Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Hannes Olev
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-12-44267
Tsiviilasi
XXXhagi XXXKÜ vastu kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); kostja XXXKÜ (registrikood XXX, asukoht XXX); kostja seaduslik esindaja, juhatuse esimees XXX; kostja lepinguline esindaja Irina Reva (Eesti Korteriühistute Liit, Sakal 23a, 10141 Tallinn)
Menetluse liik
Istungimenetlus
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul peale kohtuotsuse kättesaamist otse Tallinna Ringkonnakohtule.
2-12-36733 TsMS § 444 lg 1 alusel võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. Tuginedes TsMS § 444 lõikele 1, ei pea kohus vajalikuks antud otsuses ära tuua asja kohta esitatud väiteid, vastuväiteid ja esitatud tõendeid ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
Hageja palub kostjalt välja mõista 1 445.68 eurot seoses sellega, et temale kuuluv korter on kahjustatud kostja süül ning nimetatud summa moodustub kuludest korteri taastusremondi eest.
Kostja ei tunnista hagis esitatud nõuet ning vaidleb selle vastu. Kostja hinnangul pole hageja poolt esitatud nõue põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele.
Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohus on tuvastanud ja käesolevas tsiviilasjas ei ole vaidlust järgnevate asjaolude üle: − Harju Maakohtu menetluses oli tsiviilasi nr 2-11-56728 XXXhagi XXX ja XXXvastu ostuhinna vähendamise nõudes. − Eelnimetatud tsiviilasja esemeks oli sama korteri, mis on käesoleva tsiviilasja esemeks, olemasolevate puuduste tõttu ostuhinna vähendamise nõue korteri hagejale müünud isikute vastu. − Eelviidatud tsiviilasjas hageja poolt esitatud ostuhinna vähendamise nõue tulenes korteris olevatest niiskuskahjustustest. − Tsiviilasi nr 2-11-56728 lõppes kompromissiga, milles kostjad (hagejale korteri müünud isikud) kohustusid solidaarselt tasuma hagejale kokku summa 2 100 eurot.
Seega on kohtu hinnangul tuvastatud, et hageja on korteris esinevate niiskuskahjustuste poolt tekitatud kahju eest saanud tsiviilasjas nr 2-11-56728 kokku summa 2 100 eurot. Samas on hageja esitanud käesolevas tsiviilasjas nõude kostja vastu samadest korteris esinevatest niiskuskahjustustest tekitatud kahju hüvitamiseks. Seega on hageja kohtu hinnangul juba sama kahju eest hüvitist saanud ja rikastuks antud nõude rahuldamisel alusetult kostja arvelt. Kostja ja kohus on hageja tähelepanu ka vastavale asjaolule juhtinud 10.12.2013 kohtuistungil. Kostja märkis, et tsiviilasjas nr 2-11-56728 nõudis hageja eelmiselt omanikult
2-12-36733 hinnaalandust nende samade kahjustuste osas. Hageja vastuväiteks oli, et see on teine asi, seal oli lepingus kirjas, et omanik müüb hagejale korteri ilma kahjustusteta, hiljem aga ilmnes, et korter on puudustega. Kohus küsis hagejalt, kas puudused olid need samad, mis on aluseks käesolevale hagile ja hageja vastas, et olid. Kohus võttis tsiviilasja nr 2-11-56728 hagiavalduse ja lahendi antud asja juurde. Hageja vastuväiteks jäi 30.01.2014 toimunud kohtuistungil, et eelmise vaidluse nõudeks (s.t tsiviilasi nr 2-11-56728) oli korteri ostuhinna alandamine, mitte kahju hüvitamine. Kohus hageja vastuväitega ei nõustu, kuivõrd vaatamata sellele, et hageja esitas tsiviilasjas nr 2-11-56728 ostuhinna vähendamise nõude ja antud asjas kahju hüvitamise nõude, on hageja mõlema nõude aluseks oleva sama kahju eest saanud hüvitist tsiviilasjas nr 2-11-56728. Kohus märgib, et kuigi tsiviilasja nr 2-11-56728 nõudeks oli ostuhinna vähendamine, seisnes hagi tulem hageja jaoks selles, et eelviidatud tsiviilasjas kostjateks olevad isikud kohustusid tasuma hagejale 2 100 eurot tulenevalt korteris olevatest niiskuskahjustustest. Sisuliselt ostis hageja korteri, milles ilmnesid niiskuskahjustused ja mida sai käsitleda hageja kahjuna. Eeltoodust tulenevalt hüvitasid hagejale korteri müünud isikud selle kahju läbi ostuhinna alandamise (mis reaalselt seisnes selles, et hagejale korteri müünud isikud maksid hagejale kahjust tulenevalt 2 100 eurot). Hageja aktsepteeris eelviidatud menetluses kahju kompensatsioonina summat 2 100 eurot ja asjaolu, et haginõudeks oli ostuhinna alandamine, ei muuda asja sisu. Hageja ei ole muuhulgas kordagi väitnud, et ta eelnimetatud summat saanud ei oleks. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-57-13 leidnud, et raha nõudmiseks peab poolte vahel olema mingi võlasuhe VÕS § 2 lg 1 mõttes. Võlasuhe võib VÕS § 3 järgi tekkida lepingust, kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest, käsundita asjaajamisest, tasu avalikust lubamisest, muust seadusest tulenevast alusest. Antud asjas on hageja esitanud nõude kahju õigusvastase tekitamise alusel. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kohus leiab, et antud juhul jääb võimalikuks kahju hüvitamiseks puudu üks kahju hüvitamise eeldustest. Nimelt kahju ise, kuivõrd kui kahju on juba hagejale hüvitatud, ei saa hageja nõuda hüvitatud kahju hüvitamist. Kohus leiab, et kui kahju on hüvitatud, siis ei saa kahju enam
2-12-36733 seaduse mõttes eksisteerida (kuigi reaalsuses ei pruugi kahju sõltuvalt asjaoludest olla veel kõrvaldatud) s.t hüvitatud kahju eest ei saa kahju hüvitamist nõuda. Kohtu hinnangul kaotaks igasugune kahju hüvitamine oma mõtte, kui peale kahju hüvitamist säiliks võimalus sama hüvitatud kahju uuesti nõuda. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuivõrd hagejale on korteri niiskuskahjustustest tulenev kahju juba hüvitatud kolmandate isikute poolt tsiviilasjas nr 2-11-56728, ei ole hagejal õigusliku alust nõuda kostjalt sama kahju hüvitamist. Juhul kui hageja saaks sama kahju eest hüvitist mitu korda, rikastuks hageja alusetult. Seetõttu ei ole hagi põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamata jätmisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
/Digitaalselt allkirjastatud/ Hannes Olev Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.