Tartu Narva 86 KÜ hagi Hurrican OÜ vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1821.61 eurot
Menetlusosalised ja nende
• Hageja Tartu Narva 86 KÜ (registrikood 80229768; Narva mnt 86 Tartu 51008) • Hageja seaduslik esindaja Janii Malki • Hageja lepinguline esindaja Agu Rillo ([email protected]) • Kostja Hurrican OÜ (registrikood 10388181; Ilmatsalu 34 Tartu 50408) • Kostja esindaja vandeadvokaat Rene Varul ([email protected]) 20.11.2012.a, kirjalik menetlus
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
RESOLUTSIOON
Jätta Tartu Narva 86 KÜ hagi Hurrican OÜ vastu rahuldamata. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud Tartu Narva 86 KÜ kanda.
2.Mõista Tartu Narva 86 KÜ-lt Hurrican OÜ kasuks välja menetluskulud 900 eurot (üheksasada eurot). Edasikaebamise kord Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
1.Tartu Narva 86 KÜ esitas Hurrican OÜ vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista põhivõlg 1821.61 eurot, viivis kuni 11.04.2012.a eest 682.79 eurot ja alates sellest 0.07% päevas. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale korteriomand aadressil Narva mnt 86 (korter nr X). Hageja on osutanud ühistu liikmetele elamu majandamisteenuseid, kogunud remondifondi ja halduskulu makseid vastavalt ühistu otsustele, samuti tasunud vahendatud teenuse eest tarnijatele. Kostja on majandamisteenuste eest alates 2009. veebruarist kuni 2012.a jaanuarini võlgu kokku 1821.61 eurot. Võlgnevusele lisanduvad viivised korteriühistuseaduse (edaspidi KÜS) § 7 lõike 4 alusel. Kostja on esitanud hageja nõudele tasaarvestamise vastuväite, kuna kostja väitel on ta teostanud majale Narva mnt 86 sokli krohvimistööd. Hageja oli nõus, et tasaarvestuse avaldus on esitatud, aga ta vaidles tasaarvestusele vastu. Pooltel ei olnud lepingut sokli krohvimiseks. Ühistu põhikirja p 6.13 järgi esindab ühistut juhatus kollegiaalselt ning ühel juhatuse liikmel ei olnud volitusi tehingu tegemiseks. Sokli krohvimine ei ole kaasomandi säilimiseks vajalik ning tulenevalt KOS §-st 15 lg 2 ei saa korteriomanik nõuda kasulike ega toreduslike kulutuste hüvitamist. Narva mnt 86 hoone on kinnismälestis, millele kehtivad muinsuskaitselised erinõuded. Muuhulgas on üheks erinõudeks, et ehitist võib remontida ainult muinsuskaitse eritingimusi järgiva projekti alusel ning erialaspetsialisti muinsuskaitselise järelevalve all. Kostja selliseid reegleid ei järginud, OÜ ARC Projekt hinnangu järgi ei vasta tööd nõuetele. Ehitusseaduse § 48 järgi oli ehitamine ehitusprojekti järgi ja dokumenteerimine ehitaja kohustus. Hinnapakkumises nimetatud sokli värvimist ja aknaavade kinniladumist ei ole kunagi tehtud. Lisaks on hageja 08.10.2009.a üldkoosoleku otsusega keeldunud kostjale tööde eest tasumast, otsust ei ole vaidlustatud. Hageja ei ole tasaarvestust aktsepteerinud, arved koostas endine haldur OÜ Ropka Elamu. Kostja ei saa esitada käsundita asjaajamise vastuväidet kogu tehtud tööde ulatuses, kuna ta on elamu kaasomanik. Kostja ei ole tõendanud VÕS § 1018 lg 1 p 1-3 sätestatud eelduste olemasolu. Kuna kostja ei ole ehitusdokumente hagejale üle andnud, on hagejal õigus VÕS § 105 alusel keelduda kostja kulutuste hüvitamisest. Kostja esitatud arvetest ei kajastu, milliste tööde eest arved on esitatud ning kas kostja on arved tasunud.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja oli 11.10.2012.a kohtuistungil nõus, et maksmata kommunaalteenuste summa on õige ning viiviste arvestus on matemaatiliselt õige. Kostja vastuväidete kohaselt leppisid hageja esindaja A.P. ja kostja 2009.a kokku, et kostja korraldab sokli krohvimise ja teised tööd ning kostja nõue tasaarvestatakse majandamiskuludega. Kokkuleppe sõlmimise juures viibis maja haldaja OÜ Ropka Elamu esindaja. Seega on poolte vahel sõlmitud töövõtuleping ning pooled leppisid 2009. aastal kokku tasaarvestuses. Hageja esindaja A.P. võttis töö vastu, tasu summas 2718.74 eurot on muutunud sissenõutavaks. 2010.a veebruarist oktoobrini on hageja kajastanud kostja arvetel sellises summas ettemaksu ja teostanud tasaarvestust. Kostja esitas hagejale tasaarvestuse avalduse. Hageja 08.10.2009.a otsus ei ole asjakohane, kuna puudutab varasemaid töid. Hageja ei ole kostjale muinsuskaitse tingimusi esitanud ning on tööd vastu võtnud. Hageja ei ole kostjat pretensioonidest töö vastuvõtmisel ega mõistliku aja jooksul teavitanud. Hageja ei ole tööde mittevastavusest teavitanud õigeaegselt, esmakordselt viidati puudustele 2010.a maikuus. Ekspertiis teostati 16 kuud pärast tööde teostamist. Selle aja jooksul on hageja tegevusetuse tulemusel sokli olukord halvenenud - vihmaveerennid on puhastamata ja kalded korrigeerimata, sadevesi murendab Staadioni tänava poolset sokliosa. Lisaks on Staadioni tn sissekäigu eest osa vihmaveetoru puudu.
Kostja esitas alternatiivselt nõude käsundita asjaajamise sätete alusel. Kostja leiab, et tegemist oli hädavajalike kulutustega. Enne soklitöid voolas vihmavesi keldrisse ning kahjustas hoone konstruktsioone või püsimist. Kostja leidis, et ta on ajanud hageja asja ja hageja on kiitnud asjaajamise heaks tööde vastuvõtmisega. Lisaks on hageja teostanud arvetel tasaarvestusi. Asjaajamine oli hageja huvides. Kostja oli nõus, et sokli värvimistöid summas 1250 krooni ei ole teostatud ning seda summat ta ei soovi tasaarvestada.
KOHTU SEISUKOHAD
3.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
4.Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostjale kuulub korteriomand aadressil Narva mnt 86 korter nr XPARD (tl 8). Kostja oli 11.10.2012.a kohtuistungil nõus, et maksmata kommunaalteenuste summa on õige ning viiviste arvestus on matemaatiliselt õige (tl 9). Seega tuvastab kohus, et hagejal on õigus KOS § 13 alusel nõuda kostjalt kommunaalteenuste eest tasumist summas 1821.61 eurot.
5.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja ja kostja vahel oli sõlmitud töövõtuleping ning kas kostjal on õigus oma võlgnevus töövõtulepingust tuleneva nõudega tasaarvestada. Vastavalt VÕS §-le 635 lg 1 kohustub üks isik (töövõtja) töövõtulepinguga valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kostja väitel sõlmisid hageja juhatuse liige C ja kostja juhatuse liige H.L. suulise töövõtulepingu, mille kohaselt kostja pidi teostama sokli krohvimise ja muud tööd. Hageja väitel ei ole sellist kokkulepet sõlmitud. Tunnistaja A.P. ütlused, mille kohaselt tema kokkulepet ei sõlminud, jätab kohus kõrvale kui ebausaldusväärsed. Tunnistaja ütlused on vastuolus S.M. ütluste ning tööde hinnapakkumisega (tl 35). Tunnistaja eitas allkirja andmist hinnapakkumisele, samas ei soovinud hageja esindajad allkirja ebaõigsusele tugineda. Tunnistaja on siiani korteriühistu liige ning seega huvitatud tsiviilasja lahendist. Eeltoodud põhjustel jätab kohus A.P. ütlused kõrvale ja lähtub S.M. vande all antud ütlustest. Korteriühistu 08.10.2009.a üldkoosoleku protokollist nähtub, et sellel üldkoosolekul sokli remonti ei arutatud, kuid see ei tõenda, et poolte esindajad töövõtulepingut ei sõlminud (tl 14). Kohus loeb tunnistaja S.M. kohtuistungil antud ütlustega tõendatuks, et poolte esindajad leppisid tema juuresolekul kokku soklitööde teostamises (tl 123). Seadus ei näe töövõtulepingule ette kohustuslikku kirjalikku vormi. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et A.P. oli 2009. aastal korteriühistu juhatuse liige (tl 51-52). Kohus jätab kõrvale hageja viite sellele, et ühel juhatuse liikmel puudusid lepingu sõlmimiseks volitused, kuna juhatusele on sätestatud ainult kollegiaalne esindusõigus. Äriregistrist sellist piirangut ei tulene. Samuti ei tulene ühise esindamise piirangut hageja põhikirjast (tl 43-50). Hageja viidatud põhikirja p 6.13 sätestab, et kõik juhatuse otsustused võetakse vastu juhatuse liikmete koosseisu häälteenamusega ning kõik eriarvamused protokollitakse. Seega sätestab hageja poolt viidatud punkt ainult otsustuste tegemise korra, aga mitte esindusõiguse ulatuse. A.P. l olid 2009.a volitused töövõtulepingu sõlmimiseks. Seega tuleb asuda seisukohale, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping.
6.Töövõtulepingu alusel nõude rahuldamiseks tuleb kohtul analüüsida kolme asjaolu: 1) töövõtja tehtud töö vastavus lepingutingimustele; 2) kas töövõtja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest; 3) kas kostja saab kasutada õiguskaitsevandina tasaarvestust. Kohus loeb hageja endise juhatuse liikme antud allkirja ja kinnitusega tõendatuks, et kostja on 2009.a oktoobris teinud sokli krohvimise tööd, avanud keldriaknad ning ladunud kinni aknaavad (tl 35). Hageja ei ole viidanud sellele, et osad kokku lepitud, kuid hinnapakkumisel kajastamata tööd on jäänud tegemata ning kohus võtab aluseks, et töövõtuleping piirdus hinnapakkumisel märgituga.
A.P. on viidanud sellele, et tema hinnapakkumisele alla ei kirjutanud, kuid hageja ei ole soovinud allkirja ehtsust vaidlustada ning kohus lähtub hinnapakkumisest kui tõendist. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et elamu Narva mnt 86 on kultuurimälestis (tl 10-12). Samas ei ole hageja tõendanud, et kostja on töid tehes rikkunud mälestisele esitatavaid nõudeid või jätnud järgimata hageja juhised tööde teostamiseks. ARC Projekt OÜ arvamus ei ole asjakohane, kuna on antud 2011.a aprillis ning selles on käsitletud tööde tegemise järjekorda ning tööde vajalikkust (tl 87-89, 109-110). Pooltel on seadusest tulenevalt õigus sõlmida töövõtulepingut ka selliste tööde teostamiseks, mis ei ole hädavajalikud või mille tegemine eeldab muude tööde tegemist (näiteks keldrikorruse seinale hüdroisolatsiooni paigaldamist). Asjatundja arvamus ei ole sel juhul asjakohane. Lisaks sellele, et hageja ei ole tõendanud tööde mittenõuetekohasust, ei ole hageja teavitanud sellest kostjat ka õigeaegselt. Hageja juhatuse liige on saatnud muuhulgas ka kostja esindajale 14.05.2010.a elektronkirja tehtud tööde puuduste kohta (tl 81-86). Tööd tehti 2009.a lõpus. Kohus leiab, et hageja ei ole 5 kuud pärast tööde tegemist puudustele viitamisega järginud VÕS § 644 lg 1 sätestatud mõistlikku tähtaega. Hageja elektronkirjast võib aru saada, et kostjale heidetakse ette vale materjali kasutamist (lubikrohvi asemel tõenäoliselt tsementkrohv). Kohus leiab, et hageja ei ole puuduse olemasolu tõendanud, sellele ei ole viidatud ka hageja esitatud asjatundja arvamuses. Hagejal oli võimalik sellisest puudusest aru saada juba töö valmides ning 5 kuuline viivitamisaeg ei ole millegagi põhjendatud. Hageja ei tugine puudustest teatamisel ühelegi tõendile, mille hankimine oleks võtnud aega. Seega asub kohus seisukohale, et kostja on teinud tööd nõuetekohaselt ning ta ei vastuta võimalike puuduste eest.
7.Hinnapakkumise kohaselt on kogu tööde hind 2718.73 eurot. Kuna kostja on teatanud, et sokli värvimistöid summas 79.88 eurot (1250 krooni) ei ole teostatud, jätab kohus need tööd kõrvale (tl 105). Kokku on kostja oma väitel teinud töid 2638.85 euro eest. Kumbki pooltest ei ole viidanud mingile kokku lepitud summale, mida kostjal oleks õigus tööde tegemise eest nõuda ja seega lähtub kohus VÕS §-st 637. Hageja ei ole osundanud sellele, et kostja makstud summad oleksid suuremad kui sama töö eest tehtav tavaline tasu. Kostja on kulude tõendamiseks esitanud Belken Ehitus OÜ arved summas 20 160 krooni, 6000 krooni, 42 539 krooni, 4800 krooni (tl 127, 128, 131, 133) ning maksekorraldused (tl 132), AS-ile Espak tasutud summad 2493.30 krooni (tl 129), kinnituse telliskivide kohta summas 4433.24 krooni (tl 130). Belken Ehitus OÜ arvetelt on näha, et arved on esitatud Narva mnt 86 sokli tööde eest ning kohus arvestab neid kostja kulutustena. Tööde eest tasumine või mittetasumine ei ole asjakohane väide, kuna Belken Ehitus OÜ-l on tekkinud tasu nõudeõigus kostja vastu. Kohus jätab kõrvale ASile Espak tasumise, kuna kontoväljavõttelt ei nähtu, mille eest on tasutud. Samuti jääb kõrvale kostja poolt telliskivide kohta antud kinnitus. Tegemist on ainuüksi kostja enda kirjaliku väitega, et ta on tellised üle andnud. Seega on kostja kohustatud tasuma Belken Ehitus OÜ-le tööde eest kokku 4697.44 eurot (73 499 krooni). Kuna kostja on tööde maksumusena esitanud väiksema summa, 2638.85 eurot lähtub kohus kostja esitatust. Kostjal oleks VÕS § 637 alusel õigus nõuda hagejalt 2638.85 euro tasumist. Kuna poolte vahel on sõlmitud töövõtuleping, ei ole hagejal võimalik tugineda tasumisest keeldumisel sellele, et üldkoosoleku otsust tasumisest keeldumise kohta ei ole vaidlustatud. Hagejal ei ole võimalik keelduda tasumisest ka VÕS § 105 alusel, kuna ta ei ole näidanud, et ta oleks kostjalt mingite dokumentide esitamist nõudnud.
8.Hageja oli nõus, et kostja on esitanud tasaarvestuse avalduse VÕS § 198 alusel.
Tasaarvestuse avalduse tegemist ei tõenda kostjale esitatud arved (tl 36-42), kuna arveid ei esitanud hageja, vaid maja haldav osaühing. Osaühingu poolt tasaarvestuse aktsepteerimisel ei saa tulla õiguseid ega kohustusi lepingupooltele. Kohus lähtub antud juhul hagejapoolsest asjaolu omaksvõtust. Kuna hagejal on kostja vastu põhivõla nõue summas 1821.61 eurot ning kostjal hageja vastu nõue summas 2638.85 eurot, tuleb jätta hagi rahuldamata. Kostja on oma nõude hageja põhivõlaga (s.t kommunaalteenuste maksetega) jooksvalt tasaarvestanud, ta ei ole maksete tegemisega viivituses ja kohus jätab viivistega tasaarvestusel arvestamata.
9.Kohus jätab kõrvale kõik tõendid ja viited, mis puudutavad kostja poolt varasemalt tehtud elektritöid või parandustöid (tl 53, 62-68, 69). Samuti ei ole asjakohane hageja väide, et hagejal oli endal vajalike tööde tegemise raha olemas (tl 70) ning et OÜ-ga Ropka Elamu on leping lõpetatud (tl 71, 90-98). 21.03.2009.a üldkoosolek on peetud enne vaidlusaluste tööde tegemist (tl 117-120). Kohus ei hinda poolte väiteid tehtud kulutuste vajalikkuse kohta, kuna tegemist on lepingulise suhtega. Kulutuste vajalikkus oleks oluline käsundita asjaajamise puhul.
10.Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda. Kohus jätab tasaarvestuse tõttu hagi rahuldamata, mitte ei rahulda hagi ja vastuhagi ning tasaarvesta neid omavahel. Seega ei ole alust kohaldada menetluskulude jaotuse osas TsMS § 163. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Tulenevalt TsMS §-st 405 lg 1 p 3 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kostja on menetluskuludeks nimetanud 7,5 tunni õigusabikulu 900 eurot ning esitanud kulude kandmist kinnitavad dokumendid. Hageja leidis, et kostja poolt nõutud õigusabikulud on mõistliku suurusega. Kohus leiab, et hageja nimetatud menetluskulud on põhjendatud ning hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista menetluskulud kokku 900 eurot. Kostja esindaja on osalenud kahel kohtuistungil ning andnud kaks arvamust. Kohus leiab, et esindaja ajaline kulu 7,5 tundi ei ole tehtud toiminguid ja asja keerukust arvestades ülemäärane.
/allkirjastatud digitaalselt/ Gerty Pau Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.