Kohtuasja number
2-13-39595
Otsuse kuupäev
10. märts 2014
Kohtunik
Koidula Laurisaar
Kohtuasi
Eesti Vabariigi (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) hagi Xxx, Xxx, Xxx ja Xxx vastu võlgnevuse nõudes 7 315,43 eurot
Hagihind Menetlusosalised esindajad
ja
Hageja: Eesti Vabariik (Haridus- ja Teadusministeeriumi nende kaudu) (asukoht Munga 18, 50088 Tartu, e-post: [email protected]); Hageja lepinguline esindaja: Hardi Rikand (Haridus- ja Teadusministeeriumi jurist, e-post: [email protected]); Kostja I: Xxx (isikukood xxx, elukoht Xxx, e-post: xxx); Kostja II: Xxx (isikukood xxx, registreeritud elukoht Xxx, tegelik elukoht teadmata); Kostja III: Xxx(isikukood xxx3, registreeritud elukoht Xxx, tegelik elukoht teadmata); Kostja IV: Xxx(isikukood xxx, elukoht Xxx, e-post: xxx)
Asja läbivaatamise kuupäev
29. jaanuar 2014
Istungil osalenud isikud
Hageja esindaja Hardi Rikand ja kostjad Xxx ning Xxx
Resolutsioon
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Menetlusosalisel on õigus pöörduda 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest maakohtusse oma menetluskulude kindlaksmääramiseks TsMS § 174 lg 1 sätestatud korras.
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi nõue Xxx sõlmis 26.08.2003 õppelaenu saamiseks AS-ga Hansapank õppelaenulepingu nr xxx. Lepingu alusel laenas pank laenusaajale 97 000 krooni (6 199,43 eurot), mis kanti laenusaaja kontole üle viies osas. Laenusaaja kohustus tasuma õppelaenusummalt pangale intressi 5% aastas. Lepingust tulenevate kohustuste täitmist tagasid käendusega vastavalt HaS § 361 lg 5 ning nende ja panga vahel sõlmitud käenduslepingutele kostjad Xxx, Xxx, Xxx, Xxx, Xxx, Xxxja Xxx. Kuna võlgnikud ei täitnud nõuetekohaselt oma lepingulisi kohustusi, nõudis pank tuginedes HaS § 362 lg 1 hagejalt riigitagatise rakendamist, mille riik ka täitis. Kui riik hagejana on eelnimetatud kohustuse panga ees täitnud, tekib tal HaS § 362 lg 2 järgi nõudeõigus võlgnike vastu kogu tema poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses. Kohtuistungil vähendas hageja nõuet ning palus kostjatelt välja mõista solidaarselt 5 098,12 eurot, millest solidaarselt Xxx 1 565,84 eurot, solidaarselt Xxx 2 236,91 eurot ja solidaarselt Xxx 2 236,91 eurot. Kostjate vastuväited Kostja Xxx võtab hagi õigeks, kuid selgitab, et ei ole võimeline maksma rohkem kui 20-30 eurot kuus. Tema sissetulek on 400 eurot ning ta kasvatab üksi 3-aastast last. Lapse isa elatist ei maksa. Xxx ei vaidle hagile vastu. Ta nõustub sõlmima kompromissi, mille kohaselt igakuine makse oleks 32,50 eurot. Kostjaid Xxx ja Xxx kutsus kohus kohtuistungile väljaande „Ametlikud Teadaanded“ kaudu, kostjad kohtuistungile ei ilmunud ning vastuväiteid hagile ei esitanud. Kohtu järeldused Kohus võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Tulenevalt õppetoetuste ja õppelaenu seaduse (edaspidi ÕÕS) § 30 lg 1, kohaldatakse enne nimetatud seaduse jõustumist õppelaenulepingutele Eesti Vabariigi haridusseaduse (edaspidi HaS) sätteid. HaS § 362 lg 1sätestab, et kui laenusaaja ei ole käesoleva seaduse § 364 lõikes 1 määratud tähtaja jooksul asunud laenu tagasimaksmisele ning tema või tema käendajad ei täida õppelaenulepingust tulenevaid kohustusi, tekib krediidiasutusel õigus nõuda riigilt laenusaaja või tema käendaja kohustuse täitmist laenule antud riigitagatise ulatuses. Sama paragrahvi 2. lõike järgi kui riik on käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud ulatuses täitnud laenusaaja kohustuse krediidiasutuse ees, tekib riigil nõudeõigus laenusaaja ja tema käendajate suhtes kogu riigi poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses. Laenusaajal Xxx tekkis kohustus hakata laenusummat ja sellest tulenevat intressi pangale tagasi maksma 14.11.2010. Võlgnikud jätsid oma kohustuse panga ees täitmata, mistõttu nõudis pank riigitagatise rakendamist. Haridus- ja Teadusministeerium teavitas laenusaajat ja käendajaid võlausaldaja vahetumisest ning palus võlgnevus tasuda või taotleda maksegraafikut. Kuna võlgnevust ei likvideeritud, pöördus hageja võlgnevuse nõudes hagiavaldusega kohtusse.
VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine mittekohane täitmine, täitmata jätmine, sj täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisegaviivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 järgi kohustuste rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Kostjate Xxx, Xxx, Xxxja Xxx sõlmitud käenduslepingud näevad ette solidaarvastutuse. Kostjatega on sõlmitud limiteeritud käenduslepingud järgmiselt: Xxx 24 500 krooni, ehk 565,84 eurot, Xxxja Xxx 35 000 krooni, ehk 2 236,91 eurot. Xxx sõlmitud käenduslepingute limiit kokku ületab hageja tänase nõude. VÕS § 145 lg 2 sätestab, et käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise ja lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Vaidlus puudub laenu kohustuse suuruses ning selles, et kostjad on vastutavad Xxx laenukohustuse mitte täitmise eest vastavalt sõlmitud käenduslepingutele. Asja menetlemise käigus on käendajad osa võlast kustutanud või sõlminud maksegraafiku, mistõttu kostjate Xxx, xxx ja Xxx suhtes on menetlus lõpetatud. Laenusaaja Xxxsuhtes on kohus jätnud hageja nõude läbi vaatamata seoses Xxxpankroti väljakuulutamisega. 29.01.2014 kohtuistungi toimumise ajaks moodustas hageja nõue kostjate vastu 5 098,12 eurot. Eelnevast lähtudes kuulub kostjatelt solidaarselt välja mõistmisele 5 098, 12 eurot, millest solidaarselt Xxx 1 565,84 eurot, kostja Xxx 2 236,91 eurot ja Xxx 2 236,91 eurot. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 1 järgi kui otsus on tehtud kaashagejate või –kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või –kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kohus peab põhjendatuks jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Koidula Laurisaar kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.