Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

olnud paigaldatud mitte ühtegi hoiatavat märki. Hageja tagurdas kivide pealt ära, hindas olukorda ning kutsus kohale politsei. Politsei selgitas välja, et kivid olid pandud kaevuluugi peale haigla töötaja poolt, kindlustamaks ebakindlat kaevuluuki. Mitte ühtegi hoiatavat silti või muud ohule viitavat märki väljas ei olnud. Hageja leiab, et õnnetuse kohas ei olnud piisavalt ruumi selleks, et mööduda kaevuluugist. Õnnetuse hetkel oli sõiduk möödumas inimesest ning ruumi kahest takistusest möödumiseks ei olnud. Hageja leiab, et ta käitus sõiduauto ja pealtnägijate suhtes igati hoolikalt. Pärast õnnetust sõideti autoga hageja kodugaraaži. Õnnetusele järgneval hommikul oli auto all õlileke. Hageja sai BMW ametlikult esindajalt XXXAS-i hinnapakkumise, kuid XXXpidi auto ka kohe töösse võtma, sest autol lekkis käigukasti õli. Hageja on seisukohal, et märgates sellist olukorda, kus autost tilgub õli välja, tuleb auto viivitamatult toimetada remondi vältimiseks parandusse, vastasel juhul võib sõidukile tekkida kahju märkimisväärselt suuremas ulatuses. XXXAS-i seletuse kohaselt “Käigukasti õlileke ei pruukinud kohe märgatav olla, sest algul tilkus õli käigukasti all oleval plastikkattele.“ Hageja leiab, et talle on tekkinud kahju seoses 05.06.2013 toimunud õnnetusega 831,86 eurot. Hageja leiab, et XXXAS selgitas välja õnnetuse tagajärjel autole tekkinud kahju ning teostas vastavalt remondi. Hoolduses tehti autole ka muud hooldused, mis ei olnud otseselt seotud antud avariiga ning mille kohta kootsati eraldi arve. Seetõttu on hageja seisukohal, et esitatud arvel nr 120019845 tehtud tööd on ainult õnnetuse tagajärjel tekkinud vigastuste remondiks. Arve tasus hageja isaga seotus firma XXX OÜ, mis tuleb hagejal XXX OÜ-le tagastada, seega hageja leiab, et kahju on siiski tekkinud temale. Auto oli registreeritud 23.12.2008 ning läbisõit esinduses käies oli 44 345 km. Auto on käinud ka regulaarselt XXXAS-i esinduses ülevaatlustel. Hageja leiab, et sellest võib selgelt järeldada, et auto tehniline seisukord oli enne õnnetust hea. Hageja on seisukohal, et kostja ei tegutsenud hädaseisundis jättes kivide hunniku märgistamata, kuna puudus otsene hädaoht, mida tõrjuda. Hageja leiab, et hädaohu kõrvaldamine ei olnud kaevuluugi peale kivide asetamisega ka ajutine meede, mida kasutati hädaseisund korral, kuna politsei saabus rohkem kui 10 minuti pärast. Politsei ootamise hetkel saabus õnnetuspaika hagejale tundamatu kostja esindaja, kes otsis väidetavalt kive liigutanud kostja töötaja üles ning käskis alles seejärel tuua torbik. Hageja on seisukohal, et kostja töötaja ei olnud teadlik ei märkide ega torbikute olemasolust. Hageja palub kostjalt välja mõista 831,86 eurot ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja on seisukohal, et hageja nõue tuleb jätta rahuldamata. Hageja on esitanud kahju tekkimise tõendina XXXAS arve nr 120019845, mille kohaselt on sõiduauto remondiks kulunud 831,86 eurot. Arve on väljastatud XXX OÜ-le, arve tasumise kohta puudub teave. Kostja juhib tähelepanu sellele, et hagi on esitatud XXX, kui füüsilise isiku poolt. Kostjale jääb arusaamatuks, millisel alusel nõuab hageja XXX OÜ-le tekitatud kahju hüvitamist endale. Kostja leiab, et hageja väited selle kohta, et käesolevas asjas tuleb XXX OÜ poolt tasutud summasid lugeda hageja kahjuks, on paljasõnalised ja tõendamata. Juhul, kui tegemist oleks hageja kahjuga ja selle kandmisega XXX OÜ poolt, siis oleks pidanud olema arve nr 120019845 väljastatud hagejale, mitte XXX OÜ-le. Kostja on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole tõendatud väidetava hageja kahju ja XXX OÜ-le väljastatud arve vaheline seos. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse

aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kuna kahjustatud isikuks käesoleva asja materjalide põhjal saab olla XXX OÜ, siis ei ole hagejal õigust nõuda kahju hüvitamist endale, kuna hageja ei ole kahju saanud. Hageja ei ole tõendanud ka, et just temal on õigus nõuda kahju hüvitamist, tõendamata on fakt, et hageja oli sõiduki omanik või omaniku laadses seisundis. Kostja on seisukohal, et kahju hüvitamist saab eelkõige nõuda sõiduauto omanik või muu omaniku laadses seisundis olev isik. Käesolevas asjas on tõendamata, kas hageja oli sõiduauto omanik või selle valdaja. Ilma nimetatud fakti tõendamata ei ole tõendatud hageja õigus nõuda kahju hüvitamist just temale. Seega tuleb hageja nõue jätta rahuldamata. Kostja leiab alternatiivselt, et hageja ei ole tõendanud, et hageja on saanud kahju 05.06.2013 õnnetuse tagajärjel. Autoga on teostatud kohustuslikud hooldused viimati poolteist aastat tagasi. See asjaolu viitab selgelt, et sõiduauto hooldust ei olnud tehtud 2012-2013 talve jooksul. Kostja leiab, et teadaolev fakt on see, et 2012-2013 talvel ja 2013 kevadel olid Tallinna teed väga halvas seisukorras. See võis põhjustada sõidukitele märkimisväärseid tehnilisi probleeme. Ei ole mõistlik eeldada, et sõiduauto, millega hageja sõitis, ei sattunud sellistesse kohtadesse, kus see võis kahjustada saada. Isegi olukorras, kus teed ja tänavad oleks väga heas seisukorras, toimuks sõiduki tehnilises seisukorras 1,5 aasta jooksul olulisi muutuseid. Seega ei tõenda väide, et sõiduautole tehti tehniline hooldus viimati poolteist aastat tagasi seda, et see 05.06.2013 õnnetuse ajal oleks heas seisukorras olnud. Pigem annab see põhjuse eeldada, et sõiduauto tehniline olukord oli juba kasvõi normaalse kulumise tulemusena halvenenud. Kuna kostjale ei ole teada, milline oli sõiduauto seisukord enne 05.06.2013 õnnetust, siis ei saa ka hinnata seda, milline oli hageja tegelik kahju. Käesolevas asjas on ainus sõiduauto 05.06.2013 õnnetuse eelse tehnilise seisukorra hindamise alus hageja paljasõnaline väide, mille kohaselt hageja väidab, et auto seisukord enne õnnetust oli väga hea. Kostja leiab, et hageja kahju osana ei saa käsitleda ka nõuet õlilekke parandamiseks. 05.06.2013 õnnetuse toimumise järgselt ei olnud õnnetuse toimumise kohalt mingeid jälgi õli lekkest. Nimetatud asja kohta on andnud kirjaliku selgituse kostja majandusosakonna juht Viljo Roos, kes oli vahetult 05.06.2013 õnnetuse toimumise järgselt selle asjaolusid välja selgitamas. Seega on kostja seisukohal, et vähemalt väidetav õlileke ja selle tagajärgede likvideerimine ei olnud 05.06.2013 õnnetuse tagajärg. Kostja lisab, et deliktilise vastutuse kohaldamise eelduseks on kahju tekitamise õigusvastasus. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb lähtuda eelkõige VÕS § 1045 lg 1 ja § 1046-1049 sätestatust. Hageja ei ole kostjale ette heitnud ühegi nimetatud sätte rikkumist, samuti ei ole ta ette heitnud ka mõnest muust õigusaktist tuleneva rikkumise toimepanemist. Hageja ei ole viidanud mitte ühelegi õigusaktile, ega normile, mille rikkumist ta kostjale süüks paneb. Seega ei ole hageja poolt täidetud deliktilise vastutuse kohaldamise teine oluline eeldus, milleks on kostja käitumise õigusvastasuse tõendamine. Kostja on seisukohal, et võlaõiguse üldpõhimõtete kohaselt on tõendamiskoormus deliktilise vastutuse puhul jagatud selliselt, et hageja peab tõendama õigusvastasuse ja objektiivse teokoosseisu (kahju tekkimise). Käesoleval juhul ei ole hageja kumbagi asjaolu tõendanud. Seega kostja leiab, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele. Kostja leiab, et juhul, kui asjas leiab tõendamist hageja õigus nõuda kahju hüvitamist, ei kuulu hagi rahuldamisele ka selle tõttu, et kostja tegutses VÕS § 1045 lg 2 p 3 alusel hädaseisundis. Hagiavalduse kohaselt olid kivid pandud kaevuluugi peale haigla töötaja poolt, kindlustamaks ebakindlat kaevuluuki. Kostja on sellega nõus. Kostja töötaja, kes kaevuluugi selliselt kividega kindlustas, oli defektse kaevuluugi just avastanud ja kivide asetamise lõpetanud ning läks tooma kaevuluugi märgistamiseks vajalikku märki (torbik). Ajaline vahe kostja töötaja poolse kivide asetamisest kuni kostja töötaja tagasijõudmiseni õnnetuse juhtumise paika ei ülatanud 10 minutit. Kostja juhib tähelepanu ka sellele, et ala, kus 05.06.2013 õnnetus aset leidis, oli hästi nähtavas kohas. Nähtavus õnnetuse toimumise ajal oli hea. Õnnetuse toimumise kohas oli piisavalt ruumi selleks, et mööduda ajutiste vahenditega (kividega) märgistatud kohast mõlemalt poolt. Kostja

leiab, et hageja ise oli hooletu, kui ei märganud ajutisi vahendeid ebakindla kaevuluugi peal. Kostja leiab, et isegi juhul, kui kohus mõistab välja kostjalt kahjuhüvitise hageja kasuks ei saa see summa olla suurem, kui 100 eurot, kuna hagejal oli mõistlik võimalus kahju ärahoidmiseks. Kostja leiab, et kui hageja üldse on kahju saanud, siis oleks hageja saanud kahju vähendada, kui ta oleks võtnud erinevad hinnapakkumised erinevatelt autoremondi töökodadelt sõiduauto parandamiseks. Kostja on seisukohal, et üldlevinud praktika kohaselt oleks hageja pidanud võtma erinevatest remonditöökodadest võrreldavad hinnapakkumised ning seejärel otsustama, millise remonditöökoja pakkumine on talle sobivaim. Juhul, kui tegemist ei oleks olnud kõige odavama pakkumisega, oleks hageja saanud muudele objektiivsetele asjaoludele tuginedes selgitada, mille alusel valik tehti. Praeguses asjas on hageja esitanud vaid ühe pakkumise, kuid selle alusel ei ole võimalik asuda seisukohale, kas tegemist on parima võimaliku pakkumisega või mitte. Kostja leiab, et kuivõrd hageja on asendanud juba amortiseerunud auto osad täiesti uutega, siis tuleb võimaliku kahju suuruse määramisel võtta arvesse ka kulumist. Vastavalt VÕS-ile on kahju hüvitamise eesmärgiks kahju kannataja panemine sellisesse olukorda, mis oleks siis kui ta kahju ei oleks saanud. Seega tähendab see praeguses asjas, et hüvitamisele kulub amortiseerunud varuosade maksumus, mitte uute maksumus. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse, poolte poolt menetluse käigus esitatud seisukohtadega ja tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus peab esmalt vajalikuks märkida järgmist seoses asjaoluga, et hageja ei ole oma nõuet kvalifitseerinud. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-106-13 p-s 18 öelnud, et hageja nõude kvalifitseerimine ja õige seaduse kohaldamine on kohtu ülesanne. Nimelt ei ole kohus tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg-st 7 seotud hageja poolt õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles enne tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud (Riigikohtu otsused nr 3-2-1-69-12 p 13, 3-2-1-62-09 p 13, nr 3-2-1-147-08 p 11, nr 3-2-1-57-13 p 10). Kooskõlas Riigikohtu praktikaga leiab kohus, et olukorras, kus hageja ei ole oma nõuet kvalifitseerinud, ei ole tegemist hagi rahuldamata jätmise alusega. Antud juhul on hageja esitanud asjaolud, mille pinnalt on kohtul võimalik tuvastada, et hageja nõue on kvalifitseeritav kahju hüvitamise nõudena võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 alusel. Hageja on seisukohal, et kostja ei märgistanud kostjale kuuluvas parklas kaevluugi peale asetatud kividega ala ja põhjustas oma käitumisega 05.06.2013 õnnetuse, mille tagajärjel tekkis hagejale kahju. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu ning on seisukohal, et hagejale ei ole kahju tekkinud, kuna hageja ei ole sõiduauto omanik ning autoremondi eest on tasunud kolmas isik. Kohus märgib, et VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-80-13 p-s 15 märkinud, et VÕS § 1043 alusel nõude rahuldamise üldise eeldusena peab hageja tõendama esmalt kostja käitumise õigusvastasuse, endal kahju tekkimise ning põhjusliku seose teo ja tagajärje vahel. Nende eelduste tõendamisel vabaneb kostja VÕS § 1050 lg 1 järgi vastutusest, kui ta tõendab, et ei esine ühtegi seaduses sätestatud (eelkõige VÕS § 1045 lg 2 p-des 1–4) õigusvastasust välistavat asjaolu või et nad ei ole kahju tekitamises süüdi.

Esmalt analüüsib kohus küsimust, kas hageja on tõendanud, et kostja käitumine oli 05.06.3013 õnnetuse tekkimisel õigusvastane. Kostja käitumise õigusvastasus võib käesoleval juhul olla kvalifitseeritav VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel, mille kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui kahju tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 kohaselt omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Hageja ei ole kohtule tõendanud, et sõiduauto, millele seoses 05.06.2014 õnnetusega kahju tekkis, kuulub hagejale. Hageja on selle kohta esitanud üksnes paljasõnalise kinnituse. Riigikohus on lahendi nr 3-1-1-117-12 p-s 11.2 märkinud, et valduse rikkumise korral on kaitstud ka asja omanikuks mitteoleva valdaja huvi saada hüvitatud tema valduse ja sellega kaasneva kasutamise ja tarbimise võimalus (s.o kasutuseelis), millest ta õigusvastase teo tõttu ilma jääb või mida kitsendatakse. Riigikohus on seega asunud seisukohale, et valdajal on õigus nõuda üksnes kaotatud kasutuseelise hüvitamist. Käesoleval juhul hageja kohtule vastavasisulist nõuet esitanud ei ole. Tulenevalt TsMS §-st 439 on kohus hagi lahendamisel seotud hagi piiridega. Kohus ei või otsuse tegemisel ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. VÕS § 132 lg 3 kohaselt, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kohus leiab, et VÕS § 132 lg 3 ei anna valdajale õigust nõuda asja taastamiseks või uue samaväärse asja soetamiseks vajalike kulutuste hüvitamist, selline nõue kuulub üldreeglina üksnes asja omanikule. Seega asub kohus seisukohale, et kuna hageja ei ole tõendanud, et ta on sõiduauto omanik, ei ole hageja tõendanud ka kostja poolt hageja suhtes õigusvastast tegutsemist VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes. Kohus märgib, et TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti, kuid hageja antud nõuet käesoleval juhul täitnud ei ole. Hageja on kahju tekkimise tõendamiseks esitanud XXXAS-i arve nr 120019845 (lk 18). Arvest nähtuvalt on see esitatud kolmandale isikule, XXX OÜ-le. Samuti on hageja kohtule tõendanud, et arve on tasutud XXX OÜ poolt (lk 61). Hageja ei ole kohtule tõendanud, et hageja ja XXX OÜ vahel on kokkulepe, mille alusel hageja peaks XXX OÜ-le XXXAS-i poolt väljastatud arve tasuma. Seega on hageja jätnud tõendamata ka endal kahju tekkimise. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud VÕS § 1043 kohaldamise eelduseks olevaid asjaolusid, s.o kostja poolt kahju tekitamise õigusvastasust ning endale kahju tekkimist. Kohus on hagejale 20.01.2014 e-kirjas selgitanud, et just vastavate asjaolude tõendamine on hageja kohustus, kuid hageja ei ole asjakohaseid tõendeid esitanud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja nõue 831,86 eurot ulatuses tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja ei ole tõendanud kostja käitumises kahju hüvitamise eelduste esinemist. Tulenevalt TsMS § 124 lg-st 1, § 133 lg-test 1, 2 on hagi hind 831,86 eurot.

Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes arvesse, et kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb tsiviilasja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta hageja kanda.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Kristi Rickberg /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.