2.Mõista kostjalt XxxOÜ-lt (registrikood xxx) hageja XxxOÜ (registrikood xxx) kasuks välja 9372,13 eurot (üheksa tuhat kolmsada seitsekümmend kaks eurot ja 13 senti), millest 9165 eurot on põhivõlgnevus ja 207,13 eurot on hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis.
Mõista kostjalt XxxOÜ-lt (registrikood xxx) hageja XxxOÜ (registrikood xxx) kasuks välja sissenõutavaks muutuv viivis alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast (08.03.2013.a) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuse summalt 9165 eurot kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja XxxOÜ kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja esitas kostja vastu hagiavalduse põhivõlgnevuse 9 165 euro ja viivise väljamõistmiseks. Hageja ja kostja sõlmisid 28. juunil 2012 alltöövõtulepingu nr 28-06/12, millega hageja kohustus teostama erinevaid üldehituslikke töid ning ehituselementide paigaldustöid kahes eramus asukohaga Xxx. Hageja teostas ehitustööd nõuetekohaselt vastavalt alltöövõtulepingu tingimustele ja väljastas kostjale teostatud tööde eest arved. 1. augustil 2012 väljastas hageja arve nr 20120801 summas 8 400 eurot, 27. augustil 2012 arve nr 20120827 summas 8 000 eurot, 26. septembril 2012 arve nr 13 summas 2 000 eurot ja 31. oktoobril 2012 arve nr 16 summas 9 165 eurot. Kostja tasus hagejale arved nr 20120801, nr 20120827 ning nr
13.Viimase, 31. oktoobri 2012 arve nr 16 eest jättis kostja aga hagejale tasumata.
2.Hageja pöördus 15. jaanuaril 2013 kirja teel Soome ettevõtte XxxOY poole, kes oli ehitusobjektil teostatavate ehitustööde tellijaks. Tellija kirjale vastanud ei ole. 15. jaanuaril 2013.a pöördus kostja juhatuse liige Xxx e-kirjaga hageja poole. Kostja süüdistas antud e-kirjas hagejat ehitustööde õigeaegselt ning nõuetekohaselt tegemata jätmises, samuti töömeeste objektilt lahkumises.
3.Hageja viitas VÕS § 108 lõikele 1, §-le 638 ja § 639 lõikele 1. Alltöövõtulepingu p 6.1 kohaselt leppisid pooled kokku tööde maksumuse eelarves summas 30 000 eurot, millele võis täiendavalt lisanduda tasu lisatööde eest. Alltöövõtulepingu p 6.3 kohaselt oli p-s 6.1 nimetatud eelarve pooltele siduv. Hageja väljastas kostjale teostatud tööde eest neli arvet kogumahuga 27 565 eurot. Seega ei ületanud hageja alltöövõtulepingus kokkulepitud eelarvet.
4.Alltöövõtulepingu p 6.1 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale töö eest kolmes osas, ettenägematute asjaolude ilmnemisel aga neljas osas. Alltöövõtulepingu p 6.2 kohaselt loetakse tööd aktsepteerituks, kui tööaktid on kahepoolselt allkirjastatud. Tööde aktsepteerimine toimus sama lepingupunkti kohaselt iga kalendrikuu 25. kuupäeval. Alltöövõtulepingu 6.2 kohaselt toimub viimane makse pärast puudusteta töö üleandmist vastavalt alltöövõtulepingu p-le 9 jj. Kostja võttis hageja poolt teostatud töö vastu ning tasus hagejale kolmes osas arvete nr 20120801, nr 20120827 ning nr 13 eest. Samas jättis kostja viimase osamakse arve nr 16 eest summas 9 165 eurot tasumata ning töö vastavalt alltöövõtulepingu p-le 9 vastu võtmata.
5.Hageja leidis, et kostjal puudus objektiivne põhjus tööd mitte vastu võtta. Hageja on kõik tööd teostanud nõuetekohaselt ning õigeaegselt ning kostja ei ole hagejale esitanud ühtki põhjendust,
miks kostja jättis töö vastu võtmata ning viimase osamakse vastavalt alltöövõtulepingu p-le 6.2 tasumata. Hageja viitas VÕS §-le 638 ja leidis, et tööd tuleb lugeda kostja poolt vastuvõetuks.
6.Hageja nõudis kostjalt ka viivist seaduses sätestatud määra alusel. Kostja kohustus hagejale
31.oktoobri 2012 arve nr 16 tasuma hiljemalt 14. novembriks 2012. Kuivõrd kostja ei ole tänaseni kõnealust võlgnevust tasunud, võib hageja nõuda kostjalt põhivõla tasumisega viivitamise eest viivist seadusjärgses määras. Hageja esitas kohtule viivise arvestuse. Hagiavalduse esitamise päevaks on sissenõutavaks muutunud viivise summa 207,13 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
7.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostja tasus hagejale arvete nr 20120801, nr 20120827 ja nr 13 eest. Kostja jättis tasumata viimase arve nr 16. Töö üleandmine-vastuvõtmine on reguleeritud alltöövõtulepingu p-s 9 jj. Alltöövõtulepingu p-st 9.4 tulenevalt on hageja kohustatud lõpetatud Töö vastu võtma või andma põhjendatud vastuvõtmisest loobumise seletuse (reklamatsiooni) 5 tööpäeva jooksul pärast töö üleandmiseks-vastuvõtmiseks valmispanekut.
8.Hageja töötajad tegid valmis lepingujärgsed tööd ning kostja andis hageja viimasena objektil viibinud töötajatele mõista, et nendepoolsed tööd on lõpetatud. Hageja esitas omalt poolt töö üleandmiseks-vastuvõtmiseks, kuid kostja keeldus allkirjastamast üleandmise-vastuvõtmise akti, kuna kostja sõnul puudus tema objektijuhil Soomes vastav volitus. Kostja esindaja Tallinnas keeldus nimetatud akti allkirjastamast, kuna ei viibinud ise objektil ja polnud seal tehtud tööga kursis.
9.Alltöövõtulepingu p 9.6 järgi oli kostjal õigus keelduda töö vastuvõtmisest, kui tööl ilmnevad olulised objekti sihtotstarbelist kasutamist takistavad puudused ja/või töö ei vasta lepingus kokkulepitud tingimustele. Sama lepingupunkt kohustab sarnaselt p-ga 9.4 kostjat koostama vastuvõtmisest keeldumise reklamatsiooni. Sellekohast seletust (reklamatsiooni) ei ole kostja hagejale esitanud. Eeltoodust tulenevalt loetakse alltöövõtulepingu p 9.4 ja VÕS § 638 järgi töö kostja poolt vastuvõetuks. Töö vastuvõtmine omab olulist tähendust pooltevahelise tõendamiskoormise jaotusele.
10.Alltöövõtulepingu p-st 6.2 tuleneb kostja kohustus tasuda viimane makse pärast töö üleandmist-vastuvõtmist. Eelpool toodud põhjenduste kohaselt loetakse töö kostja poolt vastu võetuks. Hageja esitas kostjale 01.11.2012 arve nr 16, märkides maksetähtajaks 14 päeva. Järelikult muutus tasu sissenõutavaks 15.11.2012. Hageja märkis, et hagi vastuse koostamise ajaks oli tema sissenõutavaks muutunud viivise summa juba 579,72 eurot. Hageja palus kohtul lisaks sissenõutavaks muutunud viivisele mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis põhivõlgnevuselt 9 165 eurot määras 8,5% aastas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
11.03.10.2013.a seisukohtades tõi hageja välja, et ta esitas kostjale 01.11.2012 arve nr 16, märkides maksetähtajaks 14 päeva. Hageja saatis 01.11.2012 arve koos õiendiga e-posti teel vastustaja esindajale aadressil [email protected]. Mõlemat asjaolu kinnitab hageja esitatud e-kirja väljatrükk. Juhul, kui kostjal oleks olnud vastuväited töö tegemise või lõpetamise osas, oleks ta alltöövõtulepingu punkti p-st 9.4 tulenevalt pidanud andma põhjendatud vastuvõtmisest loobumise seletuse (reklamatsiooni) 5 tööpäeva jooksul pärast töö üleandmiseksvastuvõtmiseks valmispanekut (õiendi kättesaamist). Seda kostja ei teinud, mistõttu loetakse alltöövõtulepingu p 9.4 ja VÕS § 638 järgi Töö kostja poolt vastuvõetuks. Järelikult muutus tasu sissenõutavaks 15.11.2012.
12.20.12.2013.a seisukohtades tõi hageja välja, et tema endine juhatuse liige Xxx on koostanud nimekirja töödest, mida Soomes, aukohaga xxx, teostati. Tööde tegemine nähtub ka kohtule
esitatud fotodest.
13.Lepingu punkti 9.3 kohaselt pidid lepingu pooled tööde vastuvõtmise fikseerima töö lõpetamisel üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Tegelikult hageja ja kostja lepingu punktis 9.3 sätestatud kokkulepet sellisel viisil ei täitnud. Tööde etapi valmimisel esitas hageja kostjale tehtud tööde eest e-posti teel arve, mille kostja tasus. Esimese arve nr 20120801 andis hageja kostjale üle paberkandjal. Muid töö üleandmise-vastuvõtmisega seotud dokumente alltöövõtulepingu täitmise ajal pooled ei vormistanud. Hageja lõpetas alltöövõtuleping aluselt tehtud tööd 31.10.2012. Seega muutus hageja tasunõue summas 9 165 eurot VÕS § 637 lõike 3 alusel sissenõutavaks alates 31.10.2012. Seda, et kostja oli teadlik tööde lõppemise kuupäevast ehk 31.10.2012, tõendab muuhulgas hageja poolt kostjale saadetud õiend nr 4, milles hageja on viimase arve alusel teostatud tööde perioodiks märkinud 28.08.12-31.10.2012. Tööde lõpetamise osas suhtlesid pooled telefoni teel. Kostja sai arve nr 16 e-posti teel kätte.
14.Hageja arvates ei oma käesolevas vaidluses sisulist tähendust see, kas ta oli oma tööga viivituses tööde teostamise ajal, sest kostja ei ole pärast tööde lõppemist, s.o 31.10.2012, hagejale alltöövõtulepingu kohaselt pretensioone esitanud. Seetõttu ei oma kostja poolt esitatud tõendid asjas tähtsust.
15.31.01.2014.a seisukohtades leidis hageja, et Xxxkoostatud tööde kirjeldus ja fotod on tõendiks, mida kohus saab hinnata. Fotod on tehtud alltöövõtulepingu kohasel objektil. Kostja esitatud tõendist ei nähtu, kelle vahel vestlus toimus ja kellele on sõnumeid saadetud. Kostja on ise nõustunud, et alltöövõtulepingu täitmise raames pooled õiendeid ega üleandmisevastuvõtmise akte ei allkirjastanud. Pooled ei täitnud lepingu punktis 9.3. toodud kokkulepet. Tööde etapi valimisel saatis hageja kostjale tehtud tööde eest e-posti teel arve, mille kostja tasus ja muid dokumente pooled ei vormistanud.
KOSTJA VASTUVÄITED
16.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja leidis, et hageja nõue ei ole tõendatud. Hageja ei ole teostanud töid, mille alusel ta on nõude esitanud. Kostja ei ole allkirjastanud ühtegi tööde üleandmise ega vastuvõtmise akti. Vastupidist ei ole hageja tõendanud.
17.Hageja on väitnud, et ta on teostatud tööd esitanud kostjale vastuvõtmiseks ning samuti esitanud kostjale ka tööde üleandmise-vastuvõtmise akti. Ühtegi esitatud väidetest hageja tõendanud ei ole. Hageja on ise viidanud asjaolule, et kostja ja tellija on hagejale esitanud korduvalt pretensioone. Samuti on hageja viidanud, et kostja on hagejat informeerinud ehitustööde nõuetele mittevastavusest ning ajagraafiku mittetäitmisest. Hageja ja kostja kirjavahetusest nähtub, et hageja oli oma kohustuste täitmisega viivituses nii augustis kui ka oktoobris 2012.
18.11. novembri 2013.a seisukohtades kostja leidis, et kuna hageja ei ole töid teinud, ei kohaldu hageja viidatud VÕS § 643 ja § 644. Alternatiivselt viitas kostja VÕS § 645 lg 1 punktile 2. Kuivõrd hageja ei ole enda nimetatud töid teinud, pidi ta teadma tööde lepingutingimustele mittevastavusest. Kostjal ei saanud olla valmis töö vastuvõtmise kohustust, kuna hageja poolt viidatud tööd olid teostamata. Seetõttu ei eksisteerinud tööd, mida kostja oleks saanud vastu võtta. Lepingu punkti 9.4 kohaldamise eelduseks on asjaolu, et hageja on kostjaga tööde üleandmise-vastuvõtmise aja kooskõlastanud. Hageja seda teinud ei ole, mistõttu ei oma õiendi või mistahes muu dokumendi saatmine kostjale mingit õiguslikku tähendust.
19.Kostja leidis, et hageja esitatud ja Xxx koostatud tööde kirjeldus ning fotod ei ole asjakohased ja tegemist ei ole tõendiks tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes. Tööde kirjeldus
ei vasta ühegi tõendi liigile. Xxx on endine hageja juhatuse liige. Fotode järgi ei ole mitte kuidagi võimalik tuvastada, kus ja millal need tehtud on. Selliste fotodega ei ole võimalik tõendada fotodelt nähtavate tööde teostajat. Tööde kirjelduses nimetatud tööd olid tegelikult tehtud kostja poolt, sest hageja lahkus objektilt. Seda tõendab kostja projektijuhi Xxx e-kiri hagejale.
20.Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, justkui oleks hageja väidetavalt teostatud tööd lõpetanud 31.10.2012 ning sellest ajast muutus hageja tasunõue sissenõutavaks. Kuna hageja ei ole töid teostanud, ei saanud kostja neid üle vaadata ning seetõttu ei saanud hageja tasunõue muutuda sissenõutavaks. Kostja nõustus, et varasemalt ei ole hageja ja kostja vahel õiendeid allkirjastatud. Hagejal on kohustus tõendada tööde faktilist teostamist.
21.Kostja vaidles hageja viivisenõudele täies ulatuses vastu. Hagejal puudub kostja vastu mistahes nõue, mis oleks viivisenõude esitamise aluseks.
KOHTU PÕHJENDUSED
22.Arvestades hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
23.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) hageja ja kostja sõlmisid 28. juunil 2012 alltöövõtulepingu nr 28-06/12; 2) alltöövõtulepingu järgi pidi hageja teostama erinevaid üldehituslikke töid kahes eramus asukohaga Xxx; 3) teostatavate tööde täpset loetelu alltöövõtuleping ei sisaldanud; 4) kuigi leping nägi ette regulaarse tööde akteerimise, pooled lepingu täitmise ajal tööde üleandmise-vastuvõtmise akte ei koostanud ega allkirjastanud; 5) teostatud tööde eest esitas hageja kostjale 1. augustil 2012 arve nr 20120801 summas 8 400 eurot, mille kostja tasus; 6) teostatud tööde eest esitas hageja kostjale 27. augustil 2012 arve nr 20120827 summas 8 000 eurot, mille kostja tasus; 7) teostatud tööde eest esitas hageja kostjale 26. septembril 2012 arve nr 13 summas 2 000 eurot, mille kostja tasus; 8) teostatud tööde eest esitas hageja kostjale 31. oktoobril 2012 arve nr 16 summas 9 165 eurot, mille kostja jättis hagejale tasumata; 9) koos viimase arvega esitas hageja kostjale teostatud tööde kohta õiendi, mida kostja ei allkirjastanud.
24.Pooled vaidlevad käesolevas asjas selle üle, kas kostja peab tasuma hagejale viimase arve nr 16 alusel 9 165 eurot. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas kostja peab tasuma hagejale viivist seoses arve õigeaegse tasumata jätmisega.
25.Hageja nõudis kostjalt viimase arve alusel 9 165 euro väljamõistmist. Hageja leidis, et lepingu punkti 6.1. järgi oli kõigi tööde maksumuse eelarve 30 000 eurot, millele võis lisanduda tasu lisatööde eest. Hageja poolt kostjale esitatud nelja arve kogusumma oli 27 565 eurot ning järelikult ei ületanud kokkulepitud eelarvet. Kostjal puudus objektiivne põhjus tööde vastuvõtmisest keeldumiseks ja ta ei esitanud vastuvõtmiseks keeldumiseks ühtegi põhjendust. Tööd tuleb lugeda kostja poolt vastuvõetuteks, sest lepingu punkti 9.4. järgi pidi kostja keeldumiseks esitama reklamatsiooni. Seda kostja teinud ei ole. Tööde üleandmiseks saatis hageja kostjale 01.11.2012.a e-posti teel arve ja õiendi. Hageja tasunõue muutus sissenõutavaks 15.11.2012.a. Menetluse käigus väitis hageja täiendavalt, et tema tasunõue summas 9 165 eurot
muutus tegelikult sissenõutavaks alates 31.10.2012.a ja sellest päevast alates olid tööd lõppenud, mida kostja teadis.
26.Kostja vaidles hageja nõudele vastu ja leidis, et hageja ei ole teinud töid, milliste eest ta esitas tasunõude. Kostja ei ole allkirjastanud ühtegi tööde üleandmise ega vastuvõtmise akti. Hageja ise on omaks võtnud, et kostja esitas hagejale korduvalt pretensioone ja teavitas ajagraafiku mittetäitmisest. Hageja oli tööde tegemisega viivituses nii augustis kui ka oktoobris 2012. Kuna hageja töid ei teinud, ei saa töid lugeda vastuvõetuteks ja kostja ei saanud hagejat teavitada puudustest. Alternatiivselt väitis kostja, et kuna tööd olid tegemata, oli hageja teadlik tööde lepingule mittevastavusest. Lepingu punkti 9.4 kohaldamise eelduseks on asjaolu, et hageja on kostjaga tööde üleandmise-vastuvõtmise aja kooskõlastanud.
27.VÕS § 637 lg 3 näeb ette, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 näeb ette, et kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel.
28.VÕS § 638 järgi on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Vastavalt VÕS § 641 lõikele 1 peab töö vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid.
29.VÕS § 644 lg 1 sätestab, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 644 lg 2 järgi peab oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. VÕS § 644 lg 3 näeb ette, et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu.
30.VÕS § 645 lg 1 järgi võib tellija lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, sõltumata sellest, et ta tööd üle ei vaadanud ja selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud töövõtja tahtluse või raske hooletuse tõttu või kui töövõtja teadis või pidi teadma lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei teatanud sellest tellijale.
31.Kohus leiab, et kostjal tellijana oli kohustus tööd vastu võtta või teatada tööde vastuvõtmisest keeldumisel mõistliku aja jooksul piisava täpsusega nendest puudustest, mis tal töö vastuvõtmist takistasid. Riigikohus on leidnud, et töövõtutasu nõudes peab töövõtja tõendama, et tasunõue on sissenõutavaks muutunud ehk et kostja on tööd vastu võtnud või tööd saab lugeda vastuvõetuks (RK TKo 3-2-1-80-08, p 20). Tööde vastuvõtmine omab tähtsust pooltevahelise tõendamiskoormuse jaotusele, sest töö vastuvõtmise korral eeldatakse, et vastu võetud töö oli nõuetekohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija (samas, p 21). Samuti on Riigikohus leidnud, et hea usu põhimõttega võib olla vastuolus tööde vastuvõtmisest tervikuna keeldumine, kui töö on osadeks jaotatav ja oluliste puudusteta töö osa vastuvõtmine ei kahjustaks tellija õigusi (samas, p 22). Kokkulepitud tasu maksmata jätmisest saab tellija keelduda n-ö lõplikult üksnes juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks VÕS § 115 lg 1 järgi või kulutuste hüvitamiseks VÕS § 646 lg 5 järgi ulatuses, mille tellija
tasaarvestab selle tasunõudega. Lisaks võib tellija keelduda tasu maksmisest, kui ta alandab puudustele tuginedes lepingujärgset hinda VÕS § 112 lg 1 alusel, hinna alandamise võrra. Samuti vabaneb tellija tasu maksmise kohustusest VÕS § 116 lg 1 alusel lepingust taganedes (samas, p 32).
32.Käesolevas asjas selgitas kohus esmalt hagejale, et hageja peab tõendama oma tasunõude sissenõutavaks muutumist ja seda, et tööd kas võeti vastu või tuleb lugeda vastuvõetuteks. Hageja esitas kohtule tõendid selle kohta, et ta soovis tööd kostjale üle anda, kuid kostja ei võtnud neid vastu ega teavitanud teda, millistel põhjustel kostja töid vastu võtta ei soovi. Kohus selgitas omakorda kostjale kohtu 16.09.2013.a eelistungil VÕS § 644 lõikest 2 ja lõikest 3 tulenevaid tagajärgi. Kohus selgitas kostjale tema vastuväidete põhjendamise ja tõendamise kohustust kohtu 25.11.2013.a eelistungil (toimiku lk 111-112).
33.Poolte vahel sõlmitud alltöövõtulepingust nr 28-06/12 (toimiku lk 8-15, allkirjastatud kujul lk 66-73) nähtub, et lepingu eesmärgiks oli xxx, asuva kolme eramu üldehituslike tööde teostamine ning ehituselementide paigaldus vastavalt projektile ja kasutusvalmis kujul üleandmine. Lepingu punkti 1.2. järgi pidi mõiste „töö“ tähendama ehitustöid, mille loetelu, maht ja maksumus on toodud lepingu punktis 6.1. Lepingu punktis 6.1. ei olnud toodud tööde loetelu, vaid üksnes tööde maksumus.
34.Lepingu punkti 3.1.1. järgi pidid tööd valmis olema 05.10.2012.a. Lepingu punkti 6.1. järgi pidi kahe eramu üldehitustööde hinnaks kujunema fikseeritud summa 30 000 eurot, millele võis lisanduda projektiväliste tööde ja lisatööde teostamine objektil. Vaidlus puudub selle üle, et hageja tööde eelarvet ei ületanud. Lepingu punkti 6.2. järgi pidi akteerimine toimuma iga kuu 25. kalendripäeval. Viimane makse tuli tasuda pärast lepingus kokku lepitud tingimustele vastava ja puudusteta töö üleandmist-vastuvõtmist. Pooled ei vaidle selle üle, et etapiviisilist tööde akteerimist pooled lepingu täitmise ajal tegelikult ei teinud.
35.Lepingu punkti 7.1. järgi oli arvelduste aluseks alltöövõtja poolt esitatud ja töövõtja poolt aktsepteeritud arve. Maksetähtaeg oli maksimaalselt 14 kalendripäeva töövõtja poolt arve kättesaamisest. Lepingu punkt 9.1. nägi ette, et töö vastuvõtmine toimub objektil. Vastavalt lepingu punktile 9.2. tuli töö vastuvõtmise täpne kuupäev kooskõlastada poolte vahel 3 päevase etteteatamisega. Tööde vastuvõtmine pidi lepingu punkti 9.3. järgi fikseeritama töö lõpetamisel üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Lepingu punkt 9.4. nägi ette, et töövõtja on kohustatud töö vastu võtma, kui töö vastab lepingu dokumentides sätestatud tingimustele või andma põhjendatud vastuvõtmisest loobumise seletuse (reklamatsiooni) hiljemalt 5 tööpäeva jooksul töö alltöövõtja poolt üleandmiseks-vastuvõtmiseks valmispaneku ajast arvates, eeldusel, et alltöövõtja on töövõtjaga tööde üleandmise-vastuvõtmise aja kooskõlastanud. Juhul, kui töövõtja ei ole vastanud 5 tööpäeva jooksul, on alltöövõtjal õigus lugeda töö vastuvõetuks ja esitada töövõtjale arve. Seega nägi leping kostjale ette 5 päevase tähtaja, mille jooksul pidi kostja hagejat töös esinevatest puudustest teavitama.
36.Lepingu punkti 9.5. järgi tuli ebaoluliste puuduste korral, mis ei takista objekti sihtotstarbelist kasutamist, pooltel koostada vaegtööde protokoll, milles määratakse ära puuduste kõrvaldamise tähtajad. Oluliste puuduste ilmnemisel oli töövõtjal lepingu punkti 9.6. järgi õigus keelduda tööde vastuvõtmisest ja nõuda töö parandamist või ümbertegemist. Sel juhul tuli koostada protokoll või reklamatsioon edasiste tegevuste reguleerimiseks ja leppida kokku mõistlik aeg puuduste kõrvaldamiseks. Leping nägi järelikult ka ette, kuidas pidid pooled toimima juhul, kui töödes esinesid puudused. Lepingu järgi ei saanud kostja puuduste esinemisel töödes tasumisest lihtsalt keelduda, vaid esmalt tuli hagejale anda võimalus puuduste kõrvaldamiseks. Vaidlus puudub selle üle, et kostja ei esitanud hagejale ühtegi nõuet töödes esinevate puuduste kõrvaldamiseks.
37.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja koostas teostatud tööde kohta õiendi nr 4 (toimiku lk 16). Õiendis olid muuhulgas kajastatud üldehituslikud tööd objektil perioodil 28.08 kuni 31.10.2012.a. Õiend sisaldas lisaks lepingulistele töödele lisatöid summas 1565 eurot. Aruandeperioodil teostatud tööde maksumus oli õiendi järgi 9 165 eurot. Õiendi alusel esitas hageja kostjale arve nr 16 (toimiku lk 22) summas 9165 eurot ja maksetähtajaga 14.11.2012.a.
38.Hageja esitatud pangakonto väljavõttest (toimiku lk 65) nähtub, et kostja oli hagejale varasemad arved tasunud. Varasemad arved saadeti kostjale e-posti teel (arved ja e-kirjad toimiku lk 132-135). 01.11.2012.a saatis hageja kostjale e-kirja (toimiku lk 74), milles ta tõi välja, et hagejal on teostatud tööde eest saamata 9 165 eurot. Sama e-kirjaga saatis hageja kostjale õiendi nr 4 (toimiku lk 85). Seega tuleneb kohtule esitatud tõenditest, et õiendi, millega hageja soovis kostjale töid üle anda, saatis hageja kostjale hiljemalt 01.11.2012.a e-kirjaga. Kuivõrd varem pooled tööde üleandmise-vastuvõtmise akte ei allkirjastanud ning kostja oli tasunud talle e-posti teel saadetud arved, olid pooltevaheliseks praktikaks kujunenud arvete ja teadete saatmine e-posti teel. Samas nähtub õiendi saatmisest hageja soov anda kostjale tööd lõplikult üle.
39.15.01.2013.a saatis hageja võlgnevuse küsimuses kirja objekti tellijale (toimiku lk 23-24, tõlge eesti keelde, lk 25-26). 15.01.2013.a on kostja esindaja Xxx saatnud hagejale e-kirja (toimiku lk 27), milles ta teatas, et kuna oluline osa hageja lepingulistest töödest jäi tegemata, jäi projekti lõpetamine kevadesse. Kirja järgi lahkusid hageja töötajad objektilt ja kostja sai hageja tegevusest kahju. Sama kirja kohaselt on kostja projektijuht korduvalt juhtinud hageja tähelepanu kõikidele puudustele. Kirja järgi on hageja oluliselt rikkunud tööde kokku lepitud tähtaegu. Kostja ei ole ühtegi akti alla kirjutanud, sest tööd on tegemata.
40.Teistest kostja esitatud tõenditest nähtub, et 30.08.2012.a oli kostja esindaja Xxx saatnud hagejale e-kirja (toimiku lk 83), milles ta teatas, et hageja peaks tööde tähtaegseks valmimiseks suurendama töötajate arvu objektil. Samuti on kirjas märgitud, et objektil esindab kostjat projektijuht Xxx. 05.10.2012.a saatis Xxx hagejale teise e-kirja (toimiku lk 84), milles ta teatas, et kuigi lepingujärgne tähtaeg on saabunud, on tööd suures mahus pooleli. Kostja leidis, et hageja peab suurendama töötajate arvu objektil ja hagejal tuleb arvestada võimaliku trahviga, mis lepingu summast maha arvestatakse. Kostja avaldas, et kui hageja töid kiiremini tegema ei hakka, võib kostja lepingu katkestada ja leida uue ettevõtte, kes tööd lõpuni teeb. Kostja esitatud e-kirjast toimiku lk 107 ei nähtu, kellele see on saadetud. Samuti ei nähtu e-kirjast, kas see on saadetud seoses vaidlusaluse lepinguga või mitte.
41.Kohtule esitatud tõenditest ei saa seega järeldada, et kostja oleks 5 päeva jooksul või muu mõistliku aja jooksul pärast õiendi saamist 01.11.2012.a teatanud hagejale, et ta töid vastu ei võta. Samuti ei ole kostja mõistliku aja jooksul hagejale piisava täpsusega kirjeldanud, millised puudused töös esinevad ehk millises mahus on tööd tegemata. Kostja varasemad viited lepingutähtaja rikkumisele hageja poolt ei ole siinkohal asjakohased, sest kostja ei ole esitanud hageja vastu tasaarvestuslikku nõuet tulenevalt lepingulise tööde tähtaja eiramisest. Kostja ei teavitanud hagejat kordagi sellest, et ta sooviks lepingu üles öelda või et tal oleks hageja vastu kahju hüvitamisest või ebakvaliteetselt teostatud tööde parandamisest tulenev nõue. Kostja ei esitanud hagejale nõuet parandada töödes esinevad puudused. Kostja ei esitanud hagejale hinna alandamise avaldust.
42.Hageja endine juhatuse liige Xxx on koostanud kirjelduse objektil teostatud töödest (toimiku lk 123-124), milles on värviliselt tähistatud õiendis nr 4 kajastatud tööd. Kohus leiab, et antud tõendit saab hinnata dokumentaalse tõendina TsMS § 272 lg 1 mõistes ning kostja vastupidised viited on asjakohatud. Hageja esitas ka fotod objektil teostatud töödest (toimiku lk 125-131).
43.Asjas tunnistajana üle kuulatud Xxx (toimiku lk 163 pöördel - lk 164) avaldas, et hageja pidi
objektil tegema restaureerimise töid ning tööde kohta koostati ka mahutabel, mille hagejale andis kostja esindaja Xxx. Hageja pidi majadel eemaldama vana materjali ja panema uue ning kõik tööd olid välitööd. Tööde mahud lepiti kokku perioodide kaupa vastavalt tellija soovidele. Tööde mahtusid lepiti kokku kaks korda. Xxx ei olnud tunnistaja sõnul objektil kostja esindajaks, kuid hiljem pidi Xxx Xxx korraldusel tööd üle vaatama, mida ta ei teinud. Hageja lõpetas augustis värvimistööd, garaaži, pesuruumid, tuulekastid, tuletõrjeredelite lihvimise ja värvimise. Septembris ja oktoobris tehti aknapalesid, paigaldati terrassi vaheplaadid, vahetati aknapealsete vill ja pandi uus laudis. Tunnistaja sõnul pooled ühtegi tööde üleandmise akti ei allkirjastanud. Kõik kokku lepitud tööd said tunnistaja sõnul tehtud ja hageja töötajad olid objektil kuni oktoobri lõpuni või novembri alguseni. Tööd jäid pidevalt seisku materjalide tarneprobleemide tõttu. Materjale pidi objektile tooma tellija. Tunnistaja Xxx kirjeldas, milliste tööde tegemine on näha kohtule esitatud ja tema poolt tehtud fotodelt.
44.Tunnistajana üle kuulatud Xxx(toimiku lk 164 pöördel - lk 165) avaldas, et ta töötas samal objektil kostja töötajana 2012.a oktoobris. Tunnistaja ülesandeks oli keevitustööde tegemine. Tunnistaja keevitas kolme maja esimesel korrusel verandade piirdeaiad ja teisel korrusel rõdude käsipuud, samuti kruntis ja värvis samu asju kõigil kolmel majal. Tunnistaja lahkus objektilt enne tööde lõpetamist. Hageja töötajaid nägi tunnistaja objektil oktoobri alguses, seejärel nad lahkusid. Tunnistaja avaldas, et hageja töötajad ei teinud töid päris lõpuni, sest oli probleeme materjalidega, mida pidi tooma tellija.
45.Tunnistaja Xxx avaldas, et fotol lk 125 on tema pandud verandapiirded, rõdude vahed, vihmaveetorud, ülemised plekid. Fotol lk 126 on näha tunnistaja värvitud uks. Tööd, mis olid näha fotodelt lk 128, 129, 130 ja 131 olid tehtud enne, kui tunnistaja objektile tuli. Tunnistaja Xxx ei ole väitnud, et tema oleks teinud kõik need tööd, milliseid on hageja poolt tehtud töödena kirjeldanud Xxx. Seega on kohtule esitatud Xxx tööde kirjelduse, fotode ja Xxx enda ütlustega tõendatud, et hageja teostas vähemalt osaliselt need tööd, millised ta soovis kostjale õiendiga nr 4 üle anda.
46.Küll aga avaldas tunnistaja Xxx, et uued rõdukonstruktsioonid paigaldas tema ja terrassi vaheseina ehitus jäi hagejal tegemata. Voodrilaua paigaldus oli tehtud ning kolmanda maja osas osaliselt tegemata, kuid tunnistaja ei teadnud, kas kolmanda maja osas pidi töid tegema hageja või kostja ise. Samuti kinnitas tunnistaja, et tema tuleku ajaks olid garaažidealused prussid ja karkassid värvitud, samuti olid värvitud ja korrastatud kaks puu-ust. Elektrijaama ukse värvis tunnistaja Xxx ise ning korstnaga seotud töö oli tegemata.
47.Hinnates kogumis tunnistajate Xxx ja Xxx ütlusi ning võrreldes neid Xxx kirjeldusega (toimiku lk 123-124) ja kohtule esitatud fotodega, võib järeldada, et tööde üleandmise ajaks olid hagejal tegemata rõdu konstruktsioonide paigalduse ja terrassi vaheseina ehitusega seotud tööd, rauast tugipostide värvimise tööd, elektri alajaama ukse värvimise tööd ning korstnaga seotud tööd. Muus osas on tööde faktiline teostamine hageja poolt tunnistajate ütluste ja fotodega tõendatud. Kuigi tööd ei olnud täielikult tehtud osas, milles hageja soovis neid kostjale üle anda, ei viidanud kostja tööde vastuvõtmisest keeldumisel nendele puudustele. Kostja ei teatanud hagejale lepingus toodud tähtaja jooksul ega hiljem, et ta nende puuduste tõttu töid vastu ei võta. Puudusi kostja piisavalt täpselt ei kirjeldanud. Samuti ei ole kohtu hinnangul hea usu põhimõttega kooskõlas olukord, kus kostja keeldus täielikult tööde vastuvõtmisest, kuigi tööd olid suures osas siiski tehtud. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et kõik üleantavad tööd oleksid tegemata. Puuduste kõrvaldamist kostja hagejalt ei nõudnud. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et kooskõlas VÕS § 644 lõikega 3 on kostja kohtumenetluse ajaks minetanud oma õiguse tugineda tasu mittemaksmisel nendele puudustele.
48.Kostja väited selle kohta, et hageja oli teadlik tööde tegemata jätmisest, mistõttu kuulub kohaldamisele VÕS § 645 lg 1, ei ole kohtu hinnangul ühegi tõendatud ega seetõttu põhjendatud.
Kohus selgitas kostjale 25.11.2013.a istungil vajadust oma vastuväiteid põhistada ja tõendada (toimiku lk 111-112). Kostja ei ole põhjendanud ega tõendanud, et hageja õiend sisaldas teadlikult töid, mida ei olnud tehtud. Kostja ei ole ka tõendanud, milline kokkulepe hageja ja kostja vahel tööde mahu osas oli. Kuigi tunnistaja Xxx teostas oma ütluste järgi mitmeid töid kõigil kolmel majal, ei teadnud ta, kas või millisel viisil olid need kolm maja hageja ja kostja vahelistes suhetes jaotatud. Seetõttu ei saa ainuüksi Xxx ütlustest järeldada, et hageja kajastas tööde õiendis teadlikult töid, mida ei olnud tehtud. Juhul, kui kostja arvates ei olnud hageja õiendi esitamise ajaks kõiki lepingulisi töid täielikus mahus teostanud, oleks kostjal tulnud seda hagejale selgelt piiritletud viisil selgitada ja anda tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, mida kostja ei teinud.
49.Kostja taotluse alusel kuulas kohus 19.02.2014.a istungil tunnistajana üle Xxx(toimiku lk 165 pöördel – lk 166). Tunnistaja avaldas kohtule, et ta töötab kostja projektijuhina. Tunnistaja ütluste kohaselt pidi hageja tegema objektil kolmest majast kaks, kuid ta ei saanud oma töödega hakkama. Xxx väitis, et fotol lk 125 on näha maja, millega seotud tööd tegi ära kostja, mitte hageja. Xxx sõnul tegi kostja ära tööd, mis nähtuvad fotolt lk 126. Osade fotode osas ei osanud ta öelda, kas tegemist oli majaga, kus töid pidi tegema hageja või kostja.
50.Kohus leiab, et Xxx ütlused ei ole usaldusväärsed ning neid ütlusi ei saa arvestada tunnistaja ütlustena. Kuigi kohus küsis Xxx , millised on tema suhted kostjaga, ei avaldanud ta, et on alates 03.02.2014.a kostja juhatuse liikmeks (milline kanne nähtub äriregistrist). TsMS § 251 lg 1 järgi võib tunnistajana üle kuulata iga inimese, kellele võivad olla teada asjas tähtust omavad asjaolud, kui ülekuulatav ei ole selles asjas menetlusosaline või menetlusosalise esindaja. Seega ei võimalda seadus tunnistajana üle kuulata poole seaduslikku esindajat ning Xxx jättis kohtule avaldamata, et ta on poole seaduslik esindaja, mis oleks välistanud tema ülekuulamise istungil tunnistajana. Muid tõendeid selle kohta, et hageja teostatud tööd olid täielikult tegemata, kostja kohtule esitanud ei ole.
51.Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja põhinõue kostja suhtes kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevusena 9 165 eurot.
52.Lisaks põhinõudele palus hageja kostjalt välja mõista viivise seaduses sätestatud määra alusel. Hageja leidis, et kostjal tuli arve nr 16 tasuda hiljemalt 14.11.2012.a. Hageja esitas kohtule viivise arvestuse. Hagiavalduse esitamise päevaks on sissenõutavaks muutunud viivise summa 207,13 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuva viivis kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluse käigus esitas hageja väite, et tema nõue muutus tegelikult sissenõutavaks 31.10.2012.a, kui kostja pidi tööd vastu võtma. Kostja vaidles hageja viivisenõudele täies ulatuses vastu. Hagejal puudus kostja arvates tema vastu mistahes nõue, mis oleks viivisenõude esitamise aluseks.
53.Poolte vahel sõlmitud lepingu punkti 7.1. kohaselt oli arvelduste aluseks alltöövõtja poolt esitatud ja töövõtja poolt aktsepteeritud arve. Maksetähtaeg oli sama punkti kohaselt 14 kalendripäeva alates töövõtja poolt arve kättesaamisest. Käesolevas asjas on tõendatud, et kostja sai hageja esitatud arve kätte 01.11.2012.a, millest tulenevalt oli tal kohustus tasuda arve hiljemalt 14.11.2012.a.
54.VÕS § 82 lg 7 näeb ette, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Lepingu kohaselt oli kostjal kohustus tasuda hagejale töövõtutasu vastavalt viimase esitatud arvele 14 kalendripäeva jooksul alates arve saamisest. Seega ei ole õige hageja väide, et töövõtutasu maksmise kohustus muutus sissenõutavaks alates 31.10.2012.a. Kuivõrd leping nägi tasumise eeldusena ette arve esitamise ja määratles tähtaja, mille jooksul arve tuli tasuda, muutus
kohustus sissenõutavaks alates 15.11.2012.a.
55.VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 näeb ette, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
56.Hageja esitas hagiavalduses (toimiku lk 4) viivise arvestuse, mille kohaselt ta arvestas arve tasumise tähtajaks 14.11.2012.a ning lähtus seaduses sätestatud viivise määrast. Kohus selgitas kostjale 25.11.2013.a eelistungil (toimiku lk 112), et kostjal tuleb põhistada, kas ta on nõus hageja viivisenõude ja viivise arvestusega. Kohus selgitas, et vastuväidete esitamata jätmisel võib kohus lugeda, et kostja on hageja arvestuse omaks võtnud. Kostja vaidles küll hageja nõudele vastu, kuid ei esitanud vastuväiteid viivise arvestuse suhtes. Seega leiab kohus, et kostja on omaks võtnud, et hageja esitatud viivise arvestus on õige.
57.Kuivõrd kohus rahuldas hageja põhinõude, kuulub rahuldamisele ka tema viivisenõue. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena 207,13 eurot. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kuivõrd kohus rahuldas hageja viivisenõude, tuleb kostjalt välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis ehk kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast (08.03.2013.a) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuse summalt 9165 eurot kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.
58.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lõikele 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.