Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtunik
Peeter Pällin
Otsuse tegemise aeg ja koht
05.03.2014, Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-9985
Tsiviilasi
Mittetulundusühing
XXXhagi
XXXvastu
võlgnevuse
väljamõistmiseks Tsiviilasja hind
198, 92 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Mittetulundusühing XXX(registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja Hiie X(Mittetulundusühing XXX, elektronpost XXX) Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Asjaolud ja hageja nõue Mittetulundusühing XXXesitas 15.07.2013 hagi XXXvastu 198,92 euro väljamõistmiseks. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. MTÜ XXXja XXXsõlmisid elamispinna kasutuslepingu nr XXX 16.05.2008 aadressil XXXasuva üliõpilaselamu toa nr 48 kasutamiseks. Kasutusleping nr XXX sõlmiti tähtajaga kuni 28.02.2012. Elamispinna kasutuslepingu nr XXX tähtajaga 01.01.2012 kuni 28.02.2012 allkirjastas MTÜ XXXnõusolekul XXXesindajana XXX. Kuna XXXeest on tasunud viimastel aastatel kasutustasu ja kõrvalkulusid Jelena Andrejeva, aktsepteeris hageja XXX XXXesindajana. Kasutuslepingu punkti 1.4 kohaselt kohustus kostja tasuma toa kasutustasu kuus 99,70 eurot ning punkti 1.5 kohaselt tagatisraha 159, 78 eurot. Kasutuslepingu üldtingimuste punktide 5 ja 8.2.2 kohaselt kohustus kostja tasuma kasutustasu ja talle osutatud vee-, kanalisatsiooni-, soojus- ja elektrienergia teenuste eest iga jooksva kuu 28.-ndaks kuupäevaks hagejale viimase poolt esitatud arvete alusel. Elamispinna kasutuslepingu üldtingimuste punkti 10.6 alusel on kasutaja kohustatud lepingu lõppemisel tasuma kasutuseleandjale kõik võlgnetavad summad, ülesütlemispäeval üliõpilaselamust välja kolima ja akti alusel kasutusseandjale üle andma elamispinna ja seal paikneva inventari. Pärast kasutuslepingu tähtaja möödumist 28.02.2012 XXXtoa nr 48 valdust ning võtmeid ja kiipkaarti hagejale üle ei andnud, jätkates selle kasutamist ja tema ema XXXtasus regulaarselt kasutustasu ja kõrvalkulusid MTÜ XXXesitatud arvete alusel kuni 18.06.2013. Toa nr 48 võtmed andis hagejale 23.07.2012 üle kolmas isik (XXX), kes allkirjastas kostja eest elamispinna üleandmise-vastuvõtmise akti. Seega on üürilepingu lõppemise kuupäevaks 23.07.2012. Põhivõlg 198,92 eurot tekkis kostjal hageja ees perioodil juunist 2012 kuni 23.07.2012, mil kasutusleping lõppes. 13.06.2012 arve nr 83859 kohaselt tuli kostjal 28.06.2012 tasuda 146,75 eurot. Nimetatud summa tasaarvestas hageja 133,15 euro ulatuses kostja tasutud tagatisrahaga. 11.07.2012 arve nr
86002 kohaselt tuli kostjal 28.07.2012 tasuda 139, 53 eurot, mis on hagejale tasumata. 14.08.2012 arve nr 87378 kohaselt tuli kostjal 28.08.2012 tasuda 45,79 eurot, mis on hagejale tasumata. Kuna XXXpärast kirjalikult sõlmitud kasutuslepingu tähtaja lõppemist 28.02.2012 toa nr 48 valdust ning võtmeid ja kiipkaarti hagejale üle ei andnud, kasutuslepingu üldtingimuste punkti 8.2.11 ei täitnud ja tema ema XXXjätkas regulaarselt kasutustasu ja kõrvalkulude tasumist MTÜ XXXesitatud arvete alusel, tuleb lugeda, et hageja ja kostja vahel kehtis üürileping kuni toa nr 48 valduse kostja esindaja poolt üleandmiseni 23.07.2012. Kasutuslepingu punkti 8.2.14 kohaselt on kasutaja kohustatud teatama kirjalikult oma lahkumisest elamispinnalt enam kui üheks kuuks ja garanteerima lepingust tulenevate kohustuste edasise täitmise. Selliseid teateid ei ole hageja kostjalt saanud. Põhjusel, et XXX asuv tuba nr 48 oli kostja valduses, ei olnud hagejal võimalik seda anda kasutamiseks teistele üliõpilastele. Kostja seisukohad Kostja hagi ei tunnista. Kostja on seisukohal, et nõue on alusetu, sest kostjal ei olnud kehtivad lepingut ja kostja ei ole kasutanud vaidlusalust üüripinda alates 28.02.2012. 2011 aastal sõlmis kostja üürilepingu, mis kehtis kuni 28.02.2012. Lepingu allkirjastas volitatud isik, mida hageja aktsepteeris. Arveid maksis volitatud isik XXX. Kostja kohustused lõppesid lepingu lõppemisega 28.02.2012. Alates 2011 aastast on kostja alaline elukoht Inglismaa. Üürilepingut ei lõpetatud 2011 aastal, sest kostja ei teadnud kas ta jääb elama Inglismaale või mitte. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud kõigi asjas kogutud materjalidega ja hinnanud kõiki tõendeid, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele. Asjas ei ole vaidlust selles, et Mittetulundusühing XXX ja XXX sõlmisid 13.12.2011 elamispinna kasutuslepingu nr XXX tähtajaga kuni 28.02.2012. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 271 üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja ei ole esitanud vastuväited üüri arvestusele. Kostja vastuväite kohaselt on üürileping alates 28.02.2012 lõppenud ja üüritasud on kuni 28.02.2012 seisuga hagejale tasutud, mistõttu on hageja nõue alusetu. VÕS § 310 lg 1 sätestab, et kui pärast üürilepingu tähtaja möödumist jätkab üürnik asja kasutamist, loetakse, et üürileping on muutunud tähtajatuks, kui üürileandja või üürnik ei avalda teisele lepingupoolele kahe nädala jooksul teistsugust tahet. VÕS § 296 lg 3 kohaselt peab üürnik üüri maksma ka aja eest, mil ta ei saanud asja kasutada temast oleneval põhjusel, eelkõige oma äraoleku tõttu.
Elamispinna kasutuslepingu üldtingimuste punkti 10.6 alusel on kasutaja kohustatud lepingu lõppemisel tasuma kasutuseleandjale kõik võlgnetavad summad, ülesütlemispäeval üliõpilaselamust välja kolima ja akti alusel kasutusseandjale üle andma elamispinna ja seal paikneva inventari. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks enne 23.07.2012 üüripinna valdust hagejale üle andnud ega avaldanud tahet üürilepingu lõpetamiseks. Kostja jätkas arvete tasumist kuni juunini 2012, mis kinnitab, et kostja ei soovinud üürilepingu lõpetamist 28.02.2012 seisuga. mistõttu asub kohus seisukohale, et poolte sõlmitud üürileping muutus vastavalt VÕS § 310 lg-le 1 tähtajatuks ja lõppes 23.07.2012, mil üüripind anti kolmanda isiku poolt hagejale üle. Kuna kostja ei vaidlusta 01.05.2012 kuni 23.07.2012 üüri ja kõrvalkulude võlgnevuse arvestust, siis kuulub hageja nõue eelnevast tulenevalt ja VÕS § 108 lg 1 alusel rahuldamisele. Kohus mõistab välja võlgnevuse perioodi eest 01.05.2012 kuni 23.07.2012 summas 198,92 eurot. Menetluskulude jaotus Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg-tele 1 ja 3 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.