Hageja esindajad: juhatuse liige XXXja vandeadvokaat Denis Polman (e-post: [email protected]) Kostja: Osaühing XXX(registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja seadusjärgne esindaja: juhatuse liige XXX (epost: XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
12. veebruar 2014
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja esindajad XXX ja Denis Polman Kostja esindaja XXX
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada.
Mõista kostjalt Osaühing XXX hageja XXX OÜ kasuks põhinõudena välja 460,80 eurot (nelisada kuuskümmend eurot ja 80 senti).
Mõista kostjalt hageja kasuks välja otsuse tegemise hetkeks (s.o 6. märts 2014 seisuga) sissenõutavaks muutnud viivitusintress (viivis) põhinõude esemeks oleva kohustuse täitmisega viivitamise eest summas 46,81 eurot (nelikümmend kuus eurot ja 81 senti) ning viivis alates 7. märtsist 2014 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhinõude summalt (s.o 460,80 eurot) kuni kohustuse kohase täitmiseni.
2.Mõista kostjalt Osaühing XXX hageja XXX OÜ kasuks välja hüvitamisele kuuluvad menetluskulud summas 520 (viissada kakskümmend) eurot.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 6 märtsil 2014. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Esitatud selgitus otsuse edasikaebamise korra ja tähtaja kohta ei ole käsitletav tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-s 10 nimetatud maakohtu loana otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võib seetõttu jätta esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata, kui maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või rikutud menetlusõiguse normi või ebaõigesti hinnatud tõendeid või rikkumised maakohtu otsuse tegemisel küll esinesid, kuid ei võinud oluliselt mõjutada lahendust asjas (TsMS § 637 lg 21).
Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.XXX OÜ (edaspidi hageja) esitas 14.03.2013 Pärnu Maakohtule avalduse maksekäsu kiirmenetluses Osaühing XXX (edaspidi kostja) vastu 677 euro ja lisanduva viivise nõudes. Kostja esitas makseettepanekule tähtaegselt vastuväite, mistõttu lõpetati Pärnu Maakohtu 08.05.2013 määrusega maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 27.05.2013 kostja vastu hagi 460,80 euro suuruse põhivõla ja põhivõla summalt alates 11.12.2012 kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras arvestatud viivise väljamõistmiseks (27.05.2013 seisuga moodustas sissenõutavaks muutnud viivis hageja arvestuste kohaselt 16,50 eurot).
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 05.06.2012 töövõtulepingu ruumide sisearhitektuurse lahenduse koostamiseks ning sisekujunduse teostamiseks kostja uues 2(11)
2-13-11855 ilusalongis asukohaga Tallinnas aadressil XXX (XXX). Hageja kohustuseks oli ilusalongi sisearhitektuurse eelprojekti ja tööprojekti koostamine koostöös kliendiga (st kostjaga). Osapooled leppisid kokku, et eelmärgitud käsundi täitmise eest tasub kostja hagejale 1000 eurot. Kirjalikku lepingut kostja esindajad (XXX ja XXX) hagejaga vormistada ei soovinud, põhjendades seda käsundi kiireloomulisusega ning hõivatusega uue salongi avamisel. Kostja teatas, et maksab kokkulepitud tasu koheselt, kui eelmärgitud projektid on koostatud. Sisearhitekti kaasamise nägi ette XXX rendileandja esindaja AS XXX (esindaja XXX). Leping nägi ette sisearhitektuurset eelprojekti ja 3D pilte salongi projekteerimise käigus. Kostja võttis hageja poolt koostatud eelprojekti vastu 11.06.2012. 07.10.2012 kohtusid kostja, hageja ja rendileandja esindajad XXX , et alustada sisearhitektuurse projekti teostamist. Sisearhitektuurne eelprojekt oli rendileandja poolt heaks kiidetud ja rendileping sõlmitud. 12.10.2012 teatas kostja, et hageja peab eelnevalt kokkulepitud tasu (1000 eurot) vähendama 6000 krooni ekvivalendile ehk 384 euroni (käibemaksuta). Kostja esindaja teatas, et vastasel juhul ei saa hageja mitte midagi, sest kirjalikku lepingut poolte vahel ei ole. Hagejal ei jäänud muud üle kui nõustuda kord juba kokkulepitud tasu vähendamisega. Pärast sisearhitektuurse projekti üleandmist 05.11.2012 avaldas hageja soovi saada kokkulepitud tasu. Kostja üritas teemat vältida, põhjendades seda raha puudusega ja hõivatusega uue salongi avamisel, kuid andis lubaduse arve tasuda. 07.11.2012 esitas hageja kostjale arve teostatud töö eest. Arve maksetähtajaks oli kostja soovil 10.12.2012. Kostja arvet tasunud ei ole. Kohtueelsetes läbirääkimistes teatas kostja esindaja XXX, et kostja kokkulepitud tasu ei maksa, sest poolte vahel ei ole kirjalikku lepingut. Hageja leiab, et kostja on alusetult jätnud tasumata talle esitatud arve. Poolte vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping, mille alusel hageja pakkus sisearhitektuurset teenust, mille käigus koostöös kostjaga valmis sisearhitektuurne projekt ja ilusalongi sisekujundus kostja uues salongis (XXX ). Töövõtulepingu olemasolu on muuhulgas tõendatud pooltevahelise e-kirjavahetusega, salongi fotodega enne projekti, salongi fotodega pärast projekti, salongi eelprojektiga, salongi sisearhitektuurse tööprojektiga ning esitatud arvega. Osutatud teenuste eest pidi hageja saama eelnevalt kokkulepitud tasu. Samuti nõuab hageja kostjalt viivist seaduses sätestatud määras tasumata arve summalt. Hageja leiab, et kostja põhivõlgnevus muutus sissenõutavaks hageja poolt esitatud arve sissenõutavaks muutumisest, s.o alates 11.12.2012. Seega lasub kostjal kohustus tasuda hagejale viivist alates 11.12.2012. Kuigi arve peal märgitud kõrge viivise määr (0,5% päevas) oli osapoolte vahel kokku lepitud, ei nõua hageja mitte arve peal märgitud viivist, vaid lähtub seaduses (VÕS § 113 lg 1) sätestatud määrast.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
3.Kostja vaidleb hagile vastu.
4.Kostja alustas XXX ruumide üürileandjaga lepingueelseid läbirääkimisi üürilepingu sõlmimiseks aprillis 2012.a. 08.05.2012 saatis kostja üürileandjale juba enda koostatud projekti ruumide lahendusega ning üürileandja kiitis 14.05.2012 projekti heaks. Kostja on lisanud väidete kinnituseks vastusele üürileandja esindaja 14.04.2012 e-kirja. Pärast projekti heaks kiitmist saatis üürileandja kostjale üürilepingu tüüpprojekti, millise p 4.4 sätestas, et kostja ei või ehitus- ja sisekujundustöödega alustada enne, kui kostja on esitanud üürileandjale sisekujunduse projekti. Kostja soovis kõnealuse projekti tellida sisekujundajalt ning pöördus selleks hageja poole. Lepingut hagejaga 05.06.2012 ei sõlmitud, kostja pidas hagejaga üksnes läbirääkimisi sisekujunduse teemal ning soovis teada, milliseid kujundustöid on hageja pädev tegema. Seda kinnitab muuhulgas asjaolu, 3(11)
2-13-11855 et hageja saatis alles 12.10.2012 kostjale omapoolse pakkumuse ning võimaliku töövõtulepingu projekti (vastavasisuline elektronkiri on lisatud hagiavaldusele). Kostja ei ole hagejale lepingueelsetel läbirääkimistel lubanud, et tööde tellimisel tasub kostja hagejale 1000 eurot. Lepingueelsetel läbirääkimistel ei olnud ka veel selge, milliseid töid hageja üldse teostama hakkaks. 11.06.2012 saatis hageja kostjale ruumide joonised, millised hageja oli teinud kostja jooniste järgi. Kostja saatis tööjoonised üürileandjale edasi. Kostja nõustub, et hageja on nende tööjooniste nn paberile panemisega andnud mingisuguse panuse, kuid hagejale nimetatud jooniste koostamise eest tasu kokku ei lepitud ning hageja ei ole tasu nimetatud jooniste eest ka varasemalt nõudnud. Pärast jooniste saatmist üürileandjale jäi kostja ootama üürileandja vastust. 19.07.2012 teatas üürileandja kostjale, et üüripinnal on kuni 31.08.2012 teise võimaliku üürnikuga broneerimisleping. Kostja kohustus ootama kuni 30.08.2012, et saada teada, kas üürileandja on nõus üüripinda kostjale üürima ning seniks peatusid ka kõik kontaktid ja läbirääkimised hagejaga. 01.10.2012.a sõlmis kostja üürileandjaga üürilepingu. Üürilepingu p 3.1 kohaselt kohustus kostja lõpetama ehitustöödega ja avama salongi 01.12.2012. Sisekujunduseprojekti kohustus kostja üürileandjale esitama enne ehitustööde algust (p 4.4). Kuna aeg projekti koostamiseks oli äärmiselt piiratud, võttis kostja uuesti hagejaga ühendust ning küsis 3D projekti koostamise kohta. Hageja lubas hakata koheselt sisekujundusprojektiga ja 3D projektiga tegelema ning esitada need hiljemalt kahe nädala jooksul, s.o hiljemalt 14.10.2012, et kostja saaks alustada ehitus ja viimistlustöödega. Kostja lubas hagejale tasuda 3D projekti koostamise ning selle projekti alusel kasutatavate viimistlusmaterjalide ja näidiste pakkumiste esitamise eest 320 eurot (sh käibemaks). Hageja tähtaegselt (s.o hiljemalt 14.10.2012) eelnimetatud projekte ei esitanud. Hageja andis kostjale pärast tähtaja lõppemist teada, et 3D projekti kostjal enam vaja ei lähe. Kostjale sai ka selgeks, et hageja esindaja XXX ilmselt ei ole pädev sisekujunduse teostamiseks. Kostja ei soovinud hagejalt enam teenuseid osta ning andis sellest hagejale teada, samuti sellest, et kostja ei soovi enam hagejalt ka viimistlusmaterjalide näidiste esitamist. Kuivõrd hageja esindaja XXX soovis saada siiski kogemusi ilusalongi kujundamisel, nõustus kostja, et hageja esindaja võib edaspidiste töökogemuste saamiseks olla kursis kostja salongi sisekujundamisega, kuid mingit tasu ei pidanud hageja ega XXX selle eest saama. Üürileandjaga saavutas kostja kokkuleppe, et ehitustööd alustatakse ilma 3D projektita ning vastavalt kostja poolt koostatud ja juba varem esitatud plaanile. Pärast kostja poolt ehitustöödega alustamist 2012.a oktoobris soovis hageja esindaja ise salongi kujundamise abistamisega jätkata. Hageja saatis veel 12.10.2013 kostjale täiendava pakkumise ja lepingu tööde teostamiseks, kuid kostja jäi juba oma varem avaldatud seisukoha juurde ning ei soovinud hagejalt teenuseid osta, millest teavitas ka hagejat. Ülaltoodu põhjal ei nõustu kostja hageja poolt väidetuga, et pooled sõlmisid 05.06.2012 suulise töövõtulepingu. Pooled pidasid üksnes läbirääkimisi võimaliku lepingu sõlmimiseks, hageja konkreetseid tööülesandeid ja tasu töö eest kokku ei lepitud. Hageja lubas kostjale esitada hiljemalt 14.10.2012 3D projekti, samuti siseviimistlusmaterjalide näidised, pakkumised jne. Kostja oli valmis selle eest hagejale tasuma 320 eurot. Hageja ei esitanud kostjale tähtaegselt projekte, hageja poolt esitatud materjalide näidised ei olnud piisavad ega sobivad. Seetõttu andis kostja hagejale kohaselt pärast 14.10.2012 teada, et hageja teenuseid ei soovita ning taganes sõlmitud töövõtulepingust, tehes selle teatavaks hageja seaduslikule esindajale. Vastavat asjaolu soovib kostja tõendada seaduslike esindajate XXX, XXX seletustega. VÕS § 188 lg 1 kohaselt taganeb 4(11)
2-13-11855 lepingupool lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele poolele. VÕS § 116 lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 116 lg 2 p 3 kohaselt on olulise lepingu rikkumisega tegemist siis, kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Kostja huvi oli praegusel juhul saada 3D projekt ja materjalide näidised enne ehitustöödega alustamist, s.o hiljemalt 14.10.2012.a, vastav asjaolu oli kostja huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Hageja tähtaegselt projekte ei esitanud ning kostja pidi üürileandjaga sõlmima uue kokkuleppe, millise kohaselt alustatakse ehitustöid ilma 3D projektita. 3D projekti tähtaegselt esitamata jätmisega kadus kostja huvi hagejaga sõlmitud lepingu täitmise vastu, ning pärast tähtaja möödumist ei vajanud kostja enam 3D projekti. Kostja oli seega lepingust taganemiseks õigustatud. Ehitustöödega alustamisel leppis kostja XXX kokku, et viimane võib soovi korral salongi sisustamisel kaasa aidata, kuid tasu selle eest kokku ei lepitud. XXX poolt tehtud abistava iseloomuga töö on käsitletav tema praktikana ning kostja ei ole nõus selle eest tasuma.
MENETLUSE KÄIK
5.Asja sisulise arutamise käigus 12.02.2014 toimunud kohtuistungil jäid hageja esindajad senises menetluses esitatud väidete ja kostja vastu esitatud nõuete juurde ning palusid hagi rahuldada. Kostja esindaja vaidles hagile vastu, paludes jätta selle rahuldamata. Kohus võttis istungil vande all seletuse hageja juhatuse liikmelt XXX ning kostja juhatuse liikmelt XXX.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
7.TsMS § 5 lg-test 1 ja 2 tulenevalt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, hagimenetluse pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hageja on esitanud kostja vastu nõude teenuse osutamise lepingust tuleneva tasu maksmise kohustuse täitmiseks. Hageja ise on määratlenud väidetavalt kostjaga sõlmitud lepingut kui töövõtulepingut ruumide sisearhitektuurse lahenduse koostamiseks ning sisekujunduse teostamiseks. Hageja kohustuseks oli väidetavalt ilusalongi sisekujunduse eelprojekti ja tööprojekti (hageja poolt nimetatud ka kui sisekujunduse tehniline projekt) koostamine koostöös kliendiga. Hagi alusena toodud asjaoludest lähtuvalt võib hageja poolt õigussuhtele antud hinnanguga kohtu arvates nõustuda. Vastavalt VÕS § 635 lg-s 1 esitatud määratlusele kohustub üks isik (töövõtja) töövõtulepinguga valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kohus märgib, et lisaks on õigussuhtel ka teatud käsunduslepingule (VÕS § 619) sarnaseid tunnuseid (tellija nõustamine materjalide valikul), kuid see ei muuda siiski lepingu põhiolemust.
8.Hageja põhinõue (460,80 euro väljamõistmiseks) võiks ülalmärgitut arvestades kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel, millest tuleneb, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Sellise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Samuti nõuab hageja viivise väljamõistmist. See nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 113 lg 1 alusel.
9.Hagis märgitud sisekujunduse eelprojekti teostamise osas on kostja vaielnud vastu kehtiva õigussuhte tekkimisele. Kostja arvates ei ole selleks poolte vahel lepingut sõlmitud. Vastavalt VÕS § 9 lg-le 1 sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele 5(11)
2-13-11855 nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 77 lg 1 järgi võib tehingu teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Töövõtulepingu (ja ka käsunduslepingu) sõlmimiseks ei näe seadus ette kohustuslikke vorminõudeid. Järelikult tuleb selline leping lugeda sõlmituks, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.
10.Sisearhitektuurse eelprojekti koostamist ja üleandmist hageja poolt kostjale 11.06.2012 tõendab hagiavaldusele lisatud elektrooniline kirjavahetus (vt I kd, tl 34-36, 120-124). Sellest ilmneb, et hageja esindaja XXX on saatnud 11.06.2012 e-kirja lisaga eelprojekti kostja esindajale XXX ning viimane on edastanud need üürileandja esindajale XXX. VÕS § 76 lg-tele 1 ja 3 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 76 lg-st 4 tuleneb, et kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt.
11.Kuivõrd kostja on eelpool nimetatud tõenditest järelduvalt hageja poolt 11.06.2012 elektrooniliselt edastatu vastu võtnud, oli pooltel järelikult kokkulepe vastavate tööde teostamiseks ning lepinguline kohustus täideti hageja poolt eelduslikult kohaselt. Selles töös esinevaid võimalikke puudusi ei ole kostja menetluses ka esile toonud. Samuti on hageja esitanud kohtule eriteadmistega isiku XXX(disainer ja sisearhitekt) kirjaliku arvamuse (vt II kd, tl 38-40), mille kohaselt vastas kõnealune eelprojekt antud sisekujundusetapi nõuetele.
12.Muus osas on kostja enda väidete kohaselt hagejaga sõlmitud lepingust taganenud, kuna hageja ei suutnud töid lõpetada tähtaegselt – ei esitanud tellitud 3D projekti kostjale hiljemalt 14.10.2012. Kostja poolt menetluses esitatud väidetest ei selgu kokkuvõttes, mida täpselt on kostja 3D projekti all silmas pidanud. Hageja väidete ja ülalosundatud XXX arvamuse põhjal otsustades on ilmselt tegu 3D simulatsioonidega (e 3D piltidega), millised võiksid kuuluda sisekujunduse tehnilise projekti koosseisu. VÕS § 188 lg-st 2 tuleneb, et kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. Lepingust taganemise kehtivuseks peavad olema täidetud nii selle formaalsed eeldused, eelkõige olema esitatud vastaspoolele õigel ajal taganemisavaldus (VÕS § 118 ja § 188 lg 1) kui ka sisulised (materiaalsed) eeldused, st taganemiseks peab olema seda õigustav põhjus, eelkõige oluline lepingurikkumine VÕS § 116 mõttes (vt nt: Riigikohtu 20.06.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-11, p 28). Osundatud VÕS 188 lg 1 kohaselt taganeb lepingupool lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. TsÜS § 69 lg 1 esimese lause järgi tuleb kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Vastavalt TsÜS § 69 lg-le 2 on tahteavaldus kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda.
13.Kostja esindaja XXX seletustest järelduvalt tegi ta lepingust taganemise tahteavalduse hageja esindajale XXX isiklikult suuliselt teatavaks ajavahemikus 01.10.201214.10.2012, täpset ajahetke ei ole kostja esindaja suutnud meenutada. Kostja pole väitnud, et ta tegi taganemisavalduse veel mõnel muul ajal või vormis. Kohtu hinnangul on sellise suulise taganemisavalduse tegemine piisavalt tõendamata. Seda tõendab üksnes kostja esindaja poolt kohtule vande all antud seletus (vt II kd, lk 50-51). Hageja juhatuse 6(11)
2-13-11855 liige XXX ei ole oma vande all antud seletuses kostja väidetut kinnitanud (vt II kd, tl 5152). Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul täidetud lepingust taganemise formaalsed eeldused ning kostja ei ole lepingust järelikult kehtivalt taganenud.
14.Lisaks ei ole kohtu hinnangul täidetud ka lepingust taganemise materiaalsed eeldused. Esiteks ei ole asja materjalide põhjal tõendatud, et sisekujunduse tehniline projekt või osa sellest pidi olema valminud hiljemalt 14.10.2012. Ka seda asjaolu kinnitab üksnes kostja esindaja poolt kohtule vande all antud seletus (vt II kd, lk 50-51). XXX on oma vande all antud seletuses väitnud, et kõnealust kokkulepet töö teostamise tähtaja osas poolte vahel ei olnud (vt II kd, tl 51-52). Teiseks võib lepingupool vastavalt VÕS § 116 lg-le 1 lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Väidetav tähtaja ületamine ei olnud kohtu hinnangul käesoleval juhul selline rikkumine, mis andnuks aluse kostjale lepingust taganeda VÕS § 114 lg 1 kohast täiendavat täitmise tähtaega andmata (VÕS § 116 lg 2 p 5). VÕS § 116 lg 2 p 2 järgi on olulise lepingurikkumisega tegemist muu hulgas juhul, kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. VÕS § 116 lg 4 teisest lausest tulenevalt võib pool lepingust täiendavat tähtaega andmata taganeda, kui rikuti sama paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud kohustust. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud kostja väide, et vaidlusaluse tähtaja järgimine oli juba lepingust tulenevalt kostja huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Kohus leiab, et VÕS § 116 lg 2 p 2 kohane eriline huvi täpse täitmise vastu peaks olema lepingut rikkunud poolele mõislikult arusaadav. Asja materjalide põhjal ei ole kostja täpse täitmise huvi lepingu sõlmimisel ega hiljem (enne väidetavat rikkumist) hagejale selgelt väljendanud. Hageja juhatuse liige on kohtule vande all antud seletuses küll kinnitanud, et kostjal on vaja 3D projekti (või 3D simulatsioone), et esitada (üürileandjale) projekt, kus oleks näha, millist materjali, värve, valgustust jms salongis kasutatakse (vt II kd, tl 52-53). Sellest ei saa kohtu arvates järeldada, et hageja teadis vaidlusalusest tähtajast ning pidi aru saama kostja täpse täitmise huvist (vt II kd, tl 5253). Lisaks järeldub kostja väidetest, et kokkuleppel üürileandjaga sai kostja vajalike ehitustöödega alustada ka ilma 3D projektita, mille hageja väidetavalt tähtaegselt esitamata jättis.
15.VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Sama paragrahvi 5. lõike järgi ei pea tellija töö eest tasuma siiski enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust.
16.Eelprojekti valmimise ja kostjale üleandmisega seonduvat on kohus eelnevalt juba käsitlenud (vt otsuse põhjenduste p 11). Sisekujunduse tehniline projekt oli vastavalt hageja esitatud väidetele ning tõenditele kostjale üle antud kõikide lisadega 05.11.2012 (vt I kd, tl 125-154). Juba enne seda kuupäeva on projekti (valminud) osad vastavalt tellija vajadustele üle antud järgnevalt: peeglite paigutusplaan 12.10.2012 (vt I kd, tl 43), garderoobi eskiis 12.10.2012 (vt I kd, tl 44), mööblipaigutusplaan eritellimusmööbli tegijale 15.10.2012 (vt I kd, tl 46), garderoobikapi vaated ja eskiis 15.10.2012 (vt I kd, tl 47), eritellimusliku mööbli joonised koos materjalide kirjeldusega mööbli tegijale 18.10.2012 (vt I kd, tl 55-56), aknalaudade mõõdud ja joonised 22.10.2012 (vt I kd, tl 57), seletuskiri sisekujundusprojektile 25.10.2012 (vt I kd, tl 58), mööbli joonised eritellimusliku mööbli tegijale 30.10.2012 (vt I kd, tl 60-61). Järgnevalt on hageja edastanud kostjale veel seina- ja põrandamaterjalide spetsifikatsioonid 07.11.2012 (vt I kd, tl 67), administraatorilaua joonised 09.11.2012 (vt I kd, tl 84), üldvalgustite 7(11)
paiknemise eskiisi 15.11.2012 (vt joonised 19.11.2012 (vt I kd, tl 94).
2-13-11855 I kd, tl 93) ning administraatorilaua täpsustatud
17.Eeltoodust järeldub, et ilusalongi sisekujunduse tehniline projekt oli 05.11.2012 seisuga valminud ning hageja poolt kostjale ülevaatamiseks esitatud (nagu kohus on eelnevalt tuvastanud, oli sisekujunduse eelprojekt kostjale juba varasemalt edastatud). VÕS § 641 lg-st 1 tulenevalt peab töö vastama lepingutingimustele. VÕS § 641 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ei vasta töö muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi või kui töö (erikokkulepete puudumisel töö omaduste kohta) sobi teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Kostja esindajad on menetluses väitnud, et sisekujunduse tehniline projekt ei vastanud kostja poolt soovitule ning seda ei saanud kasutada.
18.Käesolevas asjas on osutunud keerukaks tuvastada, milline oli kostja poolt hagejale antud lähteülesanne ning millised omadused pidid tööl olema, sh milline pidid olema koostatavate projektide mahud, millised olid vormistamise nõuded jne. Eeskätt on see tingitud asjaolust, et poolte vahel puuduvad vastavasisulised kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sõlmitud kokkulepped. Poolte menetluses esitatud väited on üksteisele vasturääkivad. Kostja poolt esitatud üürilepingu (vt I kd, tl 188-199) punktist 4.4 (mille sisust hageja oli eelduslikult teadlik) tulenevalt pidi sisekujundusprojekt vastama eksklusiivse siselahenduse tasemele. Samas see nõue iseenesest ei määratle kohtu arvates veel projekteerimistööde vormi ega mahtu. Hageja poolt kohtule esitatud eriteadmistega isiku XXX kirjalikust arvamusest järelduvalt peaks vaidlusalune sisekujunduse tehniline projekt siiski vastama tellitud tööde mahule ning selle põhjal oli tellijal võimalik sisekujundust teostada lasta (vt II kd, tl 39-40). Kostja poolt menetluses esitatud vastuväited on kohtu hinnangul ka väheveenvad, sest dokumentaalsetest tõenditest nähtuvalt ei ole kohtueelselt tööde kvaliteedi osas kostja hagejale pretensioone esitanud. Seega sobis teostatud sisekujunduse tehniline projekt otstarbeks, milleks tellija (kostja) seda vajas, ning vastas seega lepingutingimustele.
19.Kohus lisab, et asjas olemasolevate tõendite põhjal ei ole võimalik tuvastada ka seda, millise tähtaja jooksul pidi sisekujundusega seotud projektid koostama ja kostjale üle andma. Nagu kohus on eelnevalt järeldanud, pole piisavalt tõendamist leidnud kostja väide, et sisekujunduse tehniline projekt või osa sellest pidi olema valminud hiljemalt 14.10.2012. Tööde teostamise tähtaeg on olnud ilmselt küll arutluse all, kuid siduvaid kokkuleppeid ei ole kohtu arvates võimalik tuvastada. Seega tuleb kohustuse täitmise tähtaeg määratleda praegusel juhul vastavalt VÕS § 82 lg-le 3, millest tuleneb, et kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Kohtu hinnangul on hageja projektide teostamisel asjaolusid arvestades VÕS § 82 lg 3 kohast tähtaega järginud. Kohus märgib, et kostja väidetest lähtuvalt ei ole ta peale ülalkäsitletud taganemisõiguse teostamise muudele õiguskaitsevahenditele seoses väidetava tööde teostamise tähtaja rikkumisega tuginenud.
20.Arvestades sisekujunduse tehnilise projekti üleandmist kostjale 05.11.2012, oli hageja tasunõue vähemalt 10.12.2012 seisuga (s.o hageja poolt esitatud arve tasumise tähtajaks) kohtu arvates sissenõutavaks muutnud. Kohtu hinnangul oli see ajavahemik (alates 05.11.2012) kostja jaoks piisav hageja poolt teostatud töö ülevaatamiseks.
8(11)
2-13-11855 VÕS § 635 lg-st 1 lähtudes on töövõtuleping tasuline leping. VÕS § 637 lg-st 1 tuleneb, et kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Kohtu arvates ei nähtu esitatud ja kogutud tõenditest, millises tasu suuruses on pooled kokku leppinud. Tõenditest ilmneb, et pooled on küll hinna osas läbi rääkinud ning hageja on saatnud kostjale kaks hinnapakkumist vastavalt 12.10.2012 ja 15.10.2012 (vt I kd, tl 45; II kd, tl 34 ja 35). Samas ei ole võimalik siiski tuvastada, millise tasu maksmisega on kostja nõustunud. Hageja ei ole menetluses selgitanud ega tõendanud, millist tasu ta sarnaste tööde eest tavapäraselt nõuab (st tavalise tasu suurust). Seega kuulub kohtu hinnangul kooskõlas VÕS § 637 lg-ga 1 tasumisele vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Mõistlikuks tuleks üldjuhul pidada kohalikku keskmist tasu (turuhinda) sellise töö teostamise eest. Hageja poolt esitatud eriteadmistega isiku XXX kirjaliku arvamuse kohaselt on hageja poolt osutatud teenuse keskmine hind Eestis 20-30 eurot tunnis (vt II kd, tl 40-41). Arvestades hageja poolt kostja tellimusel teostatud tööde (sh konsultatsiooniteenused) mahtu ning hageja eeldatavat ajakulu on selle eest nõutav tasu 384 eurot (koos käibemaksuga 460,80 eurot) kohtu hinnangul mõistlik.
21.Ülaltoodust johtuvalt tuleb hageja poolt kostja vastu esitatud tasunõue summas 460,80 eurot (sh käibemaks 20%) rahuldada.
22.Hageja on taotlenud ka põhivõla summalt (460,80 eurot) arvestatud viivise väljamõistmist alates 11.12.2012 kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Sama lõike teise lause kuni 14.04.2013 kehtinud redaktsiooni kohaselt loeti viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. 15.04.2013 jõustunud redaktsiooni järgi loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. VÕS § 94 lg 1 kohaselt on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Intressimäära õigeaegse avaldamise korraldab VÕS § 94 lg 2 järgi Eesti Pank väljaandes Ametlikud Teadaanded. Eesti Panga poolt avaldatud teadete (VÕS § 94 lg 2) kohaselt oli enne 1. juulit 2012 Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär 1%, enne 1. jaanuari 2013 oli intressimäär 0,75%, enne 1. juulit 2013 0,5% ning enne 1. jaanuari 2014 0,25%.
23.Ülaltoodust lähtudes tuleb VÕS § 113 lg 1 teiseses lauses nimetatud viivisemäära suuruseks ajavahemikus 11.12.2012-31.12.2012 lugeda 8% aastas; 01.01.201314.04.2013 – 7,75% aastas, 15.04.2013-30.06.2013 – 8,75% aastas, 01.07.201331.12.2013 – 8,5% aastas ning alates 01.01.2014 – 8,25% aastas. Võttes aluseks, et kalendriaastas on 365 päeva, ning lähtudes põhinõude suurusest 460,80 eurot, on hagejal õigus nõuda eeltoodud ajavahemike lõikes viivist järgmiselt: - 11.12.2012-31.12.2012 (20 p) eest 2,02 eurot; - 01.01.2013-14.04.2013 (103 p) eest 10,08 eurot; - 15.04.2013-30.06.2013 (76 p) eest 8,40 eurot; 9(11)
2-13-11855 - 01.07.2013-31.12.2013 (183 p) eest 19,64 eurot; - 01.01.2014-06.03.2014 (64 p) eest 6,67 eurot. Kokku on käesoleva otsuse tegemise hetkeks (06.03.2014) sissenõutavaks muutunud viivis summas 46,81 eurot. Nimetatud summa mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja. Samuti rahuldab kohus TsMS §-st 367 lähtudes hageja nõude viivise väljamõistmiseks protsendina põhinõudest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 07.03.2014 kuni põhinõude täitmiseni.
24.Eeltoodust johtuvalt rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks põhinõudena välja 460,80 eurot ning otsuse tegemise hetkeks sissenõutavaks muutnud viivise põhinõude esemeks oleva kohustuse täitmisega viivitamise eest summas 46,81 eurot. Samuti mõistab kohus kostjalt välja viivise alates 07.03.2014 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhinõude summalt kuni kohustuse kohase täitmiseni.
25.Kohus märgib, et VÕS § 655 lg 1 annab tellijale õiguse töövõtuleping igal ajal üles öelda. Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal sama lõike järgi õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Osundatud sätte kohaldamise aluseks olevaid asjaolusid ei ole kostja kohtu hinnangul käesolevas ajas välja toonud.
26.Seonduvalt poolte väidetega märgib kohus täiendavalt järgmist. Kostja väidete kohaselt lepiti hageja esindaja XXX kokku, et viimane võib soovi korral salongi sisustamisel kaasa aidata, kuid tasu selle eest kokku ei lepitud. XXX poolt tehtud abistava iseloomuga tööd on kostja käsitlenud kui tema (tasuta) praktikat. Kohtu hinnangul ei ole kostja sellised väited menetluses tõendamist leidnud. Kostja on menetluses väitnud, et hageja poolt pakutud lahendused salongi sisseseade ja materjalide valikul ei olnud kostjale sobivad. Kohus märgib, et see asjaolu ei anna iseenesest praegusel juhul veel alust tasu maksmisest keelduda. Vaidlus puudub selles, et hageja on nõustamisteenust osutanud, nõustamine nähtub ka asja materjalide hulgas olevast ulatuslikust elektroonilisest kirjavahetusest. Kohus ei ole tuvastanud, et kostja oleks andnud materjalide jms valikul hagejale juhiseid, millest viimane oleks teenuse osutamisel kõrvale kaldunud.
27.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
28.TsMS § 405 lg 1 p 3 tulenevalt võib kohus käesolevas asjas näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirjad ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on kostja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluses ja hagimenetluses tasutud riigilõiv kogusummas 100 eurot, õigusabikulu 320 eurot (käibemaksuta) ning dokumentaalse tõendi (eriteadmistega isiku XXX kirjaliku arvamus) saamise kulud 100 eurot (käibemaksuta) (vt I kd, tl 158-160; II kd, tl 58-61). 10(11)
2-13-11855 Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike järgi on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Tulenevalt TsMS § 143 p-st 2 kuuluvad asja läbivaatamise kulude hulka ka dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud. TsMS § 175 lg-st 1 tuleneb, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad sama paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.
29.Kostja hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele praegusel juhul vastu vaielnud ei ole. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on kohtu hinnangul põhjendatud. Hageja on asja materjalidest nähtuvalt tasunud käesolevas menetluses riigilõivu kokku summas 100 eurot. Samuti on õigusabikulud 320 euro ulatuses kindlasti põhjendatud. Sellised kulud on kohtu arvates kooskõlas esindaja poolt osutatud õigusabi eeldatava mahuga ning ei ületa TsMS § 175 lg 4 alusel kehtestatud piirmäärasid. Tõendamiseseme seisukohast olid kohtu hinnangul vajalikud ja põhjendatud ka hageja kulud dokumentaalse tõendi saamisele. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskuludena kokku 520 eurot (käibemaksuta). Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest kohtunik
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.