arvel (TMS § 52 lg 1). Kuna antud juhul ei ole sissenõudjal rahalist nõuet, ei saa kohtutäitur läbi viia täitemenetlust rahalise nõude katteks. Formaliseerituse põhimõttest lähtuvalt ei ole kohtutäituril õigust kohtuotsust tõlgendada ja täitemenetlust läbi viia analoogselt täitemenetlusega rahaliste nõuete puhul. Täitedokumenti ei ole kohtutäituril võimalik tõlgendada kohtu korraldusena viia enampakkumine läbi ametliku enampakkumisena. Täitedokumendist peab näha olema, millise soorituse võlgnik
4(6)
võlgneb (TsMS § 442 lg 5). Kohustus viia toiming läbi väljaspool täitemenetlust välistab täitemenetluse seadustiku vara müügi sätete kohaldamise ning seega ka omandi tekkimise enampakkumise akti alusel TMS § 98 lg 1 järgi. Viiteta enampakkumise läbiviimise täitekorraldusele on täitedokumendis sätestatud alghinda võimalik käsitleda imperatiivse korraldusena. Kohtuotsuses peaks olema kirjas, millises korras tuleb osaühingu osa müüa ning kas kohtutäituril on õigus vara ümber hinnata, kui enampakkumine nurjub. Kuna kohtuotsuses ei ole märgitud, kuidas peaks käituma juhul, kui täitemenetluse raames ei õnnestu osasid müüa alghinnaga, ületas puudutatud isik I oma õigusi, kohaldades alghinda alandades valesti täitemenetluse seadustiku norme. Täitemenetluse seadustik ei reguleeri täitetoimingut, mille alusel oleks võimalik täita osaühingu osa enampakkumisel võõrandamise nõuet. ÄS § 167 lg 3 sätestab, et osaniku väljaarvamisel müüakse osaniku osa avalikul enampakkumisel või kohtu määratud muul viisil. Sellega annab seadus kohtule osaühingu osa müümise korra sätestamisel laiad volitused. Kohus pidi otsuses kindlaks määrama, kuidas peavad osad olema müüdud. Kuna kohus seda teinud pole, siis kaebajatel oli ootus, et otsus täidetakse nii, nagu oli kirjas. Juhul, kui kohus oma otsuses oleks märkinud, et alghinnaga müügi nurjumisel saab alghinda alandada, oleksid kaebajad esitanud apellatsioonkaebuse kohtuotsusele. Maakohus ei ole oma määruses põhjendanud, miks kohtu arvates ei ole kohtutäitur oma volitusi ületanud. Kohus ei ole motiveerinud, miks kohtu arvates alghinna määramine tähendab, et kohtutäituril on õigus seda ühepoolselt muuta ja kuidas saab kohtutäitur muuta kohtuotsust, kus on kindlaks määratud, et kohus ei jaga arvamust, et alghinnaga ei saa osasid müüa. Seega kohtutäiturile ei ole antud volitust osade hinda alandada, kuna kohtu arvamusel oli võimalik osad müüa vähemalt alghinnaga. Puudutatud isik I seisukoht Kohtutäitur määruskaebuse osas seisukohta ei esitanud. Puudutatud isik II seisukoht Puudutatud isik II vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Menetluse edasine käik Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks või muutmiseks alust ei ole ja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Tulenevalt TsMS §-dest 659 ja 654 lg-st 6 ei pea ringkonnakohus vajalikuks korrata maakohtu määruse põhjendusi, nõustudes nendega. Kaebuse esitajad on määruskaebuses esitanud samad väited, mis on esitatud maakohtule ja maakohus on neile piisava põhjalikkusega vastanud. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Harju Maakohus on 13.11.2012 määrusega tsiviilasjas nr 2-12-16157 lahendanud Tehnovõrkude Ehituse OÜ kaebuse kohtutäituri otsuse peale täiteasjades nr 031/2012/573 ja 031/2012/574. Nimetatud täiteasjades oli täitedokumendiks Harju Maakohtu 03.11.2010 otsus tsiviilasjas nr 2-11-25495, seega sama täitedokument, mille üle on vaidlus käesolevas menetluses, ning kohtuvaidluse põhjuseks kohtutäituri poolt täitemenetluste lõpetamine TMS § 48 lg 1 p 7 alusel. Kohtuvaidluses leidis kohtutäitur, et täitedokument on ebaselge, mistõttu tuleks sissenõudjal või võlgnikul esitada kohtusse tuvastushagi
5(6)
täitedokumendi selgitamiseks. Muu hulgas märkis kohtutäitur, et täitedokumendist jääb ebaselgeks ka see asjaolu, kas kohtutäituril oleks õigus määrata enampakkumisel kohtuotsuses määratust väiksem alghind, kui kohtu poolt määratud alghinnaga enampakkumine nurjub. 13.11.2012 määrusega maakohus rahuldas Tehnovõrkude Ehituse OÜ kaebuse ja tühistas kohtutäituri 12.04.2012 otsuse, millega kohtutäitur oli jätnud rahuldamata sissenõudja kaebuse täitemenetluste lõpetamise peale. Kohtumääruse põhjendustes leidis kohus, et kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-11-25495 on täitedokumendina selge ja üheselt mõistetav ning sundtäidetav täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Seega on kohus küsimuse käesolevas menetluses vaidlusaluseks täitedokumendiks oleva kohtuotsuse täidetavuse ja osaühingu osa müügi korra osas juba lahendanud ja lahend on jõustunud. Tulenevalt eeltoodust on määruskaebuse väite, mille kohaselt kuna täidetavas kohtuotsuses ei ole märgitud, kuidas peaks käituma juhul, kui täitemenetluse raames ei õnnestu osasid müüa alghinnaga, siis ületas kohtutäitur oma volitusi, kohaldades alghinda alandades täitemenetluse seadustiku norme, osas on kohus 13.11.2012 määruses juba hinnangu andnud. Kolleegiumi arvates ei anna kaebuse väited alust, et teha teistsugust järeldust. Määruskaebuse väide, et kohtutäituri poolt oli ebaõige kohaldada osaühingu osa müügile täitemenetluse seadustiku vara müügi sätteid, ei ole samuti põhjendatud. Õige on küll määruskaebuses märgitu, et täitemenetluse seadustik ei reguleeri täitetoimingut, mille alusel oleks võimalik täita osaühingu osa enampakkumisel võõrandamise nõuet, kuid Harju Maakohus on 13.11.2012 määruses käsitlenud ka nimetatud küsimust ning leidnud, et kohtutäituril tuleb käesoleva täitedokumendi täitmisel lähtuda TMS § 125 regulatsioonist. Seega on kohtutäituri tegevus avaldajatele kuuluva osaühingu osa vallasasjadele sissenõude pööramise sätete kohaselt müümisel kooskõlas jõustunud kohtulahendi seisukohtadega. Kolleegiumi arvates ei ole alust käesolevas asjas teha teistsugust järeldust, kui on teinud maakohus. Maakohus on tsiviilasjas nr 2-11-25495 tehtud otsuses määranud, et kaebuse esitajate osa tuleb müüa enampakkumisel alghinnaga 63 911,65 eurot. Kolleegium nõustub maakohtuga, et osa müümisel kohtutäituri poolt tuleb kohaldada analoogia korras TMS § 125 sätteid. Ringkonnakohus leiab, et ka määruskaebuse ülejäänud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks või muutmiseks. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, tuleb kooskõlas TsMS § 172 lõigetega 1 ja 10 jätta menetlusosaliste poolt määruskaebuse menetluses kantud kulud määruskaebuse esitajate kanda.
Margo Klaar
Ande Tänav
Iko Nõmm
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.