Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
5. märts 2014. a Tartu
Tsiviilasja number
2-12-17361
Tsiviilasi
Tartu Narva 86 KÜ hagi Hurrican OÜ vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1821,61 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 19. veebruari 2013. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tartu Narva 86 KÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): Tartu Narva 86 KÜ (registrikood: 80229768; asukoht: Tartu Narva mnt 86), seaduslik esindaja Janii Malki, nõustaja Agu Rillo Vastustaja (kostja): OÜ Hurrican (registrikood: 10388181; elukoht: Tartu Ilmatsalu 34), esindaja vandeadvokaat Rene Varul
1.Jätta Tartu Maakohtu 19. veebruari 2013. a otsus
esindajad
RESOLUTSIOON
muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
Maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta Tartu Narva 86 KÜ kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Tartu Narva 86 KÜ esitas 30.04.2012 Hurrican OÜ vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 1821.61 eurot, viivise kuni 11.04.2012. a eest 682.79 eurot ja alates sellest 0.07% päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on kostja majandamisteenuste eest alates 2009. a veebruarist kuni 2012. a jaanuarini võlgu 1821.61 eurot. Kostja esitas hageja nõudele tasaarvestamise vastuväite, kuna kostja väitel on ta teostanud majale Narva mnt 86 sokli krohvimistöid. Hageja vaidles tasaarvestusele vastu.
2.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja esitas tasaarvestuse avalduse. Kostja vastuväidete kohaselt leppisid hageja esindaja A.P ja kostja 2009. a kokku, et kostja korraldab sokli krohvimise ja teised tööd ning kostja nõue tasaarvestatakse majandamiskuludega. Kokkuleppe sõlmimise juures viibis maja haldaja OÜ R esindaja. Seega on poolte vahel sõlmitud töövõtuleping ning pooled leppisid kokku tasaarvestuses. Hageja esindaja A.P võttis töö vastu, tasu summas 2718.74 eurot on muutunud sissenõutavaks. 2010. a veebruarist oktoobrini on hageja kajastanud kostja arvetel sellises summas ettemaksu ja teostanud tasaarvestust. Hageja ei ole tööde mittevastavusest teavitanud õigeaegselt, esmakordselt viidati puudustele 2010. a maikuus. Ekspertiis teostati 16 kuud pärast tööde teostamist. Kostja esitas alternatiivselt nõude käsundita asjaajamise sätete alusel. Kostja leidis, et tegemist oli hädavajalike kulutustega. Kostja leidis, et ta on ajanud hageja asja ja hageja on kiitnud asjaajamise heaks tööde vastuvõtmisega. Kostja oli nõus, et sokli värvimistöid summas 1250 krooni ei ole teostatud ning seda summat ei soovi ta tasaarvestada. Kostja oli 11.10.2012. a kohtuistungil nõus, et maksmata kommunaalteenuste summa on õige ning viiviste arvestus on matemaatiliselt õige.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 19.02.2013. a otsusega Tartu Narva 86 KÜ hagi Hurrican OÜ vastu rahuldamata. Kohus jättis menetluskulud Tartu Narva 86 KÜ kanda ja mõistis Tartu Narva 86 KÜ-lt Hurrican OÜ kasuks välja menetluskulud 900 eurot. Kostja oli 11.10.2012. a kohtuistungil nõus, et maksmata kommunaalteenuste summa on õige ning viiviste arvestus on matemaatiliselt õige (tl 9). Seega tuvastas kohus, et hagejal on õigus KOS § 13 alusel nõuda kostjalt kommunaalteenuste summas 1821.61 eurot tasumist. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja ja kostja vahel oli sõlmitud töövõtuleping ning kas kostjal on õigus oma võlgnevus töövõtulepingust tuleneva nõudega tasaarvestada. Tunnistaja A.P ütlused, mille kohaselt tema kokkulepet ei sõlminud, jättis kohus kõrvale kui ebausaldusväärsed. Tunnistaja ütlused on vastuolus S.M ütluste ning tööde hinnapakkumisega (tl 35). Tunnistaja eitas allkirja andmist hinnapakkumisele, samas ei soovinud hageja esindajad allkirja ebaõigsusele tugineda. Tunnistaja on siiani korteriühistu liige ning seega huvitatud tsiviilasja lahendist. Eeltoodud põhjustel jättis kohus A.P ütlused kõrvale ja lähtus S.M vande all antud ütlustest. Korteriühistu 08.10.2009. a üldkoosoleku protokollist nähtub, et sellel üldkoosolekul sokli remonti ei arutatud, kuid see ei tõenda, et poolte esindajad töövõtulepingut ei sõlminud (tl 14). Kohus luges tunnistaja S.M kohtuistungil antud ütlustega tõendatuks, et poolte esindajad leppisid tema juuresolekul kokku soklitööde teostamises (tl 123). Seadus ei näe töövõtulepingule ette kohustuslikku kirjalikku vormi. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et A.P oli 2009. aastal korteriühistu juhatuse liige (tl 51-52). Kohus jättis kõrvale hageja viite sellele, et ühel juhatuse liikmel puudusid lepingu sõlmimiseks volitused, kuna juhatusele on sätestatud ainult kollegiaalne esindusõigus. Äriregistrist sellist piirangut ei tulene. Samuti ei tulene ühise esindamise piirangut hageja põhikirjast (tl 43-50). Hageja viidatud põhikirja p 6.13 sätestab, et kõik juhatuse otsustused võetakse vastu juhatuse liikmete koosseisu häälteenamusega ning kõik eriarvamused protokollitakse. Seega sätestab hageja poolt viidatud punkt ainult otsustuste tegemise korra, aga mitte esindusõiguse ulatuse. A.P olid 2009. a volitused töövõtulepingu sõlmimiseks. Seega tuleb asuda seisukohale, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping. Kohus luges hageja endise juhatuse liikme antud allkirja ja kinnitusega tõendatuks, et kostja on 2009. a oktoobris teinud sokli krohvimise tööd, avanud keldriaknad ning ladunud kinni aknaavad (tl 35). Hageja ei ole viidanud sellele, et osad kokku lepitud, kuid hinnapakkumisel kajastamata tööd on jäänud tegemata ning kohus võttis aluseks, et töövõtuleping piirdus hinnapakkumisel märgituga. A.P on viidanud sellele, et tema hinnapakkumisele alla ei kirjutanud, kuid hageja ei ole soovinud allkirja ehtsust vaidlustada ning kohus lähtus hinnapakkumisest kui tõendist. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et elamu Narva mnt 86 on kultuurimälestis (tl 10-12). Samas ei ole hageja tõendanud, et kostja on töid tehes rikkunud mälestisele esitatavaid nõudeid või jätnud järgimata hageja juhised tööde teostamiseks. OÜ A arvamus ei ole asjakohane, kuna on antud 2011 .a aprillis ning selles on käsitletud tööde tegemise järjekorda ning tööde vajalikkust (tl 87-89, 109-110). Pooltel on seadusest tulenevalt õigus sõlmida töövõtuleping ka selliste tööde teostamiseks, mis ei ole hädavajalikud või mille tegemine eeldab muude tööde tegemist (näiteks keldrikorruse seinale hüdroisolatsiooni paigaldamist). Asjatundja arvamus ei ole sel juhul asjakohane. Lisaks sellele, et hageja ei ole tõendanud tööde mittenõuetekohasust, ei ole hageja teavitanud sellest kostjat õigeaegselt. Hageja juhatuse liige on saatnud muuhulgas ka kostja esindajale 14.05.2010. a elektronkirja tehtud tööde puuduste kohta (tl 81-86). Tööd tehti 2009. a lõpus. Kohus leidis, et hageja ei ole 5 kuud pärast tööde tegemist puudustele viitamisega järginud
VÕS § 644 lg-s 1 sätestatud mõistlikku tähtaega. Hageja elektronkirjast võib aru saada, et kostjale heidetakse ette vale materjali kasutamist (lubikrohvi asemel tõenäoliselt tsementkrohv). Kohus leidis, et hageja ei ole puuduse olemasolu tõendanud, sellele ei ole viidatud ka hageja esitatud asjatundja arvamuses. Hagejal oli võimalik sellisest puudusest aru saada juba töö valmides ning 5-kuuline viivitamisaeg ei ole millegagi põhjendatud. Hageja ei tugine puudustest teatamisel ühelegi tõendile, mille hankimine oleks võtnud aega. Seega asus kohus seisukohale, et kostja on teinud tööd nõuetekohaselt ning ta ei vastuta võimalike puuduste eest. Hinnapakkumise kohaselt on kogu tööde hind 2718.73 eurot. Kuna kostja on teatanud, et sokli värvimistöid summas 79.88 eurot (1250 krooni) ei ole teostatud, jättis kohus need tööd kõrvale (tl 105). Kokku on kostja oma väitel teinud töid 2638.85 euro eest. Kumbki pooltest ei ole viidanud mingile kokku lepitud summale, mida kostjal oleks õigus tööde tegemise eest nõuda ja seega lähtus kohus VÕS §-st 637. Hageja ei ole osundanud sellele, et kostja makstud summad oleksid suuremad kui sama töö eest tehtav tavaline tasu. Kostja on kulude tõendamiseks esitanud B OÜ arved summas 20 160 krooni, 6000 krooni, 42 539 krooni, 4800 krooni (tl 127, 128, 131, 133) ning maksekorraldused (tl 132), ASile E tasutud summad 2493.30 krooni (tl 129), kinnituse telliskivide kohta summas 4433.24 krooni (tl 130). B OÜ arvetelt on näha, et arved on esitatud Narva mnt 86 sokli tööde eest ning kohus arvestas neid kostja kulutustena. Tööde eest tasumine või mittetasumine ei ole asjakohane väide, kuna B OÜ-l on tekkinud tasu nõudeõigus kostja vastu. Kohus jättis kõrvale tasumise AS-ile E, kuna kontoväljavõttelt ei nähtu, mille eest on tasutud. Samuti jäi kõrvale kostja poolt telliskivide kohta antud kinnitus. Tegemist on ainuüksi kostja enda kirjaliku väitega, et ta on tellised üle andnud. Seega on kostja kohustatud tasuma B OÜ-le tööde eest kokku 4697.44 eurot (73 499 krooni). Kuna kostja on tööde maksumusena esitanud väiksema summa, lähtus kohus kostja esitatust. Kostjal oleks VÕS § 637 alusel õigus nõuda hagejalt 2638.85 euro tasumist. Kuna poolte vahel on sõlmitud töövõtuleping, ei ole hagejal võimalik tugineda tasumisest keeldumisel sellele, et üldkoosoleku otsust tasumisest keeldumise kohta ei ole vaidlustatud. Hagejal ei ole võimalik keelduda tasumisest ka VÕS § 105 alusel, kuna ta ei ole näidanud, et ta oleks kostjalt mingite dokumentide esitamist nõudnud. Hageja oli nõus, et kostja on esitanud tasaarvestuse avalduse VÕS § 198 alusel. Tasaarvestuse avalduse tegemist ei tõenda kostjale esitatud arved (tl 36-42), kuna arveid ei esitanud hageja, vaid maja haldav osaühing. Osaühingu poolt tasaarvestuse aktsepteerimisel ei saa tulla õiguseid ega kohustusi lepingupooltele. Kohus lähtus antud juhul hagejapoolsest asjaolu omaksvõtust. Kuna hagejal on kostja vastu põhivõla nõue summas 1821.61 eurot ning kostjal hageja vastu nõue summas 2638.85 eurot, tuleb hagi jätta rahuldamata. Kostja on oma nõude hageja põhivõlaga (st kommunaalteenuste maksetega) jooksvalt tasaarvestanud, ta ei ole maksete tegemisega viivituses ja kohus jättis viivistega tasaarvestusel arvestamata. Kohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hageja kanda. Tulenevalt TsMS §-st 405 lg 1 p 3 määras kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kohus leidis, et hageja nimetatud menetluskulud on põhjendatud ning hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista menetluskulud kokku 900 eurot. Kostja esindaja on osalenud kahel kohtuistungil ning andnud kaks arvamust. Kohus leidis, et esindaja ajaline kulu 7,5 tundi ei ole tehtud toiminguid ja asja keerukust arvestades ülemäärane.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Tartu Narva 86 KÜ esitas 19.03.2013 apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega rahuldada hagi. Apellant palub menetluskulud jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) tuvastas kohus ebaõigesti, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping. Tunnistaja A.P ütluste kõrvalejätmine seetõttu, et tunnistaja on ühistu liige, rikub TsMS § 232 lgs 2 sätestatud tõendite vaba hindamise põhimõtet. Apellant ei nõustu kohtu seisukohaga selles, et tunnistaja A.P ütlused oleksid vastuolus hinnapakkumisega. Kostja poolt esitatud hinnapakkumisest ei nähtu, et ühistu oleks seda hinnapakkumist aktsepteerinud enne tööde teostamist. Tunnistaja S.M ütlused võimaliku töövõtulepingu sõlmimise osas on vastuolulised. Tunnistaja kinnitas, et ehitustööd toimusid elektritööde lepingu alusel, millest tema ei tea midagi. Tunnistaja väidet, et töid tehti üldkoosoleku otsuse alusel, ei kinnita ükski tõend; 2) ei nõustu apellant maakohtu järeldusega, et hageja põhikirja punkt 6.13 reguleerib ainuüksi juhatuse otsuste vastuvõtmise korda. Kostja ei ole kolmandaks isikuks TsÜS § 34 lg 4 tähenduses ning sellest tulenevalt ei saa kostja tugineda ainuüksi sellele, et registrikaardist nähtuvalt võis hagejat esindada iga juhatuse liige üksinda. Kostja pidi vastavalt TsÜS § 138 lõikele 1 käituma heas usus; 3) ei ole kostja tasaarvestusnõue sissenõutav. Apellant ei nõustu maakohtu järeldusega, et apellant ei ole ehitustöödega seotud dokumente nõudnud ning seetõttu puudus kostjal vastava dokumentatsiooni üleandmise kohustus. Kuna vaidlust ei ole, et hagejale ei ole ehitustöid (mh A.P tunnistus) ega ka ehitustööde dokumentatsiooni üle antud, siis ei saa kostja nõue hageja vastu olla muutunud sissenõutavaks ning tasaarvestusavaldust ei ole alust rahuldada; 4) ei nõustu apellant kohtu seisukohaga selles, et apellant ei esitanud võimalike puuduste kohta õigel ajal vastuväidet. Kohus ei ole kostja töö üleandmist tuvastanud. Kohus on leidnud, et töö valmis 2009 lõpus, samas on jäetud hindamata kostja enda poolt esitatud arve hagejale, mis on dateeritud alles 15.02.2010. Sellest saab teha kaudse järelduse, et kostja ei andnud töid apellandile üle. Isegi kui lugeda töö vastuvõetuks, siis võis hageja puudustele tugineda ka VÕS § 645 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi. Ehitaja pidi seadusest tulenevalt järgima ehitamisel muinsuskaitse nõudeid. Seega pidi kostja teadma, et tema töö on puudustega (võimalik vale materjalivalik). Kuna töö oli puudustega, siis on tellijal vastavalt VÕS § 111 lg-le 1 õigus keelduda oma kohustuse täitmisest (keelduda kostja tasaarvestamisavalduse rahuldamisest); 5) on A OÜ arvamus asjakohane, andmaks hinnangut teostatud tööde kvaliteedile ning vastavusele ehitamisele esitatavatele nõuetele. Apellant palub ringkonnakohtul antud tõendiga arvestada; 6) leiab apellant, et maakohus on ilmselgelt valesti hinnanud tõendeid, leides, et kostjal oli kohustus B OÜ-le tasuda tööde eest kokku 4697,44 eurot. Kohus on apellandi hinnangul sellise summa saamiseks liitnud kokku B OÜ arved kostjale ning kostja arve apellandile; 7) kohaldas maakohus ebaõigesti KOS § 15 lg 2. Maakohus jättis tähelepanuta, et kostja on ka ise hageja liige ning kohustatud kandma ühistu majandamiskulusid. Muuhulgas peab kostja kandma ka juhul, kui lugeda tasaarvestuse avaldus lubatavaks, 675/7547 osa iseenda nõudest ning ülejäänud korterite omanikud peavad talle hüvitama mitte rohkem kui 6872/7547 osa tema vastavast nõudest, seega ei saaks kostja nõue mingil juhul olla suurem kui 2402,83€
(kohus leidis, et 2638,85€). Kostja nõuab tasaarvestuse tegemist summas 42 539 krooni (2718.73€). Kogu menetluse kestel tugines kostja asjaolule, et ta pidi sellise summa tasuma ka alltöövõtjale B OÜ-le. Samal ajal aga esitas kostja maksekorraldusi, tõendamaks enda kulutusi maksete tegemise kohta B OÜ-le kogusummas 30 960 krooni (1978,70 €), millest 6872/7547 osa suurus oleks 1801,73 €.
5.OÜ Hurrican vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja palub menetluskulud jätta apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) jättis kohus tunnistaja A.P ütlused kõrvale põhjusel, et tema ütlused kohtuistungil olid ebausaldusväärsed. Ka kohtuistungi protokollist nähtub, et tunnista ütlused on segased ja vastuolulised. Apellandi väide, et ükski kirjalik tõend ei tõenda tunnistaja S.M ütlusi korteriühistu üldkoosolekul arutatud asjaolude kohta, ei ole asjakohane, kuna tõendite vaba hindamise põhimõtte kohaselt ei ole tõendi (tunnistaja ütluse) arvestamise aluseks selle tõendamine teise tõendiga (dokumentaalse tõendiga); 2) ei ole asjakohane apellandi seisukoht, et kostja poolt esitatud hinnapakkumisest ei nähtu, et ühistu oleks seda hinnapakkumist aktsepteerinud enne tööde teostamist ning seega ei saa seda käsitleda oferdina lepingu olemasolu tähenduses. Vastustaja ei ole sellist väidet esitanud ning hinnapakkumise dokumendile märgitud tööde vastuvõtmise kinnitus on antud asjas üheks maakohtu poolt hinnatud tõendiks töövõtulepingu sõlmimise kohta; 3) ei tulene apellandi põhikirjast ega korteriühistuseadusest juhatuse liikmete ühist esindusõigust. Apellandi väide, et vastustaja ei käitunud juhatuse liikme esindusõigust aktsepteerides heas usus, ei ole asjakohane; 4) on maakohus õigesti asunud seisukohale, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping; 5) ei saa apellant tugineda teostatud tööde mittevastavusele. Apellandi väited ehitustööde dokumentatsiooni kohta ei ole lubatavad; 6) on töö vastuvõtmine maakohtu menetluses tõendatud vastustaja poolt esitatud apellandi juhatuse liikme allkirjastatud kinnitusega. Apellant on tööd vastu võtnud 22.12.2009 ning esmakordselt võtnud seisukoha, et tööl on puudused mais 2010 (5 kuud hiljem). Seega ei saa apellant antud juhul töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda; 7) nõustub vastustaja, et maakohtu otsuses on viga. Tegelikkuses on kostja kulude tõendamiseks esitanud maakohtule B OÜ arved summas 20 160 krooni, 6000 krooni ja 4800 krooni (kokku 30 960 krooni). Eksituse põhjustanud arved on kohtule esitatud käsundita asjaajamise kui vastustaja alternatiivse seisukoha puhul tehtud kulutuste tõendamiseks. Kuna kohus leidis, et poolte vahel töövõtulepingu sõlmimine on tõendatud, siis asus kohus õigesti seisukohale, et vastustajal on apellandi vastu tasaarvestusnõue tulenevalt töövõtulepingust, mitte arvetest; 8) ei ole maakohus ebaõigesti kohaldanud KOS § 15 lg 2. Vastustaja tasub korteriühistu liikme ja korteriomandi omanikuna korteriühistule (ehk apellandile) ühistu poolt kogutavaid makseid (sh remondifondi makseid), millest ühistu tasub vastustajale kui töövõtjale töö teostamise eest. Seega proportsionaalselt oma korteriomandi mõttelise osa suurusele
(675/7547) maksab ka vastustaja kui korteriühistu liige teostatud tööde eest korteriühistu (apellandi) kaudu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
19.veebruari 2013. a otsus muutmata.
7.Apellandi väide, et kohus tuvastas ebaõigesti, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping, ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus asub seisukohale, et maakohus hindas õigesti tsiviilasjas esitatud tõendeid ja leidis, et poolte vahel on töövõtulepingu sõlmimine tõendatud. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et tunnistaja A.P ütlused on ebausaldusväärsed ja vastuolus tunnistaja S.M ütlustega. Maakohus ei rikkunud TsMS § 232 lg-s 2 sätestatud tõendite vaba hindamise põhimõtet. Tunnistaja A.P avaldas 20.11.2012. a kohtuistungil, et tema ei mäleta, kas ta kirjutas kostja esitatud hinnapakkumisele alla (I kd, 35), kuid samas ei ole ta selles kindel. A.P ütluste kohaselt sooviti allkirja hinnapakkumisele tagantjärele, tema ei olnud nõus alla kirjutama. Samal kohtuistungil kinnitas hageja esindaja, et hinnapakkumisel (I kd, tl 35) olev A.P allkiri on õige. Tunnistaja S.M avaldas 20.11.2012. a kohtuistungil, et koosolekul, kus vaadati üle, milliseid töid on vaja teostada, olid A.P, Hurrican OÜ ja tema ise. S.M ütluste kohaselt oli A.P teadlik soklitööde teostamisest, seda teadsid kõik maja elanikud. Maakohus leidis õigesti, et tunnistaja A.P ütlused, mille kohaselt tema ei ole soklitööde tegemiseks kokkulepet sõlminud, on vastuolus tunnistaja S.M ütlustega ja OÜ Hurrican väidetega. Samuti on tunnistaja A.P ütlused, et tema ei mäleta, kas ta allkirjastas hinnapakkumise, ebausaldusväärsed. Kostja esitatud hinnapakkumisele on selgelt märgitud, et „Mina, A.P, kinnitan, et need tööd on teostatud“. Maakohtus kinnitas hageja 20.11.2012. a kohtuistungil, et hinnapakkumisel on A.P allkiri.
8.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga selles, et hageja põhikirja p 6.13 reguleerib juhatuse otsuste vastuvõtmise korda, kuid mitte esindusõiguse ulatust. Hageja põhikirja p-i 6.13 kohaselt võetakse kõik juhatuse otsustused vastu juhatuse liikmete koosseisu häälteenamusega ning kõik eriarvamused protokollitakse. KÜS § 3 lg 3 kohaselt peab registripidajale esitatud avaldus korteriühistu kandmise kohta mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse sisaldama muuhulgas juhatuse liikmete ühise esindusõiguse reegleid. MTÜS § 10 lg 5 kohaselt kantakse registrisse juhatuse esindusõiguse erisused vastavalt käesoleva seaduse §-le 27. MTÜS § 27 lg 1 kohaselt on juhatuse liikmel õigus esindada mittetulundusühingut kõikide tehingute tegemisel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib põhikirjas ette näha, et juhatuse liikmed või mõned neist võivad esindada mittetulundusühingut ainult ühiselt. Kolmandate isikute suhtes kehtib piirang ainult siis, kui see on kantud registrisse. KÜS § 3 lg-st 3 ja MTÜS § 10 lg-st 5 tuleneb, et mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse peavad olema kantud juhatuse liikmete esindusõiguse reeglid. Maakohus leidis õigesti, et registrist ühise esindamise piirangut ei tulene. Samuti ei tulene ühise esindamise piirangut hageja põhikirjast. Korteriühistu põhikirja p-s 6.13 on sätestatud korteriühistu juhatuse otsuste vastuvõtmise kord. Eeltoodust tuleneb, et A.P kui korteriühistu juhatuse liikmel oli õigus esindada korteriühistut töövõtulepingu sõlmimisel ja pädevus sõlmida OÜ-ga Hurrican suuline töövõtuleping.
9.Põhjendatud ei ole apellandi väide, et kostja tasaarvestusnõue ei ole sissenõutav. VÕS § 637 lg 1 kohaselt juhul, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Tunnistajate A.P ja S.M ütlustega on tõendatud, et Hurrican OÜ teostas 2009. a lõpus Narva mnt 86 hoonel vundamenditöid ning tööd on lõpetatud. Tööde vastuvõtmine hageja poolt on tõendatud juhatuse liikme allkirjastatud kinnitusega (I kd, tl 35). Nimetatud kinnituse kohaselt on hageja tööd vastu võtnud 22.12.2009. a. Ringkonnakohtu hinnangul ei oma tööde vastuvõtmise tuvastamisel tähendust asjaolu, et hinnapakkumise kuupäevaks on 06.10.2009. a, kuid A.P kinnitas alles 22.12.2009, et tööd on teostatud. Tööde vastuvõtmist saab kinnitada alles peale tööde valmimist. Maakohtu seisukoht, mille kohaselt ei teavitanud hageja õigeaegselt tööde puudustest, on õige. 14.05.2010. a saatis hageja juhatuse liige kostjale elektronkirja tööde puuduste kohta. Maakohus leidis õigesti, et hageja ei ole järginud VÕS § 644 lg-s 1 sätestatud mõistlikku tähtaega. Kuna hageja ei teatanud töö puudustest õigeaegselt, ei või hageja enam töö puudustele tugineda. Samuti ei ole tsiviilasjas esitatud materjalidega tõendatud, et kostja töö oli puudustega või kostja teadis või pidi teadma töö puudustest. Hageja esitatud A OÜ arvamus (I kd, tl 89) on esitatud 21.04.2011. a ehk ca 16 kuud hiljem pärast tööde teostamist ja vastuvõtmist. A OÜ arvamus 21. aprillist 2011. a ei tõenda, et tööde vastuvõtmise ajal, s.o 22.12.2009. a, esinesid töös puudused. Maakohus on põhjendatult leidnud, et pooled leppisid kokku kommunaalkulude tasaarvestamise soklitööde maksumusega. Kostja esitas vastuses hagiavaldusele Tartu Narva 86 KÜ poolt esitatud kommunaalkulude arved 2010. a veebruari-augusti eest (I kd, tl 36-42). Esitatud arvetel on eraldi välja toodud kommunaalteenuste arve, selle tasaarvestamine OÜ Hurrican poolt teostatud töödega ning järelejääv ettemaksu summa (summa, mis kuulub tasaarvestamisele tulevikus). Esitatud arved tõendavad, et pooltel oli kokkulepe tasaarvestamises ning 2010. a veebruarist kuni augustini tasaarvestuse kokkulepet ka täideti.
10.Apellandi väite kohaselt on kohus ebaõigesti leidnud, et kostjal oli kohustus B OÜ-le tasuda tööde eest kokku 4697.44 eurot. Vastustaja leidis samuti, et maakohtu otsuses esineb viga. Ringkonnakohus nõustub poolte seisukohaga. Kostja esitas kohtule B OÜ poolt esitatud arved summas 20 160 kr (I kd, tl 127), 6000 kr (I kd, tl 128), 4800 krooni (I kd, tl 133), kokku 30 960 kr (1978,70 eurot). Vastavad arved esitas kostja, et tõendada OÜ Hurrican poolt asjaajamisel tehtud kulutusi. B OÜ poolt esitatud arved ei tõenda seda, et kogu tööde maksumuseks oligi 1978,70 eurot. Maakohus lähtus õigesti tööde maksumuse tuvastamisel kostja esitatud maksumusest, milleks on 2638,85 eurot. Hageja ei ole tööde maksumuse suurusele vastuväiteid esitanud. Hageja ei ole osundanud, millises tasus tegelikult kokku lepiti.
11.Ringkonnakohus ei nõustu apellandi väitega selles, et maakohus kohaldas ebaõigesti KOS § 15 lg 2. Apellant on õigesti märkinud, et ka kostja kui ühistu liige peab tasuma ühistule kostja enda poolt töövõtulepingu alusel tehtud tööde eest. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on kohustatud tasuma kommunaalteenuste eest 1821,61 eurot. Kostja on kohustatud tasuma ühistule esitatud arvete alusel kommunaalkulusid (sh remondifondi makseid), millest ühistu on kohustatud tasuma kostjale tööde teostamise eest. Kostja kommunaalkulud on arvestatud vastavalt korteriomandi mõttelise osa suurusele (kaasa arvatud remondifond).
Korteriühistu põhikirja p-i 3.2. alapunkti 8 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma ühekordseid erakorralisi makseid elamu mõtteliste osade säilimise tagamiseks hädavajalike edasilükkamatute remonttööde katteks juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. 21.03.2009. a korteriühistu üldkoosoleku protokolli (I kd, tl 117) kohaselt otsustati remondifondi koguda alates 2009. a aprillist 5 kr/m2 kohta. Eeltoodu tõendab, et Tartu Narva 86 KÜ-s koguti remondifondi korteriomandite ruutmeetrite pealt. Vastupidist ei ole hageja tõendanud. Ringkonnakohus nõustub vastustaja väitega selles, et teostatud tasaarvestuse puhul kannab kostja kui korteriühistu liige teostatud tööde eest korteriühistu kaudu, st kannab oma osa kuludest nagu kõik teised korteriomanikud ning eraldi remondikulude mahaarvestamiseks tööde maksumusest ei ole alust.
12.Maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 kohaselt Tartu Narva 86 KÜ kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. /digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.