OÜ AT Rent hagi Valeri Kääpa vastu 5 000 euro nõudes
Tsiviilasja hind
5 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ AT Rent, registrikood 10147075; asukoht E.Vilde tee 150 Tallinn 12618 Hageja esindaja Eino Tamm, aadress *, telf * , epost: * Kostja: Valeri Kääpa, isikukood *; elukoht *, e-post: *
Kohtuistungi aeg
27. veebruar 2014
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt Valeri Kääpalt (isikukood *) hageja OÜ AT Rent (registrikood 10147075) kasuks 5 000 (viis tuhat) eurot.
3.Kohtuotsuse ärakiri saata hagejale ja kostjale. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu
möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Menetluse käik
1.10.09.2013. a esitas OÜ AT Rent kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Valeri Kääpa vastu maksekäsu kiirmenetluses 5 000 euro saamiseks. Kohus tegi makseettepaneku, millele võlgnik esitas 14.10.2013. a vastuväite. 12.11.2013. a määrusega lõpetas kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 15.11.2013. a määrusega jättis kohus avalduse käiguta, kohustades hagejat esitama nõuetekohase hagiavalduse, sh põhjendama, miks asi allub Harju Maakohtule. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse vastuväites on kostja märkinud oma elukoha aadressiks *. 26.11.2013. a esitas hageja nõuetekohase hagiavalduse. 27.11.2013. a määrusega keeldus Harju Maakohus hagi menetlusse võtmisest ja saadeti OÜ AT Rent hagi Valeri Kääpa vastu 5 000 euro väljamõistmise nõudes kohtualluvusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja. 19.12.2013 saabus tsiviilasi Haapsalu kohtumajja. 31.12.2013 kohtumäärusega võttis Pärnu Maakohus hagi menetlusse. 30.01.2014 ja 27.02.2014 toimusid kohtuistungid. Hageja nõue, selle aluseks olevad asjaolud, hageja poolt esitatud tõendid ja hageja seisukoht kohtus
2.OÜ AT Rent ja kostja sõlmisid 16.09.2010 sõiduki üürilepingu, millega kostja sai sõiduki Volvo S80, registreerimismärgiga * * oma valdusesse ja kasutusse kuni 20.09.2010 kell 13.00-ni. Lepingu kohaselt oli üürnikul õigus sõidukit kasutada Eestis. Määratud ajal kostja sõidukit ei tagastanud. Kostja poeg * * müüs sõiduki maha Kaunase autoturul. Leedu Vabariik käsitles auto ostjat heauskse omanikuna, mistõttu hageja autot tagasi ei saanud. Kostja rikkus mitmeid lepingu tingimusi, mis lõi eeldused kostja poja poolt kuriteo toimepanemiseks. Ta andis sõiduki valduse pojale üle, sõitis koos pojaga Leedu Vabariiki ning võimaldas seal üürilepingu esemeks oleva auto võõrandada. 28.12.2012 loovutas M. K. hagejale kõik omanikule kuuluvad nõuded ja nõudeõigused, mis tulenevad või võivad tuleneda loovutajale kuulunud sõiduauto Volvo S80, * * üürile andmisest Valeri Kääpale. 3.Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist 5000 euro ulatuses. Üürnik vastutab sõiduki varguse või kolmandate isikute poolt tekitatud kahju eest täies ulatuses. Sõiduki turuhind oli septembris 2010 viis tuhat eurot. Kostja on süüdi kahju tekkimises. Esineb põhjuslik seos kostja süü ja tekkinud kahju vahel. Sõiduki soetamishind M. K. poolt oli 5 304,67 eurot. Hagejal puudus kindlustushüvitise saamise võimalus, kuna kaskokindlustuse lepingu alusel ei kuulunud hüvitamisele auto kadumine või kahjustamine omastamise, kelmuse, väljapressimise vms tagajärjel. Kohtuistungil jäi hageja esitatud nõude juurde ning selgitas, et kahju hüvitamises võttes aluseks sõiduki soetamismaksumuse võisid pooled kokku leppida tulenevalt nende vahel sõlmitud lepingu dispositiivsetest sätetest.
4.Hageja esitas tõendina sõiduki üürilepingu /tl 21/, sõiduki üürilepingu tingimused /tl 2224/, vara tasuta kasutamise lepingu /tl 28-29/, sõiduki tehnilise passi /tl 30/, nõude loovutamise lepingu /tl 31/, kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määruse /tl 36-44/, päringud sõiduki turuhindadele /tl 45-46/, võlanõude /tl 47/, müügilepingu /tl 88/, sõiduki müüki suunamise akti /tl 90/, hinnapakkumise /tl 91/, ostu-müügilepingu /tl 92/, kindlustuspoliisi /tl 93-95/, sõidukikindlustuse tingimused /tl 96-104/. Kostja kirjalikud vastuväited, kostja poolt esitatud tõendid ja kostja seisukoht kohtus
5.Kostja Valeri Kääpa ei tunnista tema vastu esitatud hagiavaldust. Kohtuistungitel 31.01.2014 ja 27.02.2014 tugines kostja asjaolule, et tema suhtes lõpetati kriminaalmenetlus, mistõttu ta ei vastuta tekitatud kahju eest. Poeg * * on kriminaalmenetluses tunnistanud oma süüd, seega vastutab * * tekitatud kahju eest. Kostja oli seisukohal, et auto turuhind võis 2010 aastal olla 2500 eurot. Tahtlikult ei ole V. Kääpa autot ära andnud. Auto ärandati kostja tahte vastaselt ja müüdi ära. Selle kohta, et auto tema tahte vastaselt ärandati kostja politseile avaldust ei teinud. Arvas, et piisab kui ta võtab hagejaga ühendust. Tahtlikult kostja lepingut rikkunud ei ole. Kirjalikke tõendeid kostja ei esitanud. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära hageja ja kostja, leiab, et esitatud hagiavaldus tuleb rahuldada.
6.Pooled ei vaidle alljärgnevate asjaolude üle: - Poolte vahel sõlmiti 16.09.2010 sõiduauto Volvo S 80, registreerimismärgiga * * üürileping sõiduki tagastamistähtajaga 20.09.2010 kell 13.00; - Kostja sai sõiduki oma valdusesse 16.09.2010; - Kostja hagejale sõidukit ei tagastanud; - Kostja andis sõiduki juhtimise üle teisele isikule, keda ei olnud üürilepingus märgitud teise juhina.
7.01.08.2010 sõlmisid M. K. ja OÜ AT Rent vara tasuta kasutamise lepingu, millega anti OÜ-le AT Rent tasuta kasutada sõiduauto Volvo S 80, registreerimismärgiga * *. 28.12.2012 loovutas M. K. OÜ-le AT Rent kõik omanikule kuuluvad nõuded ja nõudeõigused, mis tulenevad loovutajale kuulunud sõiduki üürileandmisest Valeri Kääpale /tl 31/. Sõiduki turuväärtuseks vara tasuta kasutamise lepingu p 1 oli 80 000 krooni. Lepingu p
3.1.kohaselt oli OÜ-l AT Rent õigus sõidukit kasutada oma äritegevuses /tl 28/. 16.09.2010 sõlmitud üürilepingu p 9 kohaselt kinnitas üürnik, et ta on tutvunud lepingu tüüptingimustega. OÜ AT Rent sõiduki üürilepingu tüüptingimuste /tl 22-24/ p 18 järgi ei võinud üürnik sõiduki juhtimist üle anda kolmandale isikule, va lepingus märgitud teisele juhile ja tingimusel, et üürnik on ise kaasas. Üürilepingu punktis 3 ei ole teist juhti nimetatud. Tüüptingimuste p 20 kohaselt pidi liiklusõnnetuse, varguse, vandalismi jms juhtumi korral üürnik viivitamatult teavitama üürileandjat ning seadusest tuleneval juhul teavitama juhtunust politseid. Kostja kinnitas kohtuistungil, et teavitas Eestisse jõudes üürileandjat, kuid politseid
ei teavitanud /tl 106-107/. Tüüptingimuste p 22 järgi vastutab üürnik sõiduki varguse ning sõidukile üürniku või kolmandate isikute poolt põhjustatud kahju eest täies ulatuses. Sõiduki hülgamisel kohustub üürnik vastavalt tüüptingimuste p 24 hüvitama sõiduki soetusmaksumuse.
8.VÕS § 127 lg 1, 3 ja 4 järgi kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
9.Põhja ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrusega /tl 36-44/ on tõendatud, et 16.09.2010 sõitsid kostja, T. K. ja R. K. renditud sõidukiga välja Eesti Vabariigist, ehkki üürilepingu p 6 kohaselt tohtis üüritud sõidukit kasutada vaid Eesti Vabariigis. Valeri Kääpa andis sõiduki juhtimise üle T. K.le. Autoga sõideti Leedu Vabariiki. Leedus müüs T. K. sõiduki maha. Kohtuistungil V. Kääpa ei eitanud, et andis sõiduki juhtimise üle T. K.le. 30.01.2014 istungil oli V. Kääpa seisukohal, et ta ei olnud süüdi auto ärandamises /tl 78/. 27.02.2014 kohtuistungil kinnitas V. Kääpa, et auto ärandati tema tahte vastaselt, kuid avaldust selle kohta ta politseisse ei esitanud /tl 106-107/. Kohus on seisukohal, et kriminaalmenetluse lõpetamise määruse ning kostja kohtuistungil omaks võetud asjaoludega, et ta andis sõiduki juhtimise üle teisele isikule ning sõiduki ärandamisest ei teatanud politseile, on tõendatud, et kostja rikkus tahtlikult poolte vahel sõlmitud sõiduki üürilepingu p 3 ja 6. Sõiduki juhtimist ei tohtinud üle anda teistele isikutele ning sõidukiga ei tohtinud lahkuda Eesti Vabariigist. Samuti on tõendatud, et kostja rikkus tahtlikult tüüptingimuste p 16, 18, 20, 21 ja 23. Kostja, andes sõiduki juhtimise üle T. K.le ning mitte takistades teda sõiduki võõrandamisel tegi otseselt võimalikuks olukorra, mille tagajärjel hagejale tekkis kahju. Kostja käitumine on otseses põhjuslikus seoses hagejal kahju tekkimisega. Mitteteatamisega politseile, et sõiduk on kostja valdusest välja läinud, tegi kostja oma käitumisega otseselt võimalikuks, et T. K. sai sõiduki vabalt võõrandada kolmandale isikule, keda käsitleti heauskse ostjana. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendit selle kohta, et ta on hagejale esitanud seletuse sõiduki kadumisel 24 tunni jooksul vastavalt tüüptingimuste punktile 21. Tüüptingimuste p 23 kohaselt vastutab kostja täielikult tekitatud kahju eest, kui ta annab juhtimise üle kolmandatele isikutele. Kostja käitumine tõendab, et ta tegi tahtlikult võimalikuks hagejale kahju tekkimise ning seetõttu on kostja vastatav VÕS § 127 lg 3 ja 4 järgi. Kostja väited, et kahju peab hüvitama isik, kes mõistetakse süüdi kriminaalmenetluses, ei ole asjakohased. Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud võlaõiguslik leping ning kostja vastutab vastavalt lepingule. Kostja on õigus esitada regressi korras nõue isiku vastu, keda ta peab vastutavaks. Kostja väited, et ta ei ole üürilepingut ega tüüptingimusi läbi lugenud, ei anna samuti alust vastutusest vabanemiseks. Pigem kinnitavad need väited, et kostja, sõlmides lepingut, ei kavatsenudki täita endale lepinguga võetud kohustusi.
10.Kohus nõustub hagejaga, et tal puudus kindlustushüvitise saamise võimalus. Sõidukile oli kindlustusleping sõlmitud perioodiks 22.07.2010-21.07.2011 /tl 93-95/. Sõidukikindlustuse tingimuste p 4.5.8. järgi ei kuulunud hüvitamisele kindlustatud eseme kadumine või kahjustumine omastamise, kelmuse, väljapressimise vms tagajärjel.
11.Hageja on esitanud kahjunõude summas 5000 eurot. Hageja viitab hagiavalduse p 3.2.2., et sõiduauto Volvo S80 1999.a. mudeli keskmine turuhind oli 2010 aasta septembris 5 000 eurot. Hagi esitamise ajal oli sarnase sõiduki hind 2 800 eurot. Hageja esitas sõiduki turuväärtuse tõendamiseks hagi esitamise aja seisuga (november 2013) sõidukite turuväärtuse võrdluse /tl 45/. Hageja väidetel ei ole 2010 aasta müügikuulutused enam aktiivsed, mistõttu tuleb arvestada, et sõidukid, mis 2013 maksid ca 2 800-3000 eurot, maksid 2010, kui hagejale kahju tekitati ca 5 000 eurot. Hageja on esitanud OÜ Teritaja ja M. K. vahel sõlmitud üürilepingu 03. augustist 2008, mille järgi sõiduki maksumus oli 83 000 krooni ehk 5 304,66 eurot. Tüüptingimuste p 24 kohaselt sõiduki hülgamisel tasub üürnik üürileandjale sõiduki soetamismaksumuse. Hageja on tõendanud sõiduki soetamismaksumuse 5 304,66 eurot. Kohus nõustub hagejaga, et VÕS § 127 sätted on dispositiivsed ning pooled võisid üürilepingu sõlmimisel kokku leppida soetusmaksumuse hüvitamises. Hageja nõuab kostjalt kahjuna 5 000 eurot. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud ka sõiduki turuväärtuse 2010 septembris. Vara tasuta kasutamise lepingu p 1.1. järgi oli 01.08.2010 sõiduki turuväärtus 80 000 krooni ehk 5 112,93 eurot. Seega on tõenäoline, et septembris 2010 oli sõiduki turuväärtus 5 000 eurot. Hageja poolt nõutav kahju on kooskõlas VÕS § 127 sätetega. TsMS § 5 lg 2 ja 230 lg 1 põhimõtete järgi peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja on tõendanud nii sõiduki turuväärtuse 2010 septembris kui sõiduki soetamismaksumuse. Kostja väidetel võis auto turuhind 2010 septembris olla 2 000-2 5000 eurot /tl 79/. Kostja väited on paljasõnalised ning tõendamata. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi täies ulatuses ning määrab kindlaks menetluskulud. Menetluskulud
12.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1, 2 ja 4 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1-3 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Poole seadusliku esindaja menetluskulud hüvitatakse samas korras kui poole menetluskulud. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, siis menetluskulud jäävad kostja kanda. Vastavalt TsMS §-le 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel
30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.