Tallinna Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
07.03.2014, Tallinn
Kohtukoosseis
Reet Allikvere, Margo Klaar, Ele Liiv
Kohtuasja number
2-13-40935
Kohtuasi
I S hagi OÜ Vendi Mööbel vastu 1050 euro nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.01.2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
I S apellatsioonkaebus 1050 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Hageja: I S (isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxx) Kostja: OÜ Vendi Mööbel (registrikood 11401831, asukoht Lepa tee 4, Loo alevik, Jõelähtme vald, 74201 Jarju maakond), lepinguline esindaja Tatjana Kostrõkina Kirjalik menetlus
paigalduseks mõõtmisi tegemas. Kostja ettemaksu ei tagastanud, põhjendades seda kulutustega. Kuna hageja on lepingu üles öelnud, on kostjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mida töövõtja ülesütlemise tõttu kokku hoidis. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Tellijaga kooskõlastatud mööbli joonised ja materjalide spetsifikatsioon olid aluseks mööbli valmistamiseks. Pärast töövõtulepingu sõlmimist alustas kostja töötaja A S tellimuse täitmist. Töövõtulepingu ülesütlemise ajaks 11.01.2013 oli köögimööbel paigaldamiseks valmis. Raske on arvutada välja just hageja tellimuse täitmise jaoks kantud kulusid. Kostja hoidis kokku üksnes mööbli paigaldamisega seotud kulud (transport, mõõtmine, paigaldus). Hindade spetsifikatsiooni kohaselt moodustasid need kulud 52 eurot. Kostja kandis seoses tellimuse täitmisega otseseid kulusid vähemalt summas 889,99 eurot, lisaks tööandja kulusid kokku summas 166,31 eurot (puusepa töö, disaineri töö). Seega on kostja kulud seoses tellimuse nr 312N täimisega vähemalt 1056,30 eurot, mis on rohkem kui hageja poolt tasutud ettemaks. 30.01.2014 otsusega jättis maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus leidis, et pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) hageja ja kostja sõlmisid 08.12.2012 töövõtulepingu nr 312N, millega kostja kohustus valmistama köögimööbli tellijaga kooskõlastatud joonise ja spetsifikatsiooni järgi; 2) lepingu järgi oli töö hind 2330 eurot, mis sisaldas mööbli valmistamist, mõõtmist, transporti ja paigaldust; 3) töö hinnast tasus hageja ettemaksuna 1050 eurot; 4) lepingu järgi oli tellimuse täitmise tähtaeg 6 nädalat ehk 25.01.2013; 5) lepingu osaks olid teostatava töö joonised ning materjalide ja furnituuri spetsifikatsioon; 6) hageja teatas kostjale 11.01.2013 ja 21.01.2013, et ta ei soovi lepingu jätkamist ja palus tagastada ettemaksu summas 1050 eurot; 7) kostja ettemaksu ei tagastanud; 8) hageja pöördus Tarbijakaitseameti poole, kelle komisjon rahuldas hageja avalduse 20.06.2013 otsusega, kuid kostja otsusega ei nõustunud ega täitnud seda. Maakohus märkis, et VÕS § 655 lg 1 puhul peab töövõtja tõendama kokku lepitud töid ja kokku lepitud tasu suurust ning tähtis ei ole see, kas tellija on tööd vastu võtnud (RK TKo 3-2-1-59-13, p 13). Lepingust ja sellele lisatud dokumentidest nähtub, et mööbli valmistamiseks vajalikud detailid ja üldised mõõdud olid poolte vahel kokku lepitud. Selleks, et asuda tööd tegema, ei pidanud kostja teostama esmalt hageja juures täiendavaid mõõtmisi, vaid ta sai töödega alustada lepingule lisatud spetsifikatsioonide ja jooniste alusel. Kostja maksudeklaratsioonist nähtuvad töötajate osas tasutud maksud (toimiku lk 46-47, lk 96-97). Kostja esitatud arvete/saatelehtede kohaselt on kostja ostnud erinevaid ehitusmaterjale. Kostja esitatud tõenditega kogumis on tõendatud, et kostja kandis töövõtulepingust tulenevaid kulutusi vähemalt summas 1056,30 eurot. Kirjeldatud kulude kandmine välistab hagejale ettemaksu tagastamise, sest vähemalt summas 1056,30 eurot ei ole kostja lepingu ülesütlemise tõttu midagi kokku hoidnud. Kas töö sai lõplikult valmis või anti tellijale üle, ei oma VÕS § 655 lg 1 alusel tähtsust. 27.02.2014 esitas hageja apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada ja teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uue otsuse, millega mõista välja 1050 eurot. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei andnud maakohus asjaoludele objektiivset hinnangut. Maakohus jättis tähelepanuta, et kostja esitatud arvete/saatelehtede hulgas on ka selliseid, mis tõendavad ostude tegemist enne vaidlusaluse töövõtulepingu sõlmimist. Kostja on mööbliettevõte ning kostja esitatud dokumendid ei tõenda üheselt, et ostud on tehtud just hageja tellimuse täitmiseks. Kostja raamatupidamisdokumendid perioodi 15.11.2012 kuni 31.01.2013 kohta ei ole usaldusväärsed tõendid. Maakohus ei järginud TsMS § 444 lg-t 1, mille kohaselt kohus pidi otsuses kõiki tõendeid analüüsima ning põhjendamata, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega.
Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja asja materjalidega, on seisukohal, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ning kaebus tagastada selle esitajale. Käesolev asi on TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asi. Maakohus ei andnud luba otsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda seisukohale, mille kohaselt maakohtu otsuse tegemisel oleks selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või selgelt rikutud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see oleks võinud oluliselt mõjutada lahendit. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebus on ilmselgelt põhjendamatu. Ringkonnakohus on veendunud, et apellatsioonkaebusel puuduvad edulootused, s.t järgnev sisuline apellatsioonimenetlus ei saaks tõenäoliselt muuta asja lahenduse lõpptulemust. Maakohtu praktikat ei ole vaja ühtlustada. Apellatsioonkaebus tugineb väitele, mille kohaselt kostja esitatud dokumendid ei tõenda üheselt, et ostud on tehtud just hageja tellimuse täitmiseks. Maakohus on käsitlenud kostja esitatud raamatupidamisdokumente ja kuludokumente ning asunud põhjendatult seisukohale, et kostja esitatud tõenditega kogumis on tõendatud, et kostja kandis töövõtulepingust tulenevaid kulutusi vähemalt summas 1056,30 eurot. TsMS § 637 lg 21 kohaselt võetakse § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Toodust tulenevalt ja juhindudes TsMS § 638 lg-st 1, ringkonnakohus otsustab määrusega keelduda apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise ja tagastamise korral loetakse, et kaebust ei ole esitatud (TsMS § 638 lg 10).
Reet Allikvere
Margo Klaar
Ele Liiv
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.