Kohus Pärnu Maakohus Tsiviilasja number 2-13-53290 Määruse tegemise aeg ja koht 10.03.2014, Rapla Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Meeli Riismaa Tsiviilasi Rapla Scrap OÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks Kohtuistungi toimumise aeg 22.01.2014 Menetlusosalised ja nende esindajad võlgnik Rapla Scrap OÜ, reg nr 12203731, Kehtna vald, Keava, Paemurru 2, võlgniku esindaja Arvi Reitalu, ajutine haldur Maie Klemmer Resolutsioon Kuulutada välja Rapla Scrap OÜ pankrot 10.03.2014 kell 13.20. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 02.04.2014 kell 15.15 Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajas, Rapla, Sauna 5. Nimetada pankrotihalduriks Maie Klemmer (isikukood xxxxxxxxxxx, OÜ Gaius Arendus, Rapla, Tallinna mnt 12). Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Võlgniku nõue Võlgniku esindaja A.Reitalu palub välja kuulutada võlgniku pankroti. Kohtumääruse põhjendus Kohus leiab, et võlgniku pankrot kuulub väljakuulutamisele. Ajutise pankrotihalduri Maie Klemmeri aruandest nähtub, et Rapla Scrap OÜ tegevus algas novembris 2012.a., kui võeti üle Arcespri OÜ-lt (sama omaniku ainuosalusega äriühing) majandustegevuse jäätmekäitluse osa, samuti töötajad. Eraldumise
peamiseks eesmärgiks oli osaühingu Rapla Scrap osaluse võõrandamine töötajale P R, kes ettevõtte tööd samuti korraldas. Kuna kõik eelkokkulepped tehti suulises vormis, ei saavutatud konkreetse võõrandamise tehingu sõlmimiseks kindlat kokkulepet, tekkisid erimeelsused ja tehingut ei sõlmitud. Rapla Scrap OÜ töötas rendipinnal – rendileping AS-ga Tihuruum, ja rendiseadmetega – jäätmepress renditud MTÜ-lt Eesti Pakendiringlus. Rapla Scrap OÜ majandustegevus hõlmas suurt arvu kliente (pankrotiavalduse esitamisel võlausaldajate arv üle 100). Rapla Scrap OÜ-s töötas töölepingu alusel 4 töötajat, lisaks juhatuse liige ja suulise töölepinguga P R, kelle töölepingu lõpetamise ja saamatajäänud töötasu osas on kohtuvaidlus Rapla Maakohtus pooleli. Ajutise pankrotihalduri poole pöördusid 4 töötajat, kelle sõnul ei antud enam tööd alates 30 oktoobrist 2013.a., misjärel, pärast ajutise halduri pöördumist juhatuse liikme poole, töölepingud lõpetati. Töötajatel on töötasu saamata osaliselt septembrikuu ja oktoobrikuu eest kuni töölepingute lõpetamiseni. Majandustegevuse analüüs. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on ettevõte raamatupidamine puudulik. 2012.majandusaasta aruanne Äriregistrile esitamata. Ajutisele pankrotihalduri nõudel esitati 2012.majandusaasta aruanne ja bilanss pankrotimenetluse algatamise seisuga, kuid arvestuse näitajad ei ole korrektselt kirjendatud. Ajutise pankrotihalduri täiendaval nõudel esitati kasumiaruanne perioodi 01.01.2013.a.-12.11.2013.a.kohta, millest nähtub: Müügikäive 185 274,48 eurot. Tegevuskulud ja palgakulu kokku 149 998,74 eurot Kaubad, toore 76 466,08 eurot, lisaks muud äritulud JÄRELDUS: märkimisväärsete tegevuskulude tõttu oli ettevõtte majandustegevus oli ebarentaabel ja tootis kahjumit. 2012.majandusaasta aruanne ei võimalda välja lugeda ettevõtte tegelikku finantsseisu majandustegevuse ajal. Bilanss seisuga 12.11.2013.a. näitab kohustusi kokku summas 37 986, 12 eurot, s.h. laen omanikult 1124,89 eurot; tarnijatele tasumata arved 17 226,22 eurot maksuvõlad 13 733,78 eurot võlad töövõtjatele 5 860,35 eurot Omakapital negatiivne: -35 843 eurot. Ärikahjum: - 39 423 eurot JÄRELDUS: ajutisele haldurile esitatud ettevõte finantsseisu bilansinäitajate järgi on ettevõtte omakapital negatiivne ja juhatuse liikmel kohustus võtta tarvitusele meetmed või esitada pankrotiavaldus. Võlgniku varaline seisund.
Raha: 1) Swedbank a/a nr. 221053999918, saldo seisuga 03.12.2013.a.:
Bilansis varadena kajastatud 12.11.2013.a.:
Käibevarana käibemaksu summas 143,08 eurot, samas näidatud käibemaksu võlgnevus summas 4 693,82 eurot. Järeldus: bilansinäitajad puudulikud. Juhatuse liikme seletusel pankrotiavalduse esitamise ajal vara puudub, jäätmetegevuse allesjäänud laojäägil puudub turuväärtus, majandustegevus on toimunud renditud äripinnal ja renditud seadmetega. Avalikesse registritesse kantav vara (kinnistud, hooned, sõidukid, laevad) ettevõttel puudub. Nõuded ostjate vastu puuduvad.
Ettevõte on varatu.
Rapla Scrap OÜ on maksevõimetu ja maksejõuetus on püsiv.
Maksejõuetuse tekkimise põhjused. Arvamus kuriteo või raske juhtimisvea kohta. ÄS § 176 sätestab osanike kohustuse, juhul kui osaühingul on netovara vähem kui poolt osakapitalist, võtma tarvitusele abinõud netovara suurendamiseks või pankrotiavalduse esitamise. ÄS § 180 lg 5` sätestab juhatuse liikmele kohustuse viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest esitama kohtule pankotiavalduse, kui osaühing on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juhatuse liikme selgitusel on Rapla Scrap OÜ maksejõuetuse põhjuseks tööks hädavajaliku seadme – press Packer 35 seeria nr.1 - ootamatu kasutamise lõpetamine MTÜ Pakendiringlus poolt. 2013.a. juuli lõpul ilmus seadme omanik lattu ja soovis pressi välja vedada, misjärel juhatuse liige palus pikendada seadme üleandmise tähtaega kuni teise pressisaamiseni. Pärast seda asuti otsima asenduspressi, mis leiti septembri alguses. Seadme käivitamisel selgus, et asendatud press ei töötanud vajaliku kiirusega, samuti ei sobinud võimsus, mistõttu oli töö häiritud. Vajaliku seadme puudumisel tekkis väljapääsmatu olukord ja töö jätkamine osutus võimatuks. Juhatuse liige andis arvamuse, et pressi väljaviimise MTÜ Pakendiringlus poolt korraldas endine töötaja P R, kellega oli pooleli kohtuvaidlus. Ajutise pankrotihalduri hinnangul oli maksejõuetuse peamiseks põhjuseks oskamatu juhtimistegevus, puudulik majandusarvestus ja ebapiisava käibe tõttu ebarentaabli majandustegevuse läbiviimine. Ajutine pankrotihaldur leiab, et ei ole välistatud juhatuse liikme juhtimisvea olemasolu, kuna puudus äriplaan ja majandusarvestus. Majandustegevuse läbiviimine eeldab konkreetseid eelarveid, kulude planeerimist ja rahavoogude prognoosimist, mida ei tehtud. Majandustegevuseks hädavajaliku seadme - jäätmepressi kasutamiseks puudus kirjalik leping. Samuti puudus kirjalik rendileping majandustegevuseks ruumide kasutamiseks. Juhatus ei osanud ajutisele pankrotihaldurile öelda, kas rendileping on lõpetatud või jätkub. Suuremad kulutused, nagu ruumide rent, transporditeenused, töövahendite-seadmete rent on tehtud arvete alusel ja tasaarveldatud suuliste kokkulepetega. Ajutine pankrotihaldur annab arvamuse, et osa tasaarvelduse kokkuleppeid on tehtud pankrotiavalduse esitamise eelselt ja arveldades põhjendamatult teatud võlausaldajatega, millega kahjustati teisi võlausaldajaid. Juhatusel pidi olema teada, et suulistele kokkulepetele rajatud majandustegevus on riskantne ja vaadeldav juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumisena.
Rapla Scrap OÜ on maksejõuetu ja maksejõuetus on püsiv. Äriühing on oma tegevuse lõpetanud, ettevõtte juhatuse liige ei näe makseraskustest väljapääsu. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluse väljatoomiseks oleks vajalik läbi viia üksikasjalik täiendav analüüs ja raamatupidamise dokumentatsiooni, tehingute alusdokumentide kontrollimine.
Pankrotiseaduse § 29 lg 1 ja lg 3 alusel, arvestades olukorda, et võlgnikul puuduvad
rahalised vahendid: Lõpetada Rapla Scrap OÜ, reg.kood 12203731, asuk. Paemurru 2, Keava, Kehtna vald, Raplamaa, pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik ei maksa kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks kohtu poolt määratud summat. Ettepanek määrata summa suurus 2 000 eurot. Ajutine haldur M.Klemmer täiendas oma arvamust 25.02.2014. Ajutise pankrotihalduri hinnangul oli maksejõuetuse peamiseks põhjuseks oskamatu juhtimistegevus, puudulik majandusarvestus ja ebapiisava käibe tõttu ebarentaabli majandustegevuse läbiviimine. Ajutine pankrotihaldur leidis, et ei ole välistatud juhatuse liikme juhtimisvea olemasolu, kuna puudus äriplaan ja majandusarvestus. Majandustegevuse läbiviimine eeldab konkreetseid eelarveid, kulude planeerimist ja rahavoogude prognoosimist, mida ei tehtud. Majandustegevuseks hädavajaliku seadme - jäätmepressi kasutamiseks puudus kirjalik leping. Samuti puudus kirjalik rendileping majandustegevuseks ruumide kasutamiseks. Juhatus ei osanud ajutisele pankrotihaldurile öelda, kas rendileping on lõpetatud või jätkub. Suuremad kulutused, nagu ruumide rent, transporditeenused, töövahendite-seadmete rent on tehtud arvete alusel ja tasaarveldatud suuliste kokkulepetega. Ajutine pankrotihaldur annab arvamuse, et osa tasaarvelduse kokkuleppeid on tehtud pankrotiavalduse esitamise eelselt ja arveldades põhjendamatult teatud võlausaldajatega, millega kahjustati teisi võlausaldajaid. Juhatusel pidi olema teada, et suulistele kokkulepetele rajatud majandustegevus on riskantne ja vaadeldav juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumisena. Vastuseks võlgniku esindaja seisukohale selgitan, et ajutine pankrotihaldur on täitnud Pankrotiseaduses § 22 lg 2 ja 5 ettenähtud toimingud, halduri kohustus on anda hinnang võlgniku maksejõulisuse ja arvamus maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Ajutise halduri aruandes väljatoodud arvamuse aluseks oli võlgniku esindaja poolt esitatud dokumentatsioon, millele nõutud selgitustele võlgniku esindaja ammendavalt vastata ei osanud. Ajutine pankrotihaldur on andnud JÄRELDUSE: Rapla Scrap OÜ on maksejõuetu ja maksejõuetus on püsiv. Äriühing on oma tegevuse lõpetanud, ettevõtte juhatuse liige ei näe makseraskustest väljapääsu. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluse väljatoomiseks oleks vajalik läbi viia üksikasjalik täiendav analüüs ja raamatupidamise dokumentatsiooni, tehingute alusdokumentide kontrollimine. Samuti ei esitatud haldurile raamatupidamise algdokumente halduri nõude kohaselt. Võlgniku raamatupidamise algdokumentatsiooni täiendaval läbitöötamisel on ilmnenud tehingud, mille tagasivõitmine või tagasinõudmine ei ole välistatud. Samuti on võimalik juhatuse liikme juhtimisvea olemasolu - ettevõtte ülemineku varjatud tehingu kaudu võlausaldajate huvide kahjustamine. Juhatuse liikme kuriteo tunnustega tegevuse väljaselgitamiseks vajalik täiendav asjaolude analüüs.
Ajutine pankrotihaldur leiab, et vaatamata võlausaldajate poolt kohtu deposiiti raha mittemaksmisele on vajalik ja võimalik võlausaldajate huvide kaitseks tehingute tagasivõitmise analüüs ja läbiviimine, samuti juhatuse liikme juhtimisvea olemasolul tema vastu nõude esitamine. Pankrotimenetluse raugemine menetlust algatamata välistaks selle võimaluse. Pankrotimenetluse raugemist (vastavate ajaolude olemasolul) on võimalik taotleda ka pankrotimenetluse ajal. Ettepanek: pankrotiseaduse § 31 lg 1 alusel välja kuulutada võlgniku pankrot. Pankrotiseaduse § 31 lg 1 sätestab, et kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. ÄS § 176 kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS § 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama kas osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS § 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või otsustama osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või esitama pankrotiavalduse. ÄS § 180 lg. 51 kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Kohus leiab, et ajutise halduri aruande ja sellele lisatud täiendusega ning võlgniku avaldusega leidis kohtuistungil tõendamist, et võlgniku võlgnevuse suurus on 36 861,23 eurot. Võlgnik on varatu. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks loeb kohus tööks hädavajaliku seadme ootamatu kasutamise lõpetamise. 2013.a finantsseisu bilansinäitajate järgi on ettevõtte omakapital negatiivne ja juhatuse liikmel kohustus võtta tarvitusele meetmed või esitada pankrotiavaldus. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Seega võlgniku puhul on tegemist maksejõuetu ettevõttega ning maksejõutus ei ole ajutine. Võlgnik esitas põhjendatult pankrotiavalduse. Pankrotimenetluses tuleb täiendavalt analüüsida, kas võlgniku juhatuse liikme tegevus sisaldab kuriteo tunnustega tegu või juhtimisvigu. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused ei ole välistatud. Pankrotimenetluses on võimalik teha ka lõppjäreldused, kas võlgnik on tehingute tegemisel eelistanud ühtesid võlausaldajaid, kahjustades sellega teisi, või mitte. Ajutise halduri aruandes kajastatud andmed võlgniku tegevuse kohta osas, mis puudutab võlgniku asutamist ja tegevuse alustamise asjaolusid, ei oma tähtsust võlgniku pankrotiseisu tuvastamisel. Seega leiab kohus, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning tema pankrot tuleb välja kuulutada. Puuduvad kaalukad põhjused võlgniku pankroti välja kuulutamata jätmiseks.
Kohtunik: (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.