Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev ja Lea Laarmaa
Kohtuasi
G. T ja M. M hagi K. K vastu pärandvara osa suuruse tuvastamiseks, pärandvara jagamiseks ning kinnistusregistri kande muutmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 31. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 2-12-44514
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
K. K määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hagejad G. T ja M. M Kostja K. K, esindaja vandeadvokaat Taavi Pihlakas
Asja läbivaatamise kuupäev
17. veebruar 2014. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 31. oktoobri 2013. a määrus ja Pärnu Maakohtu
29.augusti 2013. a määrus tsiviilasjas nr 2-12-44514.
2.Rahuldada kaja ning taastada asja menetlus ja saata asi menetluse jätkamiseks Pärnu Maakohtule.
3.Määruskaebus rahuldada.
4.Tagastada K. K määruskaebuselt 15. novembril 2013 tasutud kautsjon 50 (viiskümmend) eurot OÜ Advokaadibüroo HETA Biin ja Pihlakas pangakontole (221010489076, Swedbank AS).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.G. T ja M. M (hagejad) esitasid 1. novembril 2012 Pärnu Maakohtule hagi K. K (kostja) vastu pärandvara osa suuruse tuvastamiseks, pärandvara jagamiseks ning kinnistusregistri kande muutmiseks. 14. mai 2013. a kohtuistungile kostja ega kostja lepinguline esindaja ei ilmunud. Hagejad taotlesid tagaseljaotsuse tegemist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 413 lg 1 alusel. Maakohus rahuldas 14. mai 2013. a tagaseljaotsusega hagi.
2.Kostja esitas 13. juunil 2013 tagaseljaotsuse peale kaja. Kostja leidis, et kostjale ega tema esindajale ei ole kohtukutset isiklikult allkirja vastu üleandmisega ega kohtuistungil kätte toimetatud, mistõttu on
kostjal õigus esitada kaja sõltumata sellest, kas kohtuistungilt puudumiseks esines mõjuv põhjus. Kostja selgitas, et istungilt puudumine ei olnud tahtlik, vaid tingitud arusaamatustest uue esindaja leidmisel ning ta on huvitatud asja lahendamisel kõigist menetlustoimingutest osa võtma vähemalt oma esindaja kaudu.
3.Hagejad leidsid, et kaja rahuldamiseks ning menetluse taastamiseks ei ole alust.
4.Pärnu Maakohus jättis 29. augusti 2013. a määrusega kaja rahuldamata ja menetluse taastamata. Kostja lepinguline esindaja teatas vahetult enne kohtuistungit kohtule telefonitsi, et ta ei saa kohtuistungile ilmuda, kuna viibib välismaal. Välismaal viibimine ei ole mõjuv põhjus kohtuistungile ilmumata jätmiseks. Seega oli maakohtul alus teha kohtuasjas tagaseljaotsus, sest kostjal oli kohtuistungi toimumise ajal lepinguline esindaja, kelle esindusõigust ei olnud piiratud ja kes oli istungi toimumisest teadlik, kuid kohtuistungile ei ilmunud, ja tal ei olnud mõjuvat põhjust kohtusse ilmumata jätmiseks. Kaja esitamisel tugines kostja TsMS § 415 lg 1 p-le 2, mille kohaselt võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil. Kohus saatis kohtukutse üksnes kostja esindajale TsMS § 3111 nõudeid järgides elektrooniliselt, esindaja avaldatud ja varem kasutatud e-posti aadressile selleks ettenähtud infosüsteemi kaudu ning kostja esindaja kinnitas kohtukutse kättesaamist elektrooniliselt. Kostja esindaja teadis kohtuistungi toimumisest – talle oli kõiki nõudeid järgides isiklikult kohtukutse kätte toimetatud, kuid ta ei ilmunud mõjuva põhjuseta kohtuistungile.
5.Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määrus tühistada ja taastada tsiviilasjas menetlus.
6.Pärnu Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis kaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7.Tallinna Ringkonnakohus jättis 31. oktoobri 2013. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Vaidlust ei ole selles, et kostja esindaja oli kohtuistungi toimumisest teadlik, teadlikult ja tahtlikult eiras kohustust ilmuda kohtuistungile ning teatas ise oma mitteilmumisest vahetult enne kohtuistungit. Kostja esindaja ei ole pidanud vajalikuks teavitada kohut asjaoludest, mis tingisid tema valiku mitte ilmuda kohtuistungile. Seetõttu on ebaõige kostja arusaam, nagu oleks maakohus ekslikult pidanud kaja esitamise aluseks asjaolu, et kostja esindaja arvates oli tal mõjuv põhjus istungilt puudumiseks. Kostja ei ole sellist põhjust kohtule esitanud ja kohus ei saanud seetõttu ka seda aluseks võtta. Maakohus tõlgendas TsMS § 415 lg-t 1 kompleksselt ja eesmärgipäraselt, kui jõudis järeldusele, et menetluse taastamiseks ei ole alust. Seadusandja tahe ei saanud olla selline, et menetlus tuleb taastada igal juhul ka olukorras, kus kohtul puudub vähimgi kahtlus, et kostja esindaja
on kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik, kuid lihtsalt istungile ei ilmu ja mõjuvat põhjust ei esita. Tagaseljaotsuse tegemise aluseks võib olla kas hagile vastamata jätmine või kohtuistungile ilmumata jätmine. Seadusandja tahe on olnud kehtestada, et üldjuhul võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest, ning üksnes seaduses loetletud erandjuhtudel taastatakse menetlus sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust. Sellisteks erandjuhtudeks hagile vastamata jätmise puhul on asjaolu, et hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 1), ja kohtuistungile ilmumata jäämise puhul asjaolu, et kohtukutse oli toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil (TsMS § 415 lg 1 p 2). Seega hagi kättetoimetamisel on isiklikult allkirja vastu üleandmine ja elektrooniline kättetoimetamine võrdse jõuga tagaseljaotsuse kehtima jäämise seisukohalt, kohtukutse kättetoimetamisel aga mitte. Ringkonnakohtu arvates ei ole selline erinevus millegagi põhjendatud. Vastupidi, just hagimaterjali kättetoimetamine võiks olla rangem, sest üldjuhul ei ole kohus siis veel kostja ega tema esindajaga suhelnud. Seetõttu leidis ringkonnakohus, et TsMS § 415 lg 1 p-st 2 elektroonilise kättetoimetamise väljajäämisel on tegemist seadusandja plaanivälise lüngaga. Tulenevalt seaduse eesmärgist piirata menetlusõiguste kuritarvitamist ja menetluse venitamist, ei peaks olukorras, kus kostja esindaja on kohtukutse elektrooniliselt seaduse nõuetele vastavalt kätte saanud, tolereerima tema mõjuva põhjuseta kohtuistungile mitteilmumist analoogselt TsMS § 415 lg 1 p-ga 1, mille järgi menetlust ei taastata, kui hagi on kostja esindajale elektrooniliselt kätte toimetatud ja ta jätab ilma mõjuva põhjuseta hagile vastamata. Ringkonnakohus jättis kajamenetlusega tekkinud kulud kaja esitaja kanda.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Kostja esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ning menetlus taastada ja saata asi lahendamiseks maakohtule. Ringkonnakohus rikkus menetlusõiguse normi, kuna jättis tagaseljaotsuse peale esitatud kaja rahuldamata ja menetluse taastamata olukorras, kus tagaseljaotsuse tegemine ei olnud lubatud. Lisaks jättis ringkonnakohus menetluse taastamata, kuigi TsMS § 415 lg 1 p-s 2 nimetatud eeldused menetluse taastamiseks olid täidetud. Ringkonnakohus on sisustanud TsMS § 415 lg 1 p 2 teisiti, kui selles toodud seadusandja ühemõtteline reegel ette näeb. Normi grammatilisel tõlgendamisel on võimalik seda sisustada üksnes nii, et kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik, kui kohtukutse on kostjale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu või kohtuistungil. Praegusel juhul ei ole kostjale ega tema esindajale kohtukutset isiklikult allkirja vastu üleandmisega ega kohtuistungil kätte toimetatud, mistõttu on kostjal õigus esitada kaja sõltumata sellest, kas kohtuistungilt puudumiseks esines mõjuv põhjus. Kostja esindajale on kohtukutse kätte toimetatud e-kirjaga. Kostja esindaja kinnitas kohtukutse
saamist samuti e-kirjaga, millel puudus tema allkiri. Sellises olukorras tulnuks menetlus taastada. Kostja ei nõustu ka ringkonnakohtu TsMS § 415 lg 1 p-le 2 antud tõlgendusega. Ringkonnakohtu arvates ei ole millegagi põhjendatud, et hagi kättetoimetamisel on allkirja vastu üleandmine ja elektrooniline kättetoimetamine võrdse jõuga, kuid kohtukutse kättetoimetamisel mitte. Ringkonnakohus jättis sisuliselt TsMS § 415 lg 1 p 2 kohaldamata ning lahendas õigusliku olukorra nii, nagu kohus on õiglaseks pidanud. Seadusandja on sellist olukorda reguleerinud ning tegemist ei saa olla seaduse lüngaga. Ringkonnakohus oleks võinud normi kohaldamata jätmisel tugineda üksnes selle vastuolule põhiseadusega. Samuti märgib kostja, et tema esindajale saadetud kutses ei olnud selgitatud istungilt puudumise tagajärgi, muu hulgas puudus selgitus selle kohta, et kohus võib kostja puudumisel lahendada hagi tagaseljaotsusega. TsMS § 413 lg 3 p 1 kohaselt ei tee kohus tagaseljaotsust, kui kutses ei ole selgitatud istungilt puudumise tagajärgi. Riigikohus on oma lahendites rõhutanud, et kohtul on kaja lahendamisel kohustus omal algatusel kontrollida tagaseljaotsuse tegemise eeldusi.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 695, § 701 lg 3 ja § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. TsMS § 692 lg 5 teise lause alusel tuleb tühistada ka maakohtu määrus, millega jäeti kostja kaja rahuldamata ja menetlus taastamata. Kaja tuleb rahuldada, asjas menetlus taastada ning asi saata menetluse jätkamiseks Pärnu Maakohtule. Kostja esitas kaja tagaseljaotsuse peale, mis tehti põhjusel, et kostja esindaja ei ilmunud kohtuistungile. Maakohus ei lugenud kostja esindaja väidetavat välismaal viibimist mõjuvaks põhjuseks. Kostja kohtuistungilt puudumise korral võib kohus lahendada asja TsMS § 414 lg 1 järgi sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on piisavalt välja selgitatud, või teha TsMS § 413 kohaselt tagaseljaotsuse. Kohus ei tee TsMS § 413 lg 3 p 1 kohaselt tagaseljaotsust, kui kohtuistungile ilmumata jäänud kostjat ei kutsutud istungile õigel ajal või kutses ei ole selgitatud istungilt puudumise tagajärgi või kui on eiratud muid istungile kutsumise nõudeid.
10.Kolleegium nõustub määruskaebuse väitega selle kohta, et kostja esindajale saadetud kutses ei olnud selgitatud istungilt puudumise tagajärgi, muu hulgas puudus (KIS-is nähtuvas kohtukutses) selgitus selle kohta, et kohus võib kostja puudumisel lahendada hagi tagaseljaotsusega. Kohus peab kohtukutses hoiatama pooli istungilt puudumise tagajärgede eest, sest TsMS § 344 lg 1 p 7 järgi märgitakse kohtukutsesse kohtusse ilmumata jätmise tagajärjed. Seega tuli asjas kohaldada TsMS § 413 lg 3 p 1, mille kohaselt ei tee kohus tagaseljaotsust, kui kutses ei ole selgitatud istungilt puudumise tagajärgi. Kaja võib TsMS § 415 lg 1 p 3 järgi esitada tagaseljaotsuse peale sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kolleegium on selgitanud, et tagaseljaotsuse tegemisel peab kohus omal algatusel kontrollima muu hulgas ka TsMS § 413 lg-s 3 sätestatut (vt Riigikohtu 29. jaanuari 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-143-07, p 15; 18. juuni 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-12, p 10; vt lisaks ka 20. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-117-13, p 10).
11.Nii maa- kui ka ringkonnakohtu määruse tühistamise ja menetluse taastamise aluseks on asjaolu, et kohtud ei kontrollinud tagaseljaotsuse tegemise eeldusi ega seda, kas tagaseljaotsuse tegemine oli üldse lubatav. Sellega rikkusid kohtud oluliselt menetlusõiguse normi TsMS § 669 lg 2 järgi. Ringkonnakohus rikkus menetlusõiguse normi lisaks ka sellega, et jättis maakohtu menetlusõiguse normi olulise rikkumise tähelepanuta ja määruse tühistamata.
12.Kolleegium nõustub ka määruskaebuse väitega, et ringkonnakohus jättis sisuliselt TsMS § 415 lg 1 p 2 kohaldamata. Kuna kaja rahuldatakse seetõttu, et asjas ei saanud kohus tagaseljaotsust teha, ei pea kolleegium menetlusökonoomiast lähtuvalt vajalikuks võtta seisukohta määruskaebuse väite kohta, et tagaseljaotsuse tegemiseks ei olnud alust, kuna kohtukutset ei toimetatud kostjale ega tema esindajale isiklikult allkirja vastu kätte. Kolleegium on korduvalt juhtinud kohtute tähelepanu sellele, et kohus peab nii tagaseljaotsuse tegemisel kui ka selle peale esitatud kaja ja selle rahuldamata jätmise määruse peale esitatud määruskaebuse lahendamisel kontrollima tagaseljaotsuse tegemise eeldusi omal algatusel (vt nt Riigikohtu 23. veebruari 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-175-10, p 9;
30.jaanuari 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-181-13, p 14). Tuvastades tagaseljaotsuse tegemise eelduste puudumise, peab kaja lahendav maakohus või menetluse taastamata jätmise peale esitatud määrus- või apellatsioonkaebust lahendav ringkonnakohus või Riigikohus asjas menetluse taastama (vt nt Riigikohtu 26. oktoobri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-09, p 12; 29. jaanuari 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-143-07, p 16; 23. veebruari 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-175-10, p 9; 17. jaanuari 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-11, p 13).
13.TsMS § 142 lg 1 järgi tasutakse kajalt ja menetluse taastamise avalduselt hagimenetluses kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 pdes 1–3 sätestatud aluse esinemise korral. Sellisel juhul ei pea kostja tasuma TsMS §-s 142 sätestatud kautsjonit (vt Riigikohtu 6. oktoobri 2006. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-2-06, p 10; 18. juuni 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-12, p 14). Kuivõrd praeguses asjas ei võinud maakohus seaduse kohaselt tagaseljaotsust teha, võis kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust (TsMS § 415 lg 1 p 3). Seega ei pea kostja tasuma kajalt kautsjonit.
14.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada.
15.Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg-te 4 ja 8 alusel tagastada selle tasunud isikule. Kostja on soovinud, et kautsjon tagastatakse OÜ Advokaadibüroo HETA Biin ja Pihlakas arvelduskontole. Ants Kull, Peeter Jerofejev, Lea Laarmaa
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.