Tsiviilasi nr 2-13-6264
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag
Määruse tegemise aeg ja koht
10.märts. 2014.a., Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-13-6264
Tsiviilasi
Korteriühistu Jõgeva Kivi 3 hagi Ixxx Nxxx vastu kommunaal-, hooldus- ja remondikulude võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetlustoiming
Hageja: Korteriühistu Jõgeva Kivi 3 (registrikood 80313581; asukoht Kivi 3 Jõgeva 48304, e-post [email protected] ), juhatuse liige Axxx Rxxx (isikukood xxxxxxxxxxx,); Kostja: Ixxx Nxxx (isikukoodxxxxxxxxxxxxx elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, e-postxxxxxxxx Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine
Kohtuistungi aeg
25.02.2014.a.
Saata määrus täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele riigilõivu tagastamise osas. Edasikaebamise kord: TsMS § 661 lg.4 alusel õigusest.
on pooled loobunud määruse peale
määruskaebuse esitamise
Korteriühistu Jõgeva Kivi 3 esitas 08.02.2013.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1700,49 euro saamiseks ja menetluskulu hüvitamiseks. 22.02.2013 tegi kohus võlgnikule makseettepaneku, mis on talle kätte toimetatud 27.02.2013. Makseettepanekule vastuväidet ei esitatud ega kohtule võla tasumisest teatatud. 20.03.2013.a tegi Pärnu Maakohus maksekäsu, millega kohustati võlgnikku avaldajale nõuded hüvitama, samuti riigilõiv ja menetluskulu. Maksekäsk kuulus viivitamata täitmisele sõltumata selle kättetoimetamisest võlgnikule. 23.04.2013.a esitas Ixxx Nxxx Pärnu Maakohtu maksekäsule määruskaebuse, kuna makseettepanekut ei ole talle isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud.
Kohus leiab, et käesolevalt on võimalik kinnitada poolte vahel sõlmitud kompromiss ning ühtlasi lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi
tingimused. Lg 2 kohaselt esitavad pooled kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Pooled on sõlminud 25.02.2014.a toimunud kohtuistungil kompromissi ning avaldanud selle kohtuistungil. See ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Poolte vahel on võlaõiguslik suhe, s.t. võlasuhe, mida nii hagejal kui ka kostjal on õigus käsutada - sõlmida selle raames kokkuleppeid, kasutada õigusi ja võtta kohustusi. Kohtuistungil 25.vebruaril pooled avaldasid oma seisukohti, toimus arutelu ja väidete esitamine. Toimunud arutelu ja sisuliste väidete alusel saab kohus teha järelduse, et poolte tegelik tahe ja arusaamine nendevahelisest võlasuhtest vastab kompromissis väljendatule. Seega on kohtule ette kantud kompromiss poolte tahte väljendus. Pooled on saavutanud ühise arusaamise ka selles, kuidas toimub edasine teabe vahetus. Praegusel juhul on pooled võlasuhte lahendamiseks sõlminud kompromissi. Kohus kinnitab kompromissi ja TsMS § 430 lg 1 alusel lõpetab asja menetluse. TsMS § 432 näeb ette, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja ja kostja on avaldanud kohtuistungil, et loobuvad edasikaebevõimalusest. TsMS § 661 lg 4 sätestab: Poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohus leiab, et käesolevalt on võimalik välistada määruskaebuse esitamise õigus, kuna pooled on avaldanud tahet loobuda määruskaebuse esitamise õigusest. Menetluskulude jaotus TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et kostja hüvitab hagejale poole riigilõivust. Muude menetluskulude osas pooled kokku ei ole leppinud. Hageja taotles menetluses tasutud poole riigilõivu tagastamist. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 08.02.2013.a summas 51,01 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011, viitenumber 2900072369 (tl. 5) ja hagiavalduse esitamisel täiendavalt 25.09.2013.a summas 148,99 eurot samale arvele ja viitenumbriga (tl. 73). Täiendavalt nõudelt tasutud riigilõivu 25 eurot 13.01.2014 veelkord samale arvele ja viitenumbriga (tl.96). Kokku tasutud riigilõivu seega 225 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tuleb hagejale pool riigilõivust tagastada, hageja on sellekohase taotluse esitanud suuliselt kohtuistungil. Tasutud riigilõivu kogusumma vastab Riigilõivuseadusega määratud riigilõivu täismäärale. Kohus määrab, et poolte muud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.