AS Advokaadibüroo Aivar Pilv hagi Denis Pärtel vastu võla ja viiviste väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
275 eurot 1 sent Hageja: AS Advokaadibüroo Aivar Pilv (registrikood: 10361578 Vabaduse väljak 10 Tallinn 10146; [email protected]), esindaja: vandeadvokaat Tambet Laasik (Advokaadibüroo Aivar Pilv Tartu osakond; Turu 2 Tartu 51014; [email protected])
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja: Denis Pärtel (isikukood 38106162725; XXX)
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada.
Mõista välja Denis Pärtelilt AS-i Advokaadibüroo Aivar Pilv kasuks:
2.1.põhivõlg 242 eurot ja viivis 6. märtsi 2014 seisuga 26 eurot 23 senti, kokku 268 eurot 23 senti (kakssada kuuskümmend kaheksa eurot kakskümmend kolm senti);
2.2.viivis tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates
7.märtsist 2014 kuni põhivõla tasumiseni.
Jätta menetluskulud kostja kanda.
Välja mõista Denis Pärtelilt menetluskulu 60 eurot (kuuskümmend eurot) AS-i Advokaadibüroo Aivar Pilv kasuks.
Otsust toimetada kätte pooltele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Aktsiaselts Advokaadibüroo Aivar Pilv (hageja) esitas 15. mail 2013 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Denis Pärteli (kostja) vastu 346 euro 53 sendi saamiseks. Tartu Maakohus jättis hagi 9. juuli 2013 määrusega käiguta. Hageja esitas 24. juulil 2013 Tartu Maakohtule hagi kostja vastu põhivõla 242 euro ning sissenõutavaks muutunud viiviste 15 euro 34 sendi nõudes. Hageja palus kostjalt välja mõista viivist seadusjärgses määras hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt pöördus kostja kui hageja klient 2012 augustis hageja poole eesmärgiga esitada kahju hüvitamise nõue AS Estravel vastu. Pooled ei sõlminud kirjalikku kliendilepingut, kuna kostja oli eelnevalt olnud hageja pikaajaline klient ning tegemist oli ühekordse ülesandega: AS-le Estravel pöördumise koostamisega. Hageja, keda esindas vandeadvokaat Tarmo Pilv, ning kostja leppisid suuliselt kokku ülesande täitmises ja selle tasustamises vastavalt Advokaadibüroo tavapärasele hinnakirjale. Ülesande täitmise eest väljastas hageja kostjale 31. augustil 2012 arve nr 20120976 summas 242 eurot, millele oli lisatud tehtud tööde spetsifikatsioon. Kostja sai eelnimetatud arve kätte ja pretensioone ei esitanud. Kostja ei tasunud arvet tähtaegselt, hageja saatis kostjale 16. novembril 2012 ja 28. novembril 2012 meeldetuletused arve tasumiseks. 12. detsembril 2012 ning 3. aprillil 2013 pöördus hageja kostja poole täiendavate pretensiooniga. Kostja vastas 9. aprillil 2013, et „eelnimetatud arve ei ole põhjendatud“. Milles arve põhjendamatus seisneb, ei ole kostja avaldanud ega täiendavaid vastuväiteid esitanud. Hageja on seisukohal, et hageja ja kostja sõlmisid suulise kliendilepingu, mille järgi hageja kohustus osutama õigusteenust ning viimane kohustus selle eest maksma. Hageja tugineb oma nõudes võlaõigusseaduse (VÕS) §-dele § 76 lg 1; § 82 lg 1; § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg
1.Kostja on rahalise kohustuse täitmisega viivitanud. Seega on hageja nõue kostja vastu viivise maksmiseks VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 järgi põhjendatud. Kuna hageja ja kostja ei ole eraldi kokku leppinud kohaldatava viivise määras, rakendub võlasuhtele seadusjärgne viivisemäär, mis on alates 1. juulist 2012. a 7,5% aastas ehk 0,02% päevas (7,5 / 365). Hagiavalduse esitamise hetke seisuga on 15 eurot 34 senti.
2.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta see rahuldamata. Kostja maakohtule 21. augustil 2013 saadetud vastuse kohaselt on hageja nõuded põhjendamatud. Kostja pöördus küll hageja poole, kuid ta ei ole arve väljastamise aluseks olevaid töid tellinud. Ta ei ole ka nimetatud töö osas sõlminud kliendilepingut. Kostja taotles kohtult tunnistajana hageja töötaja advokaat K. Ploomi ja teisi kostjaga suhelnud advokaate tunnistajana üle kuulamist. Kostja palub jätta kohtukulud hageja kanda.
3.Hageja selgitas maakohtule 2. septembril 2013 saadetud menetlusdokumendis, et kostja ostis 30. aprillil 2012. a Estravel AS veebilehe www.estravel.ee vahendusel elektroonilised 2/6
lennupiletid 28. juuliks 2012 Tallinn-New York ja New York-Miami summas 1208 eurot. Kostja ostis piletid V.D. `le, kes lennu toimumise hetkel oli XX-aastane. Piletite ostmisel täitis kostja ankeedi, kuhu märkis selgelt V. D`i sünniaja, seega oli Estravel AS-le teada reisija vanus. Lend Tallinnast New Yorki toimus vahemaandumisega Stockholm’is, kus toimus lennufirma vahetus. Delta Airlines ei olnud aga nõus alla 14-aastast reisijat ilma saatjateenuseta vastu võtma ning V. D`i ei lubatud edasisele lennule. Tekkinud probleemi tõttu tuli V. D Stockholmist tagasi Eestisse toimetada. Kostja oli sunnitud soetama uued lennupiletid Miamisse 1. augustiks 2012 summas 1059 eurot. Hageja esitas kostja nimel
17.augustil 2013. a AS-le Estravel kirjaliku nõude, mille alusel AS Estravel hüvitas kostjale tekitatud kahju. Kostja oli õigusabiteenuse osutamisest teadlik, pöördumine koostati kostja ülesandel ning tema poolt antud andmete ja juhtnööride alusel ning edastati AS-le Estravel, kes vastavalt rahuldas ka kostja nõude. Pöördumine edastati AS-le Estravel saatmisel ka kostjale. Kostja ei avaldanud talle õigusabiteenuse osutamise käigus, et AS Estravel poole pöördumine oleks tema tahte vastane või et ta ei oleks soovinud selle esitamist. Kostja on õigusabi saamiseks hageja poole pöördumise fakti TsMS § 231 lg 2 mõistes omaks võtnud. Kostja esitas vastuväite talle väljastatud ning nüüd vaidlusalusele arvele esimest korda alles 9. aprillil 2013. a pärast korduvaid meeldetuletusi. Vandeadvokaat Tarmo Pilv on hagejale kinnitanud, et tal ei ole kostjaga ei kirjalikus ega suulises vormis kokkulepet kostjale osutatud õigusabiteenuse eest mittetasumise osas. Advokatuuriseaduse § 55 lg 4 võimaldab kliendilepingu sõlmida ka suuliselt. Kostja jäi 9. septembril 2013 menetlusdokumendis nõude juurde kuulata vande all üle K. Ploom.
4.novembri 2013 kohtuistungil ei rääkinud kostja eesti keelt, kohus lõpetas kohtuistungi.
15.novembri 2013 menetlusdokumendis kostja tunnistaja ülekuulamist ei taotlenud ning ei esitanud ka kohtule seisukohta menetluse jätkamise suhtes kirjalikus menetluses. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hagi on põhjendamata, tõendamata ja puudub õiguslik alus selle rahuldamiseks. Kostjalt nõutakse tasu töö eest, mida ta ei ole tellinud.
22.novembri 2013 e-kirjas tegi hageja ettepaneku teha kohtuotsus olemasolevate seisukohtade ja tõendite alusel.
20.jaanuaril 2014 andis maakohus pooltele aega 31. jaanuarini 2014 avalduste ja dokumentide esitamiseks. Kohus palus kostjal teatada, kas ta jääb tunnistaja ülekuulamise taotluse juurde. Kostja jäi 22. jaanuari 2014 vastuses taotluse juurde tunnistaja ülekuulamiseks.
17.veebruari 2014 kohtuistungil esitas kostja taotluse advokaat T. Pilve vanda all ülekuulamiseks, kohus jättis kostja taotluse rahuldamata. Kohus kuulas vande all ära K. Ploomi. Hageja leidis, et poolte õigussuhet võib käsitleda ka kui taluvusvolitust või kui käsundita asjaajamist.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus leiab, et hageja nõue tuleb VÕS § 619; 108 lg 1; 113 lg 1 alusel rahuldada. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.
5.Kohus loeb poolte esitatud väidete ja tõenditega tuvastatuks: • kostja pöördus hageja poole AS-iga Estravel seotud probleemi tõttu 3/6
• kostja on olnud hageja pikemaajaline klient mitmetes erinevates küsimustes • hageja saatis 17. augustil 2012 AS-le Estravel ettepaneku Denis Pärtelile kahju hüvitamise nõudes • 31. augustil 2012 koostas hageja kostjale arve nr 20120976 summas 242 eurot; hageja saatis kostjale meeldetuletuse arve tasumise kohta 16. novembril 2012; 28. novembril 2012; 12. detsembril 2012 ja 3. aprillil 2013 (summaks märgitud 421 eurot) • kostja vastas 3. aprilli 2013 kirjale, et arve ei ole põhjendatud
6.Hageja leiab, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud suuline kliendileping, mille sisuks oli õigusteenuse osutamine. Alternatiivselt leiab hageja, et tal on nõue kostja vastu tulenevalt taluvusvolitusest tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 118 lg 2 alusel või tulenevalt käsundita asjaajamisest. Kostja leiab, et tema ja hageja vahel õiguslik suhe puudub.
7.TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Juhul kui hageja väidab, et ta on täitnud kostjaga sõlmitud kliendilepingut, peab ta oma väidet tõendama. Maakohus leiab, et hageja on tõendanud pooltevahelise lepingulise suhte olemasolu. VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamisega ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et pooled on saavutanud kokkuleppe. Riigikohus on 24. novembri 2011. a otsuse tsiviilasjas nr 3-21-109-11 p.-s 11 leidnud, et lepingu jõustumiseks on olulised poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse. Lepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse sarnaselt teiste võlaõiguslikke lepingutega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 1 tulenevalt mis tahes viisil. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud. Kostja pöördus hageja poole AS-iga Estravel seotud probleemi tõttu. Hageja saatis 17. augustil 2012 AS-le Estravel ettepaneku Denis Pärtelile kahju hüvitamise nõudes (tlk. 38). Kostja ei ole menetluse kestel vastu vaielnud sellele, et ta on pöördunud hageja poole seoses AS-ga Estravel (tlk 54; 77) tekkinud vaidlusega, ega sellele, kuidas hageja kostja probleemi kohtule kirjeldas. Hageja saatis AS-le Estravel pöördumise (tlk. 38), mille vajadust ja otstarbekust ei ole kostja vaidlustanud. 17. veebruari 2014 kohtuistungil kinnitas kostja, et ta on AS-lt Estravel hüvitise saanud, küll mitte nii suures ulatuses, kui ta lootis (tlk.77). Kostja ei täpsustanud, kas raha saabus enne, kui hageja pöördumise AS-le Estravel tegi, või mitte, leides, et raha kanti üle läbirääkimiste käigus. Tartu maakohtu 17. veebruari 2014 kohtuistungil kinnitas kostja samuti, et tal on advokaat T. Pilvega olnud varasemalt erinevaid kokkupuuteid ning ta on teadlik sellest, et advokaadi töö eest on tasu maksmine tavaline. Kostja väitel on ta tasunud osutatud õigusabiteenuse eest siis, kui temaga on sõlmitud kliendileping. Kostja ei ole menetluses selgitanud, kas kliendileping on varasemalt sõlmitud temaga teenuse osutamise järel või enne teenuse osutamist esmakordsel advokaadi juurde pöördumisel. Kohtul puudub alus arvata, et hageja ja kostja vahel oleks suulise lepingu sõlmimine välistatud.
8.Kostja ei ole tõendanud, et ta pöördus hageja poole üksnes hinnapäringu tegemiseks. Kostja väide selle kohta, et advokaadibüroo tasu osutatava õigusabi eest oleks olnud 500 eurot, mis muutis õigusabi mõttetuks, on tõendamata. Hageja on kohtule esitanud kostjale saadetud arve osutatud õigusabi eest, mis on 242 eurot (tlk. 20). 4/6
Kostja esitas maakohtule 28. augustil 2013 taotluse tunnistajana Advokaadibüroo Aivar Pilv advokaadi Karin Ploomi üle kuulamiseks. Kostja taotles ka kõikide teiste samas advokaadibüroos töötavate advokaatide tunnistaja üle kuulamiseks, kes puutusid kokku kostjaga seotud õigusliku vaidluse lahendamisega (tlk. 32). 10. septembri 2013 menetlusdokumendis taotleb kostja üksnes Karin Ploomi tunnistaja üle kuulamist (tlk. 44).
22.jaanuari 2014 menetlusdokumendis (tlk.61) taotles kostja ühe tunnistaja ülekuulamist. Maakohus leiab, et 17. veebruaril 2014 esitatud taotlus Tarmo Pilve tunnistajana üle kuulamiseks on tehtud hilinemisega. Maakohus andis pooltele 31. jaanuarini 2014 aega avalduste ja dokumentide esitamiseks. Kostja esitas taotluse, milles väljendus selgelt ühe tunnistaja üle kuulamise taotlus. 28. augustil 2013 menetlusdokumendis väitis kostja, et ta on Karin Ploomiga suhelnud. Varasemates menetlusdokumentides on kostja nimetanud üksnes advokaat Karin Ploomi. Kohtuistungil leidis kostja, et ta ei ole taotlenud Karin Ploomi ülekuulamist, kohtule jääb kostja seisukoht arusaamatuks. Tunnistaja Karin Ploomi ülekuulamisest selgus, et advokaat Tarmo Pilv andis Karin Ploomile tööülesande, mille sisuks oli ühekordne pöördumine AS Estravel poole. Tööülesanne oli registreeritud ka Lawtime programmis. Karin Ploomile edastati ka Denis Pärteli ja Estravel AS kirjavahetus. Kostja ei vaielnud kohtuistungil vastu sellele, et tema ja AS Estravel vaheline kirjavahetus on hagejale edastatud. Maakohus leiab, et Karin Ploomi ütlused advokaadibüroo sisese töökorralduse kohta ei tõenda kliendilepingu sõlmimist. Asjaolu, et Karin Ploomi käsutuses oli kostja ja AS Estraveli kirjavahetus, näitab aga kostja soovi õigusabiteenuse saamiseks. Eeltoodule tuginedes leiab maakohus, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud leping õigusabiteenuse osutamiseks, millest tulenevalt ei kontrolli maakohus, kas poolte vaheline õigussuhe võiks tugineda ka käsundita asjaajamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 242 eurot.
9.VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 I ja II lause alusel tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis põhivõlalt perioodi 10. september 2012 kuni 24. juuli 2013 eest, vastavalt hageja arvestusele 15 eurot 34 senti. Kostja ei ole hageja viivisearvestust iseenesest vaidlustanud. TsMS § 367 ja VÕS § 113 lg 1 II lause alusel tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja viivis alates 25. juulist 2013 kuni otsuse tegemiseni 6. märtsil 2014 kokku 10 eurot 89 senti järgmiselt: 7 eurot 74 senti 25. juulist 31. detsembrini 2013 (8,5% aastas, s.o 0,02% päevas 242 eurolt 160 päeva eest); 3 eurot 15 senti 1. jaanuarist 6. märtsini 2014 (8,25% aastas, s.o 0,02% päevas 242 eurolt 65 päeva eest). Kokku tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis 6. märtsi 2014 seisuga 26 eurot 23 senti. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis TsMS § 367 alusel tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates 7. märtsist 2014 kuni põhivõla tasumiseni.
10.Hagi rahuldamist ja TsMS § 162 lg-t 1 arvestades tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
11.TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 60 eurot (tlk 66). Hagihinnaks on TsMS § 124 lg 1, § 133 alusel 275 eurot 1 sent, millelt tuli RLS § 57 lg 1 ja lisa 1 alusel tasuda riigilõivu 60 eurot. Hageja on riigilõivu tasunud. Tegemist on TsMS
5/6
§ 138 lg-s 2 sätestatud menetluskuluga. Eeltoodut ja menetluskulude jaotust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna riigilõiv 60 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke Kohtunik
6/6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.