Avalikult teatavakstegemine Tsiviilasi (number ja nimetus) Hagi ese
Hagi hind Menetlusstaadium Kohtukoosseis Hageja Hageja esindaja Kostja
Viljandi kohtumaja 10. märts 2014 nr 2-13-10871 Krediidikaitse Grupp OÜ hagi Andrei Orava vastu 17.10.2012 sõlmitud laenulepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks 1735,88 € hagi lahendamine lihtmenetlus kohtunik Toomas Lillsaar Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood 11693223; aadress Ahtri 6, Tallinn) Valdis Kald (e-post: [email protected]) Andrei Orav (isikukood xxxxxxxx; aadress xxxxxx x-xx, xxxxx xxxx, e-post: )
RESOLUTSIOON
Aluseks võtnud kohtus tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 434, tegi kohus otsustused. Otsustused hagis
1.Rahuldada Krediidikaitse Grupp OÜ hagi Andrei Orav vastu osaliselt: 1.1 välja mõista Andrei Oravalt Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks põhivõlgnevus summas 665 (kuussada kuuskümmend viis) eurot ja 56 senti, intressivõlgnevus 170 (ükssada seitsekümmend) eurot ja lepingu sõlmimise tasu 26 (kakskümmend kuus) eurot ja 84 senti; 1.2 välja mõista Andrei Oravalt Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks viivis põhivõlgnevuselt võlaõigusseaduse § 113 lg-1 sätestatud määras, sh alates 11. november 2012 kuni 10. märts 2014 sissenõutavaks muutununa summas 73 (seitsekümmend kolm) eurot ja 64 senti; 1.3 määrata sissenõutavaks muutumata viivise arvestus ja sissenõutavus lõpetatuks, kui see koos sissenõutavaks muutunud viivisega summaarselt võrdsustub väljamõistetud põhinõudega, s.o 665,56 euroga; 1.4 jätta Krediidikaitse Grupp OÜ hagi Andrei Orav vastu põhinõuet ületava viivise nõudes ning sissenõudmiskulude hüvitamise nõudes summas 40 (nelikümmend) eurot rahuldamata. Muud otsustused 2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need 12 (kaheteist) % ulatuses hageja ning 88 (kaheksakümne kaheksa) % ulatuses kostja kanda;
2.2 välja mõista Andrei Oravalt Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks hageja kantud menetluskulud 154 (ükssada viiskümmend neli) eurot; 2.3 välja mõista Andrei Oravlt Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks tasumata ja väljamõistetud menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras; 2.4 määrata tasumata menetluskuludelt viivisearvestus lõpetatuks ja sissenõutavus lubamatuks, kui see võrdsustub väljamõistetud ja tasumata menetluskuludega 154 euroga; 2.5 tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks; 2.6 toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele, sh kostjale kohtuotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Selgitused otsusele 3.1 arvestades hagihinda, mis ei ületa põhinõudelt 2000 € ning koos kõrvalnõuetega 4000 €, on kohus asja lahendanud TsMS § 405 (Lihtmenetlus) lg 1 kohaselt õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kaldudes kõrvale üldistest menetlusreeglitest, s. o ilma kohtuistungi pidamiseta ning menetlusosaliste ärakuulamisega; menetlusosalistele on teatatud õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud; 3.2 menetluskulude otsustuses on arvestatud maksekäsumenetluse riigilõivu summas 50,13 eurot ning hagimenetluse riigilõivu summas 124,87 eurot; 3.3 TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda; 3.4 TsMS § 444 lg 1 ning 2 kohaselt võib kohus lihtmenetluse otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. Samuti võib kohus lihtmenetluse korral kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega; 3.6 Riigikohtu praktika (sh RKTKo 08.12.2008 nr 3-2-1-125-08, p 14; RKTKo 15.01.2014 nr 3-2-1-156-13, p 10) kohaselt on kohtul kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud; 3.7 VÕS § 415 lg 1 lause 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist; 3.8 VÕS § 113 lg 6 kohaselt ei ole viivist lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine; 3.9 VÕS § 1131 lg 4 kohaselt ei kohaldata VÕS § 1131 sätestatut tarbijast võlgnikule; 3.10 Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab 10 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kui menetlusosaline ei ole kohtule sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 448 lg 42); 3.11 TsMS § 448 (Täiendav otsus) lg 41 kohaselt ei pea apellatsioonkaebuse esitamise soovi põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus võib kohtuotsuse tervikuna koostada ka TsMS § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. Kohtuotsuse peale on siis õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult
teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 3.12 TsMS § 637 (Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alused) lg 21 kohaselt lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit; 3.13 TsMS § 187 (Menetlusabi taotluse lahendamine) lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
(TsMS § 444 lg 1 ning lg 2 alusel)
1.Hageja nõue (hagi ese) Hageja on esitanud kostja vastu nõude tulenevalt poolte vahel 17.10.2012 sõlmitud võla tasumise kokkuleppest MG-34566, mille alusel kostja tunnistas väidetavalt oma võlgnevust hageja ees summas 862,40 eurot, millest intress moodustas 170 eurot, graafiku sõlmimise tasu 26,84 eurot. Kokkuleppe kohaselt kohustus kostja alates 10.11.2012 tasuma seitsmeteistkümne kuu jooksul iga kuu kümnendaks kuupäevaks 50 eurot kuus ning viimase osamakse 10.03.2014 summas 35,56 eurot. Kostja on rikkunud eelnimetatud kokkulepet, jättes seitse esimest osamakset täies ulatuses tasumata. Kokkuleppe kohaselt oli hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 1% kogu võlgnevuse summalt 862,40 eurolt päevas. Hagiavalduse esitamise päevaks on viivised ületanud põhinõude, seetõttu on hageja vähendanud viivisenõuet 835,56 euroni. Muuhulgas nõuab hageja kostjalt VÕS § 1131 lg 1 alusel võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Lisaks nõuab hageja alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni kostjalt viivist 0,18 senti päevas. Hagi õigusliku alusena viitab hageja VÕS § 2 lg-le 1, VÕS § 30 lg-le 1, VÕS § 8 lg-le 2, VÕS § 76 lg-tele 1 ja 3, VÕS § 82 lg-le 2, VÕS §-le 100, VÕS § 101 lg 1 p-dele 1 ja 6, VÕS § 108 lg-le 1, VÕS § 113 lg-le 1, VÕS § 1131 lg-le 1. Menetluskuluna on hageja välja toonud riigilõivu summas 175 eurot.
2.Kostja vastuväited Kostja on hagiavalduse 20.02.2014 kätte saanud (tl 44), kuid ei ole hagiavaldusele vastanud.
3.Kohtu põhjendused
3.1.Kohus märgib, et TsMS § 407 lg-st 1 tulenevalt on kostjapoolse hagile vastamata jätmise puhul tagaseljaotsuse tegemine kohtu õigus, mitte kohustus. Kohus leiab, et tagaseljaotsuse eesmärk pole teha lahend hageja kasuks vaid põhjusel, et kostja ei vasta hagile. Seetõttu on kohus pidanud vajalikuks lahendada käesolev tsiviilasi, mille hagihind jääb alla 2000 euro TsMS § 405 lg-st 1 tulenevalt oma õiglase äranägemise kohaselt lihtmenetlusotsusega.
3.2.TsMS § 444 lg 2 alusel piirdub kohus põhjendavas osas üksnes õiguslike põhjenduste ning tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
3.3.Kohtu hinnangul on hageja nõue põhjendatud põhivõlgnevuse 665,56 euro, intressivõlgnevuse 170 euro ja lepingu sõlmimise tasu 26,84 euro osas, kogusummas 862,40 eurot. Kohtu hinnangul tulenevad eelnimetatud nõuded poolte vahel 17.10.2012 sõlmitud võlatunnistusest (tl 21-22) ja selle kostjapoolsest mittevabandatavast rikkumisest ning kuuluvad rahuldamisele VÕS § 30, VÕS § 100, § 101 lg 1 p-i 1, VÕS § 108 lg 1 ja VÕS § 103 järgi.
3.4.Puutuvalt hageja viivisenõudesse 1% 862,40 eurolt päevas, leiab kohus, et see tuleb jätta hageja poolt nõutud määras rahuldamata. Kõigepealt märgib kohus, et tulenevalt VÕS § 113 lg-st 6 ei tohi viivist nõuda intressiga viivitamise korral. Seega ei ole õiguspärane nõuda viivist võlatunnistuses märgitud intressilt. Ka lepingu sõlmimise tasu tuleb kohtu hinnangul käsitleda intressina nimetatud sätte mõttes. Viivist saab nõuda üksnes põhivõlgnevuse summalt, mis on 665,56 eurot.
3.5.Kui hageja tugineb nõude alusena tüüptingimusi sisaldavale lepingule, siis peab kohus tüüptingimuse rakendamiseks esmalt otsustama tüüptingimuse kehtivuse küsimuse. Sellele osundab ka asjakohane Riigikohtu praktika (sh RKTKo 08.12.2008 nr 3-2-1-12508, p 14; RKTKo 15.01.2014 nr 3-2-1-156-13, p 10), mille kohaselt on kohtul kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on kohtu kohustus, sest see on õiguse kohaldamine TsMS § 438 lg 1 järgi (RKTK 30. oktoober 2013 lahend nr 3-2-1-106-13). Kohtu hinnangul võlatunnistuses sisalduva viivisekokkulepe puhul tegemist tüüptingimusega VÕS § 35 mõttes – see on hageja poolt eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutatav tingimus, mille sisu ei saanud kostja lepingut sõlmides mõjutada. Sellele osundab ka asjaolu, et leping on võlatunnistus on saadetud kostjale postiga ning kostja on selle siis allkirjastatult hagejale tagasi saatnud. Seega puudus hagejal võimalus selle tingimuse sisu mõjutada.
3.6.VÕS §-s 42 lg 1 on sätestatud, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Kostja oli lepingut sõlmides tarbija VÕS § 34 mõttes ning kohus leiab, et pooltevahelises lepingus sisalduv viivis määraga 1% põhivõlalt päevas on ebamõistlikult kõrge ning kostjat kahjustav, mistõttu tuleb lepingutingimust viivise kohta pidada tühiseks.
3.7.Kohtu hinnangul on hagejal õigus nõuda kostjalt põhinõudelt 665,56 eurolt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras, sh alates 11. november 2012 kuni 10. märts 2014 sissenõutavaks muutununa summas 73 (seitsekümmend kolm) eurot ja 64 senti. Kooskõlas väljakujunenud kohtupraktikaga tuleb määrata sissenõutavaks muutumata viivise arvestus ja sissenõutavus lõpetatuks, kui see koos sissenõutavaks muutunud viivisega summaarselt võrdsustub väljamõistetud põhinõudega, s.o 665,56 euroga.
3.8.Hagiavalduses on hageja nõudnud ka põhinõuet ületava viivise väljamõistmist summas 0,18 eurot päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kohtu hinnangul ei ole selline nõue kooskõlas väljakujunenud kohtupraktikaga, mille kohaselt ei tohi viivisenõue ületada põhinõuet ning tuleb seetõttu jätta rahuldamata.
3.9.Samuti nõuab hageja VÕS § 1131 lg 1 alusel kostjalt sissenõudmiskulusid summas 40 eurot. Kohus selgitab, et VÕS § 1131 lg 4 kohaselt ei kohaldata VÕS § 1131 sätestatut tarbijast võlgnikule, mistõttu jätab kohus selle nõude rahuldamata.
3.10.TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohtu hinnangul tuleb menetluskulud rahuldada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 alusel riigilõiv summas 175 eurot. Kuna hagi täieliku rahuldamise korral oleks hageja soovinud oma nõuete rahuldamist vähemalt hagihinna 1735,88 euro ulatuses, kuid kohus rahuldas hagi osaliselt 1527,96 euro ulatuses, tuleb jätta kostja kanda 88% menetluskuludest (1527,96 : 1735,88 x 100) ning hageja kanda vastavalt 12% menetluskuludest. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 154 eurot (88 x 175 : 100).
(allkirjastatud digitaalselt)
Toomas Lillsaar kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.